Umbes 150 000 aastat tagasi algas jääaeg, mis saavutas liustiku maksimumi Euroopas ~20 000 aastat tagasi. Mitmeid tuhandeid meetreid paks jääkiht kattis Skandinaaviat ja Kesk-Euroopat. Maailmamerede veetase oli 120 meetrit tänasest madalamal. Läänemere tase aga kuni 50m tänasest kõrgemal.
Balti jääjärv moodustus 12,600-10,300 BC (e.k.), seoses liustiku taganemise ja sulamisega, Pleistotseeni lõpus. Liustikujärgne Yoldia meri järgnes Balti Jääjärvele.
Joldiameri püsis 10,300 – 9500 BC (e.k.) ning dreeniti tänaselähedase merevee tasemele Weichsel perioodil. Meri lõppes kui Skandinaavia isostaatiline tõus sulges või pea-aegu sulges dreenikoridorid, muutis vee tasakaalu magedast soolaseks. Joldiamerest sai Antsülusjärv.
Antsülusjärv eksisteeris umbes 9500 – 8000 BC, olles olemuselt Läänemere (Baltimere) eelkäija. Antsülusjärv tekkis pärast seda, kui maapinna kerke tõttu kadus ühendus Joldiamere (Läänemere varasem arengustaadium) ja ookeani vahel.
 Viimane jääaeg (Weichsel) algas 115 000 aastat tagasi. See saavutas maksimumi umbes 20 000 BC. |  Liustik enne sooja Bölling-perioodi 13 000-12 200 BC kui jää sulas ära Lüuna-Skandinaavias. |
 Liustik peale viimast külma Weichseli. Skandinaavia maastikust saab tundra. |  Jääaja viimane etapp algas 9,500 BC kui temperatuur tõusis ja liustiku taandumine kiirenes. |
 Keskmine temperatuur 8 500 BC on sama mis täna ja jääaeg on sellega läbi. Järgneva millenniumi jooksul kaovad viimased märgid jääajast. |  Maa vabanemisel jää alt hakkas maa vaikselt tõusma välja-arvatud Lõuna-Skandinaavias mis vajus, seoses veetaseme tõusuga. |
You must be logged in to post a comment.