Põhikiri

1. Mittetulundusühing ESTMARK (edaspidi – „Ühing“) on
   vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit taotlev organisatsioon.
2. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, aadressiga Kiipsaare tuletorn, Kihelkonna kihelkond, Saaremaa Vald, Saare maakond.
3. Ühingu eesmärk on Ühinguga samanimelise seltsingu ESTMARK (edaspidi – „selts“ või „seltsing“): – eesmärkide saavutamine; – vara eesmärgipärane haldamine; – liikmetele teenuste osutamine.
4. Ühing eesmärkide elluviimiseks:
   – saadab esindajaid eesmärkidega seotud ja neid toetavate vajalike tegevuste / toimingute läbiviimiseks;
   – toetab inimesi ja töörühmi, kes omal algatusel tegutsedes, teostavad eesmärkidega seonduvat teaduslikku uurimist ja koguvad teavet;
   – toetab eelnimetatud teaduslike uuringute läbiviimist ja kogumike tootmist;
   – avaldab, ladustab ja turustab otseselt või kaudselt eesmärke puudutavat kirjandust ja teavet;
   – toetab teaduskirjanduse vahetamist ja hoolitseb seeläbi saadu kättesaadavaks tegemise eest;
   – hoiab ja hooldab arhiivi ja korraldab ka muude kogude hoidmist ja säilitamist;
   – korraldab koosolekuid ja loenguid ja ajakohaste küsimuste arutelusid nende tutvustamiseks;
   – registreerib geograafilisi tähised, toetus- ja tunnusmärgid ning võib litsentseerida märkide kasutust;
   – korraldab küsitlusi ja tegeleb eesmärkide saavutamisega seotud muude tegevustega;
   – haldab ühinguga samanimelise seltsingu vara.
5. Ühingu liikmeks on Ühinguga samanimelise seltsingu ESTMARK „Juhid“ ehk „Vanemad“. Ühingu liikmetel on kõik asjakohased õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.
6. Ühingu rahastusfondid on:
   – Põhiline fond, kuhu kogutakse teenuste ja litsentsitasud täies ulatuses, mida säilitatakse vähendamata;
   – Üldine fond, kuhu kogutakse eelarveaasta ülejääk ja millest kaetakse esmalt võimalikud kahjud;
   – Eri fondid, mis on tekkinud või tekivad annetustest või konkreetsete eesmärkidega määratud varadest ja mille hoidmist, kogumist ja kasutamist iga fondi osas kinnitatakse määrustega.
7. Ühingu kontode aruanded tehakse kalendriaasta kohta. Mais toimuval korrapärasel koosolekul esitatakse raamatupidamisaruanded ja seonduv revidendi aruanne ning Juhatuse tegevuse kirjeldus,
   kinnitatakse raamatupidamisaruanded ning otsustatakse vastutusest vabastamine võlgnikele. Finantsaruanded avaldatakse Ühingu ajakirjanduses.
8. Ühingu Juhatuses on 1 – 7 (üks kuni seitse) liiget, kes valitakse kuni 10 (kümme aastaks) ja vastutavad asjakohastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise ja järgnevate funktsioonide eest:
   – Esimees (Kantsler) kontrollib Ühingu tegevust, esindab Ühingut kõrgeimal tasemel, kutsub kokku• Juhatuse koosolekud ja juhatab neid nagu ka muid koosolekuid, välja arvatud need asjad, kus tal esineb huvide konflikt;
   – Esimene ja tema võimatusel, teine aseesimees (Asekantslerid) astuvad vajadusel asendama Esimeest;
   – Sekretär tegeleb Ühingu kirjavahetusega, koostab aastaaruande, valmistab ette koosolekud, hoiab• Juhtkonna koosolekute protokolle, jälgib nende avaldamist ja juhib vajadusel ka muid Ühingu tegevusi.
   – Varahoidja hoolitseb Ühingu rahanduse eest: peab rahaliste vahendite registrit, hoolitseb laekuvate toetuste ja annetuste eest, nõudeid ja tasusid ning investeerib Ühingu rahalisi vahendeid.
   – Kirjavarade hoidja jälgib Ühingu väljaannete ladustamist, müüki ja vahetamist muude kirjavarade kättesaadavaks tegemist.
   – Tegevjuht hangib Seltsingule uusi liikmeid ja püüab edendada Ühingu toetust avalikkuse seas, korraldab Ühingu koosolekute protokollimise ja abistab kui vaja sekretäri ning valvab väljaspool Ühingut paigutatud arhiivimaterjali.
   Juhatus võib lisaks eespool nimetatutele volitada, võtta või palgata ka teisi töötajaid ja vabatahtlikke ajutiste või alaliste ülesannete täitmiseks. Oma eesmärkidel võib Ühing ka määrata erilisi esindajaid.
9. Ühingu eesmärkidega seotud igapäevaste küsimusi lahendab ja otsustab Juhatus, sealhulgas Esimees, mõlemad aseesimehed, sekretär, varahoidja, kirjavarade hoidja ja kolm täiendavat liiget. Juhatus on otsustusvõimeline, kui osaleb üks esimeestest ja lisaks neli Ühingu Juhatuse liiget või nende• kohusetäitjad.
10. Ühingu eest allkirjaõiguslikud on Esimees ja aseesimehed või nende kohusetäitjad koos, vähemalt kaks eelmainitutest koos, või keegi eelmainitutest koos sekretäri või varahoidjaga.
11. Ühingu koosolekud on tegelikud koosolekud, erakorralised koosolekud ja iga-aastased üldkoosolekud. Koosolekute protokollimise korraldab Ühingu Tegevjuht või tema võimetuse korral Sekretär. Juhtumid lahendatakse avatud hääletusega, kui vähemalt kaks liiget ei nõua salajast hääletust, üle 2/3 häälteenamusega. Reeglite muutmiseks või Ühingu lõpetamiseks on siiski nõutav käesolevas määratud ulatuses häälteenamus.
12. Ühing korraldab tegelikud koosolekud septembris ja oktoobris ning jaanuaris ja mais, nende vahelistel aegadel vastavalt vajadusele kuu keskel iga kuu kolmandal reedel, kui puuduvad põhjused koosoleku korraldamiseks muul ajal. Koosolekute aja kinnitab Juhatus liikmete ettepanekul, kes otsustavad ka erakorraliste koosolekute toimumise üle. Koosolekud toimuvad esitluste vormis. Mais ja oktoobris arutatakse ka neid asju mis on konkreetselt mainitud käesolevas.
13. Iga-aastane üldkoosolek toimub 16. novembril või takistuse korral teisel detsembri päeval. Iga-aastase• üldkoosoleku avab Esimees või aseesimees kõne või ettekandega ning seejärel loeb sekretär koostatud aastaaruanne ja varahoidja aruanne tulude ja kulude osas. Iga-aastane üldkoosolekul ühehäälselt valitakse, oktoobri korralisel koosolekul kirjalike ettekannete alusel, uued liikmed ja juhatuse liikmete• ning nende asetäitjate kandidaadid järgmiseks kalendriaastaks ning kaks revidenti ja nende asendaja järgmisel kalendriaastal kontode kontrollimiseks. Samuti kinnitatakse järgmise aasta Ühingu eelarveprognoos ning lahendatakse põhikirja ja määruste muutmise ettepanekud.
14. Tegelikud koosolekud tehakse teatavaks hiljemalt kolm päeva enne koosolekut Ühingu veebilehel. Erakorraliste koosolekute ja iga-aastaste üldkoosoleku, kui ei toimu 16. novembril, aeg teatatakse kaks korda, nädalaste vahede järel, teine kord vähemalt 1 päev enne koosolekut üleriigilise levikuga ajalehes.
15. Ettepanek muuta põhikirja tuleb teha Ühingu tegelikul koosolekul hiljemalt oktoobriks, et ettepanekud võetaks kaalumisele ja lahendataks järgmisel üldkoosolekul. Mõlemale koosolekule kutses tuleb sellisel juhul märkida et eeskirjade muutmise ettepanek võetakse arutlusele. Muutmine loetakse vastuvõetuks• vaid juhul, kui kõik liikmed seda toetavad.
16. Kui tehakse ettepanek Ühingu lõpetamiseks, tuleb ka sellest teatada samuti nagu põhikirja muutmise ettepaneku osas. Ühingu ühinemisel, jagunemisel, likvideerimisel, vara jäätakse liikmete ühehäälselt otsustaval viisil kasutamiseks eesmärgi edendamiseks. Kui Ühing likvideeritakse, tuleb siiski tagada see, et kindlaid sihtotstarbelisi vahendeid hallataks ja kasutataks seltsingu poolt ettenähtud viisil.
    Põhikiri on kinnitatud 23. aprillil 2020.a, Tallinnas.