Selts

Eesti Rahva Seltsi seltsingulepinguga eesti rahvas leppis, et:
“ühendavad omajõupingutused Eesti põlisrahva kogukonna ja ühistegevuse tugevdamiseks, õiguste rakendamiseks, säilitamiseks ning heaperemehelikuks teostamiseks, maa ja rahva taastootmisvõime, keele (sh dialektide) ja kultuuri käibes säilitamiseks.”

Seltsi struktuuris tegutsevad Maakondlikud rahva seltsid,
mis omakorda koondavad Maakonna Kihelkondade ja linnade põlisrahva seltse.

Järva (sh Alempois) ja@estmark.org	Sakala (sh Liivi, Nurmekund jne.) sk@estmark.org
Lääne (sh Ridala, Soontagana jne.) la@estmark.org	Viru (sh Vadja jne.) vi@estmark.org
Saarte (sh Muhu, Hiiu jne.) sa@estmark.org	Vaiga (sh Jogentagana ja Mõhu) va@estmark.org
Revala (sh Harju, Reval) re@estmark.org	Ugandi (sh Võru, Valga, Petseri jne.) ug@estmark.org

Põlisrahva staatus on ühelt poolt deklaratiivne ja enesetunnetuslik.
See on ühelt poolt kogukonnaga ühte kuuluvuse ja nö “peremehe” tunne.
Teiselt poolt on see seotud tuhandete aastate vanuse kogukonna kestvust võimaldanud väärtuste, keele, käitumise, kombestiku, traditsioonide ja tavade kandmisega, mis ei ole vaid õigus vaid ka kohustus.

Kogukonna väärtuseid kandvad seltsinguga liitunud isikud saavad taotleda põlisrahva staatuse tunnistuse väljastamist, saates vastavasisulise taotluse.