Avaldatud: ERR, 31.01.2020
Veel eelmisel aastal enne jõule leidsid detektoristid Sõrves maa seest seitse spetsiifiliselt lõhnava ollusega metallvaati. Info jõudis läbi erinevaid teid lõpuks keskkonnainspektsioonini, kes käis vaatides olevast ainest proove võtmas ja selgus et tegemist võib olla kunagise keemiarelva, ehk sinepigaasi jääkidega. Reedel viisid päästeameti keemikud mürkainetega vaadid Sõrve metsast minema.
Inspektorid võtsid möödunud aastal ilma igasugust ohtu aimamata vaatide spetsiifiliselt lõhnavast sisust proove ilma eriliste kaitsevahenditeta.
Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Anneli Vahter arvas, et tegu on mõne kütuseliigi või naftasaadusega. “Ei teadnud ennast kaitsta. Lõhn oli üsna intensiivne. Ja lõhn meenutas ka põlevkiviõli lõhna,” ütles Vahter.
Reedel rakendati vaatide liigutamiseks juba kõrgeid kaitsemeetmeid.
Päästeameti keemia- ja kiirguskaitse üksuse eksperdi Jan Raidloo sõnul ei saa täie kindlusega väita, et vaatides just sinepigaas on.
“Kahtlus on, et nendes tünnides kunagi oli sinepigaas, mille laguprodukte me oleme tuvastanud. Kuid hetkel on ainult laguproduktid tuvastatud, mis ei kinnita väidet, et seal sinepigaas kindlasti on,” ütles ta.
Anneli Vahteri sõnul näitas analüüs, et see sisaldab väävliühendeid, lämmastikuühendeid, tolueeni ja ksüleeni.
Keskkonnainspektsioon, kellele reostuse likvideerimise kohustus pandi, kinnitab, et olukord, miks mürgijäänukite vaadid nii kauaks metsa jäid, tulenes sellest, et ei osatud sellist ohtlikku sisu karta. Sellises koguses pole mürgise sinepigaasi jäänukitega Eestis ka päästeameti keemikutel kunagi tegemist olnud.
“Kui keskkonnauuringute labor tulemused teada sai, siis koheselt asuti ka tegutsema. Lihtsalt ei olnud kellegil teada, et need tünnid võiksid sellist ainet sisaldada. Seetõttu ka see reageering oli teistsugune, kui teadnuks asju ette,” rääkis Jan Raidloo.
Kuidas ja millal keemiarelva jäänukid Sõrvemaale võisid sattuda, pole veel selge.