Kogukond

Eesti rahva seltsi “ESTMARK” liikmed on otsustanud:
“ühendada oma jõupingutused Eestimaa põlisrahva kogukonna ja ühistegevuse tugevdamiseks, õiguste rakendamiseks, säilitamiseks ning heaperemehelikuks teostamiseks, maa ja rahva ning nende taastootmisvõime, keele (sh dialektide) ja kultuuri käibes säilitamiseks.”

---

Põlisrahva päritolukogukonna liikmetele laienevad ÜRO Põlisrahvaste deklaratsiooniga (UNDRIP) rahvusvaheliselt tunnustatud õigused -:
– õigus kuuluda päritolukogukonda või rahvusesse, vastavalt asjaomase kogukonna või rahvuse traditsioonidele ja kommetele. Selle õiguse kasutamisest ei või tekkida alust mistahes diskrimineerimiseks.
– õigus kuulutada, teostada, arendada ja õpetada oma vaimseid ja religioosseid traditsioone, kombeid ja tseremooniaid;
– õigus säilitada, kaitsta ja omada privaatselt ligipääsu oma religioossetele ja kultuurilistele paikadele; neil on õigus kasutada ja hallata oma tseremoniaalseid esemeid; ja neil on õigus repatrieerida oma maiseid jäänuseid.
– õigus oma kultuuripärandi, traditsiooniliste teadmiste ja traditsiooniliste kultuuriväljenduste, nagu ka oma teaduse, tehnoloogia ja kultuuri manifesteerimiseks, sealhulgas inim- ja geenivarude, seemnete, ravimite, floora ja fauna omaduste teadmise, suulise traditsiooni, kirjanduse, disaini, spordi ja traditsiooniliste mängude, ning visuaal ja näitekunstide säilitamiseks, haldamiseks, kaitsmiseks ja arendamiseks.
– õigus elule, füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, isikuvabadusele ja -puutumatusele.
–õigus kõrgeimal tasemel füüsilisele ja vaimsele tervisele. Riigid astuvad vajalikke samme, pidades silmas selle õiguse järkjärgulist saavutamist selle täiuses.
– õigus elada vabaduses, rahus ja turvalisuses erineva rahvana ja nende vastu ei kohaldata mistahes genotsiidseid tegusid või mistahes muud vägivalda.
– õigus osaleda otsustusprotsessis nende teemade puhul, mis mõjutaksid nende õigusi, endi poolt valitud esindajate kaudu, vastavalt nende enda menetlusviisidele, nagu neil on õigus ka hallata ja arendada oma põliseid otsuseid tegevaid asutusi.
– õigus maadele, territooriumidele ja varadele, mida nad on traditsiooniliselt omanud, asustanud või muul moel kasutanud või omandanud;
– õigus omada, kasutada, arendada ja hallata maid, territooriume ja varasid, mis nad omavad traditsioonilise omanduse mõistes või muu traditsioonilise asustamise või kasutamise mõistes, nagu ka neid, mis nad on muul moel omandanud. Riigid annavad põlisrahva sellistele maadele, territooriumidele ja varadele oma tunnustuse ja kaitse.
– õigus määratleda ja arendada oma eelistusi ja strateegiaid oma maade või territooriumide ja muude varade arendamisel.
– õigus keskkonna ning nende maade, territooriumide ja varade tootmisvõime säilitamisele ja kaitsele. Riigid kehtestavad ja rakendavad põlisrahvaste osas taoliseks säilitamiseks ja kaitseks diskrimineerimiseta toetusprogramme.
– õigus heastamisele, mis võib tähendada tagastamist, või kui see pole võimalik, siis õiglast, ausat ja võrdväärset kompensatsiooni maade, territooriumide ja varade eest, mida nad on traditsiooniliselt omanud või muul moel asustanud või kasutanud ja mis on neilt konfiskeeritud, ära võetud, asustatud, kasutatud või mida on kahjustatud ilma nende vaba, eelneva ja informeeritud nõusolekuta.
– õigus oma traditsionaalsetele ravimitele ja oma ravimismooduste säilitamisele, kaasa arvatud oma meditsiiniks elutähtsate taimede, loomade ja mineraalide säilitamisele.
– õigus õigustatud ja ausale heastamisele, kellelt on võetud ära oma elatusallikas ja areng.
– õigus määratleda ja arendada oma eelistusi ja strateegiaid oma arenemise õiguse kasutamisel; õigus olla aktiivselt tegev neid puudutavate tervise, majutuse ja teiste majandus- ja sotsiaalprogrammide arendamisel ja otsustamisel ja nii palju kui võimalik hallata taolisi programme oma asutuste kaudu.
– õigus ilma diskrimineerimiseta parandada oma majanduslikke ja sotsiaalolusid, sealhulgas hariduse, töö, kutsehariduse, ümberõppe, majutuse, veevarustuse, tervise ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.
– õigus diskrimineerimata juurdepääsule kõikidele sotsiaal- ja terviseteenustele.
– õigus autonoomiale või omavalitsusele nende sise- ja kohalike asjade ning autonoomsete funktsioonide finantseerimise viiside ja vahendite osas.

Riigid, kes põlisrahva maid valitsevad, peavad – võtama kasutusele tõhusaid meetmeid -:
– et võidelda eelarvamuste vastu ja elimineerida diskrimineerimine ning edendada sallivust, mõistmist ja häid suhteid põlisrahvaste ja kõigi teiste ühiskonnasektorite vahel.
– ja kus kohane siis erimeetmeid selleks, et tagada põlisrahva majanduslike ja sotsiaalolude pidev parandamine. Erilist rõhku pööratakse põlisrahvaste eakate, naiste, noorte, laste ja puuetega inimeste õigustele ja erivajadustele.
– konsulteerima ja tegema heas usus koostööd asjaomaste põlisrahvastega nende endi esindusasutuste kaudu, et saada neilt vaba ja informeeritud nõusolek enne mistahes projekti heakskiitmist, kui see puudutab põlisrahvaste maid või territooriume ja muid varasid, eriti mineraalide, vee ja muude loodusvarade arendamiseks, kasutamiseks või kasutusse võtmiseks.
– konsulteerima asjaomaste põlisrahvastega ja tegema nendega koostööd heas usus nende endi esindusasutuste kaudu, et saada nende vaba, eelnev ja informeeritud nõusolek, enne kui võetakse vastu ja rakendatakse selliseid seadusandlikke või halduslikke meetmeid, mis võiksid põlisrahvaid mõjutada.
– kontrolli neid ja nende maad, territooriume ja varasid mõjutavate arengute üle, võimaldaks neil säilitada ja tugevdada oma institutsioone, kultuuri ja traditsioone ning edendada nende arengut vastavalt nende püüdlustele ja vajadustele.
– piiriüleselt säilitada ja arendada kontakte, suhteid ja koostööd, sealhulgas vaimseid, kultuurilisi, poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi oma rahvaga, nagu ka teiste rahvastega.

Riikidel on põlisrahvaste suhtes kohustus – tõkestada ja heastada:
a) terviklikkuse, kultuuriliste väärtuste või etnilise identiteedi rikkumine;
b) maade, territooriumide või varade sundvõõrandamine;
c) rahva ümberpaigutamist, mille eesmärgiks või tulemuseks on nende mistahes õiguste rikkumine või õõnestamine;
d) mistahes kujul sunnitud assimileerimist või integratsiooni;
e) mistahes kujul propagandat, mis on mõeldud edendama või üles kutsuma põlisrahvaste vastu suunatud rassistlikule või etnilisele diskrimineerimisele.

Seltsi liikmetel on õigus taotleda põlisrahva staatuse tunnistust.

Staatuse tunnistus – Pool #1	Staatuse tunnistus – Pool #2