“Kas Eesti käitus riigina” Viktor Niitsoo, 1994
Tallinna linnakohtus mõisteti 25. septembril riigireetmises süüdi Tiit Madisson. Endist N. Liidu poliitvangi, vabadusvõitlejat ja Hirvepargi ajaloolise meeleavalduse peakorraldajat nuheldi kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega.
Ühtlasi sai Eesti endale esimese poliitvangi. Tuntud tõsiasi, et revolutsioon õgib oma lapsi, leidisk kinnitust ka nn. laulva revolutsiooni variandis.
Madissonile pandi süüks kirjutise «Eesti saatus« levitamist ja suulist agitatsiooni vägivaldsels riigipöörde teostamiseks. Kohtu arvates õnnestus riigipööre ära hoida üksnes tänu sellele, et Madisson võeti õigel ajal vahi alla. Peamiseks süütõendiks loeti Madissoni ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi vahelist jutuajamist, kus Madisson kutsus Kerti üles kasutama talle alluvaid relvajõude riigipöörde sooritamiseks. Selle kahekõne salvestasid kaitsepolitsei agendid.
Kas üleskutse või hoiatus?
Madisson ise eitas riigipöörde kavatsust ning väitis, et tema eesmärgiks oli hankida raha puudustkannatavate Kaitseliidu liikmete toetuseks.
«Eesti saatus«, mille Madissoni sõnul koostas tema näpunäidete järgi rühm inimesi, olevat üks võimalikest arengustsenaariumidest, kui peaks jätkuma Eesti riigile ja rahvale hukatus lik Tiit Vähi valitsuse poliitika. Ka kohus oli sunnitud nentima, et «Eesti saatuse» puhul ei olnud tegemist üleskutsega riigi kukutamiseks.
P olitsei taustal on k aitsepolitsei (kapo) pälvinud üldsuse silmis tegusaametkonna maine. Ometi ei suutnud kapo «Eesti saatuse» koostajate isikuid kindlaks teha ega ole avastanud ühtegi jälge kirjutises mainitud nn. vabastusarmee olemasolust.
Relvaüksus pole aga nõel, mida saab heinakuhja peita. Teiseks ei olnud Madisson kapole mees metsast, vaid isik, kelle suhted endise jäägri-kompaniiga, vene rahvuslaste/uusnatside ja Žirinovski partei esindajatega pidid olema riigi julgeoleku eest otseselt vastutava ametkonna range järelevalve all.
Miks käitus kapo nii läbematult, et kiirustas Madissoni kohe arreteerima, kui Mari-Ann Kelam oli kirjutise «E esti saatus» eksemplari kapo peadirektori Jüri Pihli kätte toimetanud? Miks ei kohaldatud Madissoni toimetamiste suhtes edasist jälgimist, et tabada teolt ning lõplikult likvideerida nn. vabastusarmee ja selle «Eesti saatuse» koostajatest ideoloogid.
Vabastusarmeed ei ole olemas
Seda ei tehtud, sest kapo teadis hästi, et mingit vabastusarmeed ei ole olemas. Samuti ei vaevunud kapo taga otsima kirjutise «E esti saatus» koostajaid, sest tõenäoliselt poleks ka neid k usagilt leida.
Otsustades «Eesti saatuse» sisu ja eriti selle tekstis esinevate õigekirjavigade järgi, koostas Madisson selle ainuisikuliselt. Et aga ajakirjanduses on «Eesti saatuse» koostajate kasinat kirjaoskust piisavalt mõnitatud, tundis Madisson kohtus ilmselt piinlikkust ega tunnistanud oma ainuautorlust.
Seega pidi kapo teadma, et tegemist oli ühe mehe avantüristliku etteastega, mille tagamaad olid pigem lapsemeelse ulme vallast kui tegelikkusega kaetud. Sellele vaatamata otsustati Madisson kui riigipööraja suure pro pagandakäraga luku ja riivi taha pista.
Kas tõesti uskus kapo peadirektor, et Eesti riik on hädaohus? Või oli Madissoni vahistamisega vaja siseministeeriumi kulisside varjus toimuvas võimuvõitluses järjekordselt näidata kapo toimekust?
Kahuripauk varblase pihta
Kohus lähtub otsuste langeta misel faktidest, mitte oletustest või versioonidest. Eeluurimisel tuvastatud faktid aga on riigireetmise paragrahvi kohaldamiseks enam kui kesised.
Kohtunikke on sageli kritiseeritud põhjendamatu leebuse pärast, kui tegu on mõne tuntud või mõjuvõimsa isikuga. Meenutagem kasvõi endisele peaministrile Indrek Toomele või Tallinna kõrgele ametnikule Laur Karule mõistetud sümboolseid karistusi. Kas kohtunik Eda Murak otsustas ko lleegide mundriaukaitsta, kui põrutas Madissonile täie rangusega? Paraku o li tulemuseks kahuripauk varblase pihta.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv on Madissoni juhtumit kommenteerides avaldanud arvamust, et Madissoni vangi mõistes käitus Eesti riigina. Ometi ei saa lahti tundest, et tegemist oli järjekordselt riigi mängimisega.
VIKTOR NIITSOO
Viktor Niitsoo on endine Riigikogu liige.