Tähtsaimate sündmuste ajaarvusid
(Kuupäevad on märgitud kuni 1. veebruarini 1918 vana, s. o.juulluse kalendri järgi, ja alates 1. veebruarist uue. s. o. gregooriuse kalendri järgi. Üleminekul vanalt kalendrilt uuele loeti 1. veebruar 14. veebruariks.
Sõna “langemine” lähema selgituseta tähendab langemist vaenlase kätte. Sõna “vallutamine” lähema selgituseta tähendab vallutamist meie vägede poolt.)
1914. aasta
15. juuli. Maailmasõja algus sõjakuulutamisega Serbiale Austria-Ungari poolt.
19. juuli. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
1917. aasta
27. veebr. Vene revolutsiooni algus Petrogradis.
6. märts. Soome põhiseadusliku korra jaluleseadmine Vene Ajutise valitsuse poolt.
7. märts. J. Poska määramine Eestimaa kubermangu komissariks.
26. märts. Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Eestimaa autonoomia seaduse eelnõu toetamiseks.
30. märts. Eestimaa ajutise omavalitsuse (autonoomia) seaduse kinnitamine Vene Ajutise valitsuse poolt.
12. apr. Esimese eesti rahvusliku väeosa – Eesti polgu asutamine Tallinnas.
31. mai. Viiburi eestlaste märgukiri Vene peaministrile Venemaa jagamise kohta autonoomseiks osadeks.
18.-22. juuni. 1. ülevenemaaline eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas.
21. juuni. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee moodustamine 1. eesti sõjaväelaste kongressil Tallinnas.
1. juuli. Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) kokkuastumine Tallinnas.
3.-4. juuli. Eesti rahvuskongress Tallinnas.
21. juuli. Eesti Maavalitsuse moodustamine Eesti Ajutise Maanõukogu poolt.
21. aug. Riia vallutamine Saksa vägede poolt.
18. sept. “Omakaitse” asutamine Tallinnas.
29. sept.-8. okt. Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vallutamine Saksa vägede poolt.
25. okt. Enamlik riigipööre Venemaal.
2. nov. N.-Vene Rahvakomissaride Nõukogu deklaratsioon rahvaste enesemääramise õigusest.
11. nov. “Omakaitse” laialisaatmine enamlaste poolt Tallinnas.
15. nov. Eesti Maanõukogu tunnistas enese ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis.
20. nov. Eesti Maavalitsuse vägivaldne ülevõtmine enamlaste poolt Tallinnas.
6. dets. 1. Eesti diviisi formeerimise algus.
19. dets. 1. Eesti diviisi juhatus jaotas maa eesti rahvusväeosade vahel rajoonidesse rüüstamiste vastu võitlemiseks laostunud Vene vägedega.
31. dets. Eesti Maanõukogu Vanemate kogu ja parteide esindajate ühine pooldav otsus Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kohta.
1918. aasta
7.-13.jaan. Teine eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas.
12. jaan. Teine eesti sõjaväelaste kongress võttis vastu Eesti iseseisvust pooldava otsuse.
15. jaan. Balti aadli esindus Stokholmis esitas N.-Vene saadikule märgukirja Baltimaade lahkulöömise kohta Venemaast.
18. jaan. Esimese välisdelegatsiooni moodustamine Eesti Maanõukogu juhatuse ja Eesti Maavalitsuse poolt Lääne-Euroopa riikidesse saatmiseks.
29. jaan. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee vägivaldne ülevõtmine enamlaste poolt.
14. (1.) veebr. Üleminek uuele kalendrile.
16. veebr. Leedu kuulutas enese riiklikult iseseisvaks.
18. veebr. Saksa sõjaväed alustasid Eesti mandri okupeerimist.
19. veebr. Eesti Päästekomitee moodustamine. 1. Eesti diviisi staabi ülevõtmine enamlaste poolt.
21. veebr. Saksa vägede jõudmine Haapsallu. 1. Eesti polgu ülema teadaanne Saksa väekolonni juhile Eesti riiklikust iseseisvusest ja erapooletusest Saksa—Vene sõjas.
Eesti ametiasutuste tegevusseastumine Pärnus pärast enamlaste võimu kukutamist.
22. veebr. Eesti ametiasutuste tegevusseastumine Tartus pärast enamlaste võimu kukutamist Eesti kaitsejõudude poolt.
23. veebr. Eesti ametiasutuste tegevusseastumine Viljandis pärast enamlaste võimu kukutamist.
24. veebr. Eesti riikliku iseseisvuse väljakuulutamine Tallinnas. Iseseisvusmanifestis kuulutas Eesti end käimasolevas sõjas neutraalseks. Ajutise Valitsuse moodustamine. Saksa okupatsioonivägede saabumine Vorm ja Tartu. Eesti ametiasutuste tegevusseastumine Paides pärast enamlaste võimu kukutamist Eesti kaitsejõudude poolt.
25. veebr. Saksa okupatsioonivägede saabumine Tallinna, Pärnu, Viljandi ja Paide.
27. veebr. Eesti ametiasutuste tegevusseastumine Rakveres pärast enamlaste võimu kukutamist Eesti kaitsejõudude poolt.
28. veebr. 1. Eesti diviisi uue juhatuse ametisseastumine Eesti sõjaväe organiseerimiseks.
3. märts. Bresti rahulepingu allakirjutamine.
4. märts. Saksa okupatsiooniväed saabusid Narva.
6. märts. Eesti Ajutise Valitsuse salajane juhend passiivseks vastupanuks Saksa okupatsioonivõimudele.
20. märts. Saksa 68. korpuse ülema käsk Eesti sõjaväe likvideerimise kohta 5. aprilliks 1918.
10. apr. Lõuna-Eesti vallavanemate protestmärgukiri Liivimaa Landesversammlung’ile Riias Eesti Saksamaaga liitmise kavatsuse vastu.
12. apr. Riia Landesrat otsustas paluda Saksa keisrit ühendada Eesti-, Liivi- ja Kuramaa konstitutsiooniliseks kuningriigiks ning liita see Saksamaaga personaal-uniooni kaudu Preisiga.
15. apr. Lõppes Eesti sõjaväe likvideerimine Saksa okupatsioonivõimude korraldusel.
3. mai. Briti valitsus tunnustas Eesti Maanõukogu de facto.
13. mai. Prantsuse valitsus tunnustas Eesti Maanõukogu de facto.
29. mai. Itaalia valitsus tunnustas Eesti Maanõukogu de facto.
27. aug. Venemaa loobumine Eesti-ja Liivimaast Bresti rahu lisalepinguga.
22. sept. Saksa keiser Wilhelm II tunnustas kaudselt Eesti ja Läti iseseisvust, kui ta enda riik ja troon oli langemas.
11. nov. Vaherahu liitriikide ja Saksamaa vahel. Ajutine Valitsus asus avalikult oma katkestatud tegevuse jätkamisele. Eesti Kaitse Liidu asutamine.
13. nov. Bresti rahulepingu tühistamine N.-Vene Kesktäidesaatva Komitee poolt ühes kõigi lisalepingutega.
16. nov. Eesti Ajutise Valitsuse otsus sõjaväe loomise ja vabatahtlike kokkukutsumise kohta.
18. nov. Läti kuulutas enese riiklikult iseseisvaks.
19. nov. Leping Eesti Ajutise Valitsuse esindajateja Saksa riigi Baltimaade peavoliniku vahel Riias, millega Saksamaa tunnustas Eesti Maanõukogu kõrgeimaks riigivõimuks Eestis.
20. nov. Eesti Maanõukogu kokkuastumine Tallinnas. Ajutise Valitsuse peaminister K. Päts saabus Saksa vangilaagrist kodumaale.
21. nov. 1. diviisi ja merejõudude asutamine.
22. nov. N.-Vene vägede esimene kallaletung Narvale.
24. nov. Mobilisatsiooni väljakuulutamine Virumaal.
26. nov. Meie 4. polgu osade asumine positsioonile Narva kaitseks. N.-Vene väed vallutavad Pihkva.
27. nov. Eesti Maanõukogu kinnitas Ajutise Valitsuse ametisse. Ajutise Valitsuse otsus relvastatud jõuga kaitsta Eesti piire N.-Vene kallaletungi korral. Peastaabi asutamine.
28. nov. Eesti Vabadussõja algus. Lahingud Narva all ja linna langemine N.-Vene vägede kätte.
29. nov. Eesti Töörahva Kommuuna (Eesti sotsialistliku nõukogude-vabariigi) väljakuulutamine Narvas N.-Venest sissetunginud eesti enamlaste poolt. Üldmobilisatsiooni väljakuulutamine Eestis, algusega 1. dets.
30. nov. Meie vägede asumine Oru jaama – Konju – Künnapõhja joonele.
1. dets. Meie esimene soomusrong jõudis rindele.
3. dets. Meie 4. polgu osade ja soomusrongi nr. 1 vastupealetung Vaivarale.
4. dets. Kokkupõrge Eestisse sissetunginud N.-Vene vägede ja Saksa okupatsioonivägede vahel Vastseliina juures.
6. dets. Eesti Ajutise Valitsuse leping Vene valgete Põhjakorpusega sõjalise koostöö asjas N.-Vene vastu.
7. dets. Vasknarva langemine. 3. polgu ja Võrumaa kaitseliidu osade esimene kokkupõrge lõunarindel punaste läti küttidega Nõnovas, Võru lähedal.
8. dets. Meie väed taanduvad Jõhvist. Võru langemine. I brigaadi moodustamine meie lõunarindel. “Ühistöö” asutamine. Eesti Töörahva Kommuunat tunnistab Vene Rahvakomissaride Nõukogu.
12. dets. Inglise laevastiku saabumine Tallinna reidile. 1. diviisi staabi jõudmine Viru rindele.
13. dets. Meie 3. polgu taandumine Puka rajooni.
14. dets. Polk. J. Laidoneri määramine Operatiivstaabi ülemaks.
16. dets. Rakvere langemine.
17. dets. Enamlaste poolt organiseeritud tänavarahutused Tallinnas. Asutati sisekaitseülema ametikoht. Eesti esindus asus Tallinnast teele Pariisi rahukonverentsile. Valga langeb läti punaste küttide kätte.
18. dets. Kõnnu küla ja Torma mõisa langemine Mustvee – Jõgeva suunal.
21. dets. Tartu mahajätmine meie vägede poolt.
22. dets. Rakke ja Vägeva jaama mahajätmine meie vägede poolt.
23. dets. Polk. J. Laidoneri määramine Vabariigi sõjavägede ülemjuhatajaks. Lepingu sõlmimine Eesti Ajutise Valitsuse ja Eesti Abistamise Peatoimkonna vahel Soome vabatahtlike Eestisse tuleku asjas. Meie laevastiku operatsioon Kunda all. Kokkupõrge meie 6. polgu osade ja taanduvate Saksa okupatsioonivägede vahel Pärnumaal Punapargi juures.
24. dets. Meie väed jätavad maha Tapa. Meie 2. diviisi moodustamine.
26. dets. Inglise eskaader vallutas ja andis meile üle N.-Vene miiniristleja “Spartak”, mis nimetati ümber “Vambolaks”.
27. dets. Mõisaküla mahajätmine meie vägede poolt.
Inglise eskaader vallutas ja andis meile üle N.-Vene miiniristleja “Avtroil”, mis nimetati ümber “Lennukiks”.
30. dets. Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid Tallinna. Soome vabatahtlikud ja Narva kooliõpilased tungisid Narva. Pariisi rahukonverentsi algus.
1919. aasta
1. jaan. Tõrva langemine.
2. jaan. Meie vägede üldise taandumise lõpp ja murdelahingute algus.
3. jaan. Lahing Valkla mõisa all ja Salmistu vallutamine. Priske vallutamine. Riia langemine punaste läti küttide kätte.
4. jaan. Arudevahe (Kehra) lahing. Vetla lahing. Aidu lahing.
6. jaan. Öötla mõisa vallutamine. Kärstna ja Taagepera mõisa vallutamine.
7. jaan. Meie üldise vastupealetungi algus Viru rindel.
8. jaan. Meie dessantosad maabusid Loksal.
9. jaan. Tapa vallutamine. Jõgeva vallutamine.
11. jaan. Kunda vallutamine meie laevastiku dessantosade poalt.
12. jaan. Rakvere vallutamine.
14. jaan. Tartu vallutamine.
16. jaan. Vasknarva ja Jõhvi vallutamine.
17. jaan. Meie laevastiku dessant Utria all.
18. jaan. Laagna lahing.
19. jaan. Narva vallutamine.
23. jaan. Krivasoo (Kriuša) vallutamine.
25. jaan. Rõngu ja Puka vallutamine.
27. jaan. Lepingu sõlmimine Eesti Ajutise Valitsuse ja major C. A. Mothanderi vahel rootsi vabatahtlike Eestisse tulekuks.
30. jaan. Helme mõisa ja Tõrva vallutamine. Lahing Tüleoru juures Tartu – Võru suunal.
31. jaan. Paju lahing.
Tuderna raudteesilla ja Orava mõisa vallutamine.
1. veebr. Valga vallutamine. Võru vallutamine.
4. veebr. Petseri vallutamine.
8. veebr. Maapäeva Vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee ühine otsus Asutava Kogu kokkukutsumiseks 23. apr. 1919.
10. veebr. Välisminister J. Poska esitas Pariisi rahukonverentsil märgukirja, paludes tunnustada Eesti iseseisvust.
14. veebr. Heinaste vallutamine. Salatsi alevi vallutamine. Irboskajaama vallutamine.
16. veebr. Heinaste langemine.
16.-22. veebr. Saaremaa mäss.
18. veebr. Läti abistamise lepingu allakirjutamine Tallinnas.
20. veebr. Soomusrongide divisjoni moodustamine.
21. veebr. Marienburgi vallutamine.
22. veebr. Ägedad lahingud pealetungiva vaenlasega Vasknarva, Krivasoo. Narva ja Riigi küla juures. Salatsi alevi langemine.
23. veebr. Sõjavägede Ülemjuhataja Staabi moodustamine.
24. veebr. Ajutise Valitsuse otsus asutada aumärk “Vabaduse Rist” iseseisvus-ja vabadusvõitlustes osutatud teenete tunnustuseks. Eesti Punase Risti organisatsiooni asutamine.
28. veebr. Marienburgi langemine.
11. märts. Petseri langemine.
14. märts. Meie vastupealetungi algus Pihkva ja Marienburgi suunas.
17. märts. Vaenlase üldine pealetung meie 2. diviisi rindel.
26. märts. Lepingu sõlmimine Eesti Ajutise Valitsuse ja Ingeri rahvuskomitee vahel Ingeri väeosade formeerimiseks.
27. märts. 3.diviisi moodustamine.
29. märts. Petseri lõplik vallutamine.
4. apr. Taani vabatahtlike kompanii Tallinna jõudmine.
5.-7. apr. Asutava Kogu valimised.
16. apr. K. Ulmanise valitsuse kukutamine Landeswehr’i poolt Lätis ja asendamine A. Niedra valitsusega.
17. apr. N.-Vene vägede pealetungi algus Võru suunas.
22. apr. Meie 2. diviisi vastupealetungi algus Võru – Marienburgi suunas.
23. apr. Eesti Asutava Kogu avamine Tallinnas.
25. apr. Ruhja ja Pikksaare langemine. Meie vastupealetung Rõuge suunas. N.-Vene vägede pealetung Irboska ja
Petseri suunas. Narva Joaoru linnaosa põlemine N.-Vene vägede suurtükitule tagajärjel.
1. mai. Ruhja vallutamine.
8.-17. mai. N.-Vene vägede üldine pealetung meie 2. diviisi rindel Rõuge ümbruses.
9. mai. Asutava Kogu poolt moodustatud esimese Vabariigi Valitsuse ametisseastumine.
13. mai. Vene valgete Põhjakorpuse pealetungi algus Petrogradi suunas.
15. mai. Meie laevastiku dessant Luuga jõe suudmes. Põhjakorpus vallutab Oudova.
17. mai. Jamburgi vallutamine meie ja Põhjakorpuse väeosade poolt. Meie laevastiku dessant Kaporje lahes Peipija sadamas.
19. mai. Asutava Kogu seletus Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest.
20. mai. Raskopeli vallutamine meie Peipsi laevastiku poolt.
22. mai. Riia vallutamine Landeswehr’i ja Rauddiviisi poolt koos Lõuna-Läti brigaadiga.
24. mai. Meie vägede pealetungi algus Põhja-Läti vabastamiseks. Meie pealetungi algus Pihkva suunas. Irboska ja Pangevitsa vallutamine.
25. mai. Stakelni alevi ja jaama vallutamine. Pihkva vallutamine.
26. mai. Volmari vallutamine.
27. mai. Lemsalu vallutamine. Meie pealetungi algus Marienburgi -Jakobstadti suunas. Laura vallutamine.
28. mai. Marienburgi vallutamine.
29. mai. Smiltene vallutamine.
31. mai. Võnnu linna vallutamine. Alt-Schwaneburgi vallutamine.
4. juuni. Asutava Kogu poolt võeti vastu “Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord”.
5. juuni. Sõjategevuse algus Landeswehri’ga. Kreuzburgi ja Jakobstadti vallutamine. 8. juuni. Võnnu langemine Landeswehr’i kätte.
10. juuni. Vaherahu sõlmimine Landeswehriga.
13. juuni. Põhja-Läti maakondade esindajate palve meie valitsusele sõjalise toetuse jätkamise asjas.
14. juuni. Krasnaja Gorka fordi vallutamine ingerlaste poolt.
19. juuni. Rauddiviisi eelosad alustasid pealetungi ja vallutasid Vidriži mõisa. Meie sõjavägede ülemjuhataja loobumine Vene Põhjakorpuse juhtimisest. N.-Vene vägede vastupealetungi algus Põhjakorpusele Petrogradi all.
20. juuni. Rauddiviisi tiivakaitse purustamine meie vägede poolt Lemsalu all. Roopa alevi langemine.
21. juuni. Loode lahing. Skangali ja Stürzenhofi mõisa langemine.
22. juuni. Maie vägede üldise pealetungi algus Võnnu all.
23. juuni. Võnnu ja Roopa vallutamine.
24. juuni. Segewoldi vallutamine.
27. juuni. Rodenpoisi jaama vallutamine. Läti Ajutise (K. Ulmanise) valitsuse uuesti võimuletulek Liibavis.
28. juuni. Versailles’ rahulepingu allakirjutamine.
30. juuni. Ringenbergi mõisa vallutamine.
1. juuli. Väina jõe suudme — Kiši ja Jägeli järve joone vallutamine meie vägede poolt. Vene valgete Põhjakorpus nimetatakse ümber Loode- ehk Põhjalääne-armeeks.
3. juuli. Lepingu sõlmimine Strasden-hofis sõjategevuse lõpetamiseks Eesti ja Landeswehr’i ning Saksa vägede vahel.
8. juuli. Läti Ajutise (K. Ulmanise) valitsuse tulek Riiga.
12. juuli. Meie väeosade asumine Ingeri järvede joone kaitsmisele.
8.-18. juuli. N.-Vene 15. armee ebaõnnestunud vastupealetung Pihkva vallutamiseks.
18.-26. juuli. 2. diviisi ja Soomusrongide divisjoni pealetung Ostrovi. Porhovi ja Luuga suunas.
4. aug. Jamburgi mahajätmine Loodearmee poolt.
4.-11. aug. 1. diviisi kaitselahingud Narva peale suunatud N.-Vene 6. diviisi peajõududega Luuga jõe ääres Batrakovski oja, Aleksandrovskaja Gorka ja Kalmotka rajoonis.
11. aug. Loode-Vene valitsuse moodustamine Tallinnas. Loode-Vene valitsuse deklaratsioon Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
22. aug. Soomusrongide divisjoni ümbernimetamine Soomusrongide diviisiks.
25. aug. Pihkva mahajätmine meie vägede poolt ja asumine Irboska kindlustatud positsioonile.
26. aug. Nõupidamine Riias Loodearmee Petrogradi-pealetungi toetamise asjas Balli riikide poolt.
31. aug. N.-Vene väliskomissar G. Tšitšerini rahuettepanek Eestile (“Tallinna Valitsusele”).
14.-15. sept. Balti riikide, esimene konverents Tallinnas.
15. sept. Eesti. Läti ja Leedu sõjaväejuhtide nõupidamine Tallinnas kindr.-m. J. Laidoneri eesistumisel.
16.-18. sept. Eesti ja N.-Vene vahelised rahuläbirääkimised Pihkvas.
26. sept. Saksa riigikaitseministri käsk Saksa vägede lahkumiseks Baltimailt.
28. sept. Loodearmee pealetungi algus Strugi – Belaja suunas.
29. sept. – 1. okt. Balti riikide teine konverents Tartus.
4. okt. Balti riikide ühine ettepanek N.-Venele alata rahuläbirääkimisi.
8. okt. Algas Bermondt-Avalovi vägede kallaletung Riiale. Läti palus Eestilt sõjalist abi Bermondt-Avalovi vägede vastu.
10. okt. Maaseaduse vastuvõtmine Asutava Kogu poolt. Eesti soomusrongide jõudmine Riiga lätlaste abistamiseks Bermondt-Avalovi vägede vastu. Algas Loodearmee üldine pealetung Petrogradile.
11.-13. okt. Meie vägede esimene, sügisene pealetung Pihkva suunas.
13. okt. Luuga linna vallutamine Loodearmee poolt.
13.-14. okt. Meie dessandi maabumine Kaporje lahes Peipija sadamas.
14. okt. Krasnaja Gorka ja Seraja Lošadi fordi ning mereranna pommitamine meie ja Inglise laevastiku poolt.
16. okt. Gatšina vallutamine Loodearmee poolt.
17.-19. okt. Meie vägede teine sügisene pealetung Pihkva suunas.
21. okt. N.-Vene vägede vastupealetungi algus Petrogradi all.
27. okt. Gostilitsõ küla vallutamine. Krasnaja Gorka tulistamine meie ja Inglise laevastiku poolt. Meie vägede üldine pealetung Krasnaja Gorka fordile.
29. okt.-4. nov. Meie vägede pealetung Põtalovo ja Ostrovi suunas.
I. nov. Luuga linna langemine N.-Vene vägede kätte.
5.-6. nov. Meie vägede kolmas sügisene pealetung Pihkva suunas.
9. nov. Baiti riikide kolmas konverents Tartus.
II. nov. N.-Vene vägede kallaletungide algus meie positsioonidele Ingeri järvede joonel. Vabariigi Valitsuse otsus Loodearmee desarmeerimise kohta tema tulekul Eesti territooriumile.
14. nov. Jamburgi langemine.
16.-30. nov. N.-Vene vägede ägedad kallaletungid Viru rindel.
17. nov. Läbirääkimised N.-Venega Tartus pantvangide vahetamise asjas.
18. nov. Vabariigi Valitsuse uue (teise) koosseisu ametisseastumine.
19. nov. Vabariigi Valitsuse otsus alata N.-Venega rahuläbirääkimisi.
21.-24. nov. Meie vägede tagasitõmbumine Luuga jõe alamjooksult Fedorovka – Kallivere – Karostelli – Saarküla joonele.
22. nov. Meie taandumine Batrakovski oja – Aleksandrovskaja Gorka joonelt Annenskaja – Dubrovka – Sala joonele.
1. dets. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avamine.
5. dets. Eesti – N.-Vene rahukonverentsi esimene koosolek Tartus.
7.-9. dets. N.-Vene vägede läbimurde likvideerimine Sassika ja Uusna rajoonis.
7.-20. dets. Ägedad kaitselahingud pealetungiva vaenlasega Viru rindel.
8. dets. Leiti langenud 11. punase kütipolgu pataljoniülema Schunderevi juurest juutide nn. 1919.a protokoll.
9. dets. Krivasoo langemine.
9.-12. dets. Ägedad kaitselahingud Salaja Koškino küla juures.
14. dets. Meie 3. diviis andis üle tema kaitsta olnud rinde Läti idapiiril Ostroveti mõisa – Berezka küla joonel Läti vägedele. Suur-Žerdjanka küla langemine Viru rindel. N.-Vene vägede kallaletungide tagasilöömine Dubrovka küla ees.
15. dets. Ust-Žerdjanka küla langemine.
16. dets. Vabariigi Valitsuse märgukiri liitriikide ülemnõukogule Loodearmee likvideerimise asjas.
16.-17. dets. Kõrgesoo lahingud ja Vääska läbimurde likvideerimine.
17. dets. Ägedad lahingud pealetungiva vaenlasega Dubrovka – Sala – Koškino joonel. Koškino küla langemine. Sala küla langemine ja taasvallutamine. Vaenlase äge kallaletung Orlõ ja Fedorovka külale.
20.-22. dets. Kaitselahingud Viru rindel pealetungiva vaenlasega.
28.-30. dets. Vaenlase viimsed ägedad kallaletungid Viru rindel Pljussa silla. Sala, Fedorovka ja Karostelli küla rajoonis.
31. dets. Vaherahulepingu allakirjutamine Eesti ja N.-Vene vahel Tartu rahukonverentsil.
1920. aasta
3. jaan. Vaherahu jõustumine Eesti ja N.-Vene vahel kell 10.30.
15, jaan. Balti riikide neljas konverents Helsingis.
2. veebr. Rahulepingu allakirjutamine Eesti Vabariigi ja N.-Vene vahel Tartus kell 00.45.
13. veebr. Asutav Kogu ratifitseeris Tartu rahulepingu Eesti ja N.-Vene vahel.
26. veebr. Sõjaväe demobilisatsiooni algus.
20. märts. Vabariigi Valitsus otsustas kaotada sõjavägede ülemjuhataja instituudi.
21. mai. Sõjaväe demobilisatsiooni 1. järgu lõpp.
15. juuni. Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse.
1921. aasta
26. jaan. Lääne-Euroopa liitriigid tunnustasid Eestit de jure.
22. sept. Eesti võeti vastu Rahvasteliidu liikmeks.