Levinuimad Y-DNA haplogrupid meeste seas on:
N1 (Ida küttid-korilased), leidub 34% testitutest,
I1 (Lääne küttid-korilased) leidub 15% testitutest.
R1 (seostatud Yamna kultuuri levikuga) leidub 31% testitutest.
Lääne kütid-korilased asustasid jääajal Vahemere Solutrea refuugiumi (34000<27000 ybp Paglicci, Apulia, Italia ja Krems, Austria; Y-DNA – I). [1]
Ida kütid-korilased kes asustasid 45000 ybp Kesk-Aasiat (Ust´Ishim, Venemaa – Y-DNA: “K2a” ehk “NO”) [2] liikusid mööda jääjärvi ja jõgesid tänase Musta mere ümbruse refuugiumi (Pestera cu Oase, Rumenia – Y-DNA: “K2a” ehk “NO”). [3]
Enim levinud mtDNA (naisliinis) naiste seas on -:
U (seostatud Ida küttide-korilastega), leidub 24.5% testitutest,
V (seostatud Ida küttide-korilastega), leidub 8% testitustest,.
W (seostatud Ida küttide-korilastega), leidub 3% testitutest,
H (seostatud Lääne küttide-korilastega), leidub 43% testitutest,
J (seostatud Balkanilt ja Lähis-Idast põllumajanduse levikuga 5 000 EMA) leidub 10% testitutest.
Ilmselt – jää taandumisel – Ida kütid-korilased ja Lääne kütid-korilased kohtusid Kesk-Euroopas. Kahjuks seoses paganate põletusmatuste kombega aga ka veetaseme muutusega (osalt tõusu ja osalt langusega jää sulamisel ja Balti jääjärve läbimurdmise tõttu) arheoloogilis-geneetilist materjali inimgruppide levialade täpsemaks määramiseks ei ole.
Eeltoodu alusel saab asuda järeldusele et tänapäeva Eesti rahvas põlvneb inimestest kes on asustasid Euroopa enam 31 000 – 37 000 aastat tagasi.
* “ybp” – “years before present” – aastaid enne praegust
[1] – Callaway, Ewen & Nature magazine (23 October 2014). “45,000-Year-Old Man’s Genome Sequenced”. Scientific American. Retrieved 24 October 2014.
[2] – Fu, Qiaomei; Posth, Cosimo; Hajdinjak, Mateja; Petr, Martin; Mallick, Swapan; Fernandes, Daniel; Furtwängler, Anja; Haak, Wolfgang; Meyer, Matthias (2016). “The genetic history of Ice Age Europe”. Nature. 534 (7606): 200–205.
[3] – G. David Poznik et al., 2016, “Punctuated bursts in human male demography inferred from 1,244 worldwide Y-chromosome sequences” Nature Genetics, no. 48, pp. 593–599.