Sümboolika

Eesti Rahva Seltsi sümboolika sisaldab endas eesti rahva etnograafilisest ornamentikast tuttavaid võimsaid iidseid kujundeid.

Kirjeldus

Kaks üksteise suhtes 45-kraadise nurga all “silmusnelinurka”
moodustavad sisemuses “kaheksakanna” kujundi.

Kujund on igast silmusest “põhjanaelaga” keskele kinni löödud.

Põhjanaelad moodustavad nii horisonaatlsete kui ka diagonaalsete joontega ristid, mis on õnne märk, ilmaratta, mis leidub tihti ka hiieringides.

Sümboli keskel, varjamas ilmaratast, so. tühi ring, mis kujutab planeeti maa, päikest ja kuud, see on eneseteadvus, iseloomustab ühtsust, koondamist ja kooshoidmist.

Iga silmus ühes põhjanaelaga moodustavad geomaatikast tuttavad asukoha märgi, mida on ümber keskse ringi 8 tk nagu eesti rahva muinasmaakondigi:
Revala, Viru, Vaiga, Ugandi, Järva, Liivi, Lääne, Saarte.

Märgi kasutamine

Märgi kasutamine on seltsingu liikmetele ja liikmete ettevõtetele lubatud näitamaks kuulumist eesti rahva päritolukogukonda, võimaldamaks Kliendil eristada tooteid ja teenuseid et teha eesti rahva kogukonda toetav valik.

Märgi kasutamist sõnaga “toetame” on võimalik taotleda eesti rahvale mitte kuuluvatel ettevõtetel ja organisatsioonidel kes on sõlminud märgi kasutamise lepingu Kantseleiga, või on Eesti Rahva Seltsi ametlikeks partneriteks.

Märgiga tähistusega on lubatud tähistada eesti rahva kultuuripärandit, mis põlisrahva kultuuripärandina on osaks kogu maailma kultuuripärandist.