Eesti riigikaitse – raske, kuid mitte lootusetu

Jüri Toomepuu, Kultuur ja Elu

Kes elab lootusest, sureb nälga

Nii väitis Benjamin Franklin, üks kuulsamatest Ameerika riigi loojatest. Võime loota, aga samas peame endid valmistama võitluseks oma põlisvaenlase vastu.
Kõige parem garant niihästi sise- kui ka välisvaenlase rünnaku vältimiseks või tõrjumiseks on totaalkaitse efektiivne rakendamine. Kui kõik Eesti tegevväelased ja kaitseliitlased on valmis jätkama võitlust kogu Eesti ulatuses, niihästi vaenurindel kui ka selle taga, kui nad on varustatud efektiivsete õhu- ja tankitõrje relvadega, ja kui ka vaenlane Eesti kaitsjate valmidust tajub, siis võib see olla piisav rünnaku vältimiseks.

Eestlased on andekas rahvas, seda tõendavad kasvõi testid, mida korraldab Programme for International Student Assessment. Viieteistaastased Eesti noored on järjekindlalt maailma parimate tulemuste saavutajad.

Eestlased on tublid ja vaprad lahingutandril. Seda tõestasid meie Vabadussõjalased, kes tõid meile võidu ülekaaluka vaenlase vastu, andsid meile võimaluse luua Eesti Vabariik. Seda tõestasid 70 000 Eesti parimat poega, kes ennastsalgavalt võitlesid oma kodumaa eest tohutu suurte Stalini röövlivägede vastu.

Meie andekas, tubli ja julge rahvas peab järjekindlalt kinnitama oma kõikumatut usku ja vankumatut tahet kindlustada ja arendada riiki, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Selleks peame looma hästi organiseeritud kaitsejõud, mis on varustatud kõigi meile saadaval olevate kaitsevahenditega, kaasaarvatud tänapäeva „kuue laskjad” ja lingud. Samas peame kõik, kelle südames põleb eestluse tuli, ühinema võitluseks meie sisevaenlaste vastu rahvuspoliitilisel tandril.

Valmidus selliseks järeleandmatuks, kangelaslikuks võitluseks tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

…..

Loe lisaks: http://kultuur.elu.ee/ke535_Toomepuu.htm