Keel

Jääajal asustati Põhja-Euroopa liustiku alt vabanenud alad ilmselt esmalt küttide-korilaste poolt liustiku äärealadel jääjärvedel kalastades, hüljeseid ja põhjapõtru jahtides.

Eristada saab kahte esmalt Euroopa asustanud inimgruppi:
– Ida kütid-korilased suure tõenäosusega kandsid ilmselt nö Uurali proto-Soome-Ugri keeli 34000 aastat tagasi. Senini säilinud mitmeid vaid Soome-Ugri keeltele omaseid veekogude ja kohanimed  üle Kesk-Euroopa, isegi Vahemere ääres ning keeljäänukid Euroopa migratsioonikoridoris Ungari keeles Karpaatia nõgus.
– Lääne küttide-korilaste keeled on tänaseks kogu ulatuses asendunud hiljem Euroopasse sisenenud Indo-Euroopa keeltega ja pole kahjuks käibes säilinud.

Seega võib suure kindlusega asuda järeldusele et Ida küttide-korilaste räägitud proto-Soome-Ugri keeled, millest pärineb ka eesti rahva räägitud keel ja selle dialektid, pärinevad seni ainsana käibes säilinud Euroopa ühest algsest põliskeelest.