Arvamus: Viktor Niitsoo – Kas Eesti käitus riigina?

“Kas Eesti käitus riigina” Viktor Niitsoo, 1994

Tallinna linnakohtus mõisteti 25. septembril riigireetmises süüdi Tiit Madisson. Endist N. Liidu poliitvangi, vabadusvõitlejat ja Hirvepargi ajaloolise meeleavalduse peakorraldajat nuheldi kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega. 
Ühtlasi sai Eesti endale esimese poliitvangi. Tuntud tõsiasi, et revolutsioon õgib oma lapsi, leidisk kinnitust ka nn. laulva revolutsiooni variandis. 

Madissonile pandi süüks  kirjutise «Eesti saatus« levitamist ja suulist agitatsiooni vägivaldsels riigipöörde teostamiseks. Kohtu arvates õnnestus  riigipööre ära hoida üksnes tänu sellele, et Madisson võeti  õigel ajal vahi alla. Peamiseks süütõendiks loeti Madissoni ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi vahelist jutuajamist, kus  Madisson kutsus Kerti üles kasutama talle alluvaid relvajõude riigipöörde sooritamiseks.  Selle kahekõne salvestasid  kaitsepolitsei agendid. 

Kas üleskutse või hoiatus? 

Madisson ise eitas riigipöörde kavatsust ning väitis, et tema  eesmärgiks oli hankida raha  puudustkannatavate Kaitseliidu  liikmete toetuseks. 

«Eesti saatus«, mille Madissoni sõnul koostas tema näpunäidete järgi rühm inimesi, olevat üks võimalikest arengustsenaariumidest, kui peaks jätkuma Eesti riigile ja rahvale hukatus lik Tiit Vähi valitsuse poliitika.  Ka kohus oli sunnitud nentima,  et «Eesti saatuse» puhul ei olnud tegemist üleskutsega riigi  kukutamiseks. 

P olitsei taustal on k aitsepolitsei (kapo) pälvinud üldsuse silmis tegusaametkonna maine. Ometi ei suutnud kapo  «Eesti saatuse» koostajate isikuid kindlaks teha ega ole avastanud ühtegi jälge kirjutises mainitud nn. vabastusarmee olemasolust. 

Relvaüksus pole aga nõel, mida saab heinakuhja peita. Teiseks  ei olnud Madisson kapole mees  metsast, vaid isik, kelle suhted  endise jäägri-kompaniiga, vene rahvuslaste/uusnatside ja Žirinovski partei esindajatega pidid  olema riigi julgeoleku eest otseselt vastutava ametkonna range  järelevalve all. 

Miks käitus kapo nii läbematult, et kiirustas Madissoni kohe  arreteerima, kui Mari-Ann Kelam oli kirjutise «E esti saatus»  eksemplari kapo peadirektori Jüri Pihli kätte toimetanud? Miks ei kohaldatud Madissoni toimetamiste suhtes edasist jälgimist,  et tabada teolt ning lõplikult likvideerida nn. vabastusarmee ja selle «Eesti saatuse» koostajatest  ideoloogid. 

Vabastusarmeed ei ole olemas 

Seda ei tehtud, sest kapo teadis hästi, et mingit vabastusarmeed ei ole olemas. Samuti ei  vaevunud kapo taga otsima kirjutise «E esti saatus» koostajaid,  sest tõenäoliselt poleks ka neid  k usagilt leida. 

Otsustades «Eesti saatuse» sisu ja eriti selle tekstis esinevate  õigekirjavigade järgi, koostas  Madisson selle ainuisikuliselt. Et  aga ajakirjanduses on «Eesti saatuse» koostajate kasinat kirjaoskust piisavalt mõnitatud, tundis  Madisson kohtus ilmselt piinlikkust ega tunnistanud oma ainuautorlust. 

Seega pidi kapo teadma, et tegemist oli ühe mehe avantüristliku etteastega, mille tagamaad  olid pigem lapsemeelse ulme vallast kui tegelikkusega kaetud.  Sellele vaatamata otsustati Madisson kui riigipööraja suure pro pagandakäraga luku ja riivi taha pista. 

Kas tõesti uskus kapo peadirektor, et Eesti riik on hädaohus?  Või oli Madissoni vahistamisega  vaja siseministeeriumi kulisside  varjus toimuvas võimuvõitluses järjekordselt näidata kapo toimekust? 

Kahuripauk varblase pihta 

Kohus lähtub otsuste langeta misel faktidest, mitte oletustest või versioonidest. Eeluurimisel tuvastatud faktid aga on riigireetmise paragrahvi kohaldamiseks  enam kui kesised. 

Kohtunikke on sageli kritiseeritud põhjendamatu leebuse pärast, kui tegu on mõne tuntud  või mõjuvõimsa isikuga. Meenutagem kasvõi endisele peaministrile Indrek Toomele või Tallinna kõrgele ametnikule Laur  Karule mõistetud sümboolseid  karistusi. Kas kohtunik Eda  Murak otsustas ko lleegide mundriaukaitsta, kui põrutas  Madissonile täie rangusega?  Paraku o li tulemuseks kahuripauk varblase pihta. 

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv on Madissoni  juhtumit kommenteerides avaldanud arvamust, et Madissoni  vangi mõistes käitus Eesti riigina. Ometi ei saa lahti tundest, et  tegemist oli järjekordselt riigi  mängimisega. 

VIKTOR NIITSOO 

Viktor Niitsoo on endine Riigikogu liige.