Gaucki komisjonist Eesti kontekstis

Viktor Niitsoo – Gaucki komisjonist Eesti kontekstis:
“14. novembril 1991 võttis Bundestag tormilise vaidluse järel vastu seaduse, mille kohaselt igal Saksamaa elanikul on õigus teada saada, kas endise Saksa DV salapolitsei Stasi on pidanud tema kohta toimikut Toimiku olemasolu korral anti kodanikele õigus sellega tutvuda. ….”

Arvamus: Viktor Niitsoo – “Gaucki komisjonist Eesti kotekstis”, 29.09.1992, Postimees

Senine asjade kulg on tõe poolest kinnitanud, et endistel  (praegustel?) agentidel ei ole  Eesti Vabariigi poolt eriti midagi karta. Kõik senised katsed ajakirjanduse kaudu tõde  jalule seada on sisuliselt lõppenud eimillegagi. Et valitsuse käsutuses KGB operatiivtoimikuid nähtavasti ei ole,  puudub Eesti Vabariigil üle vaade KGB-ga seotud isiku test. See asjaolu ohustab jätkuvalt Eesti rahvuslikku julgeolekut, sest ülalmainitud isikud võivad igal ajal osutuda meie suure idanaabri väljapressimiste ohvriteks.

Võib päris suure tõenäosusega ennustada, et Eesti läkituleviku üheks pakilisemaks probleemiks kujuneb küsimus, kes Eesti riigitegelastest on olnud seotud Eestit okupeerinud võõrriikide salateenistustega. Eesti Kongressi ja ülemnõukogu poolt vastu võetud süümevannetest pole siin abi. Elu on näidanud, kui kül mavereliselt ollakse valmis seda vannet andma ning kui kindlad ollakse selles, et näiteks KGB-le osutatud teened dokumentaalselt tõestatuna iialgi avalikuks ei tule. 

Salaluured huvituvad peamiselt kahte liiki isikutest  – võimukandjatest, kellel on  ühiskonnas suur mõju, ja  neist, kellel on juurdepääs  riikliku tähtsusega informatsioonile. Just seetõttu on eriliselt oluline, et võimu ega informatsiooni juurde ei pää seks need, keda kunagine kaastöö KGB-ga hoiab tegelikult siiamaani selle repressiivorgani lõa otsas. 

Enne kui asuda sellele  probleemile lahendust otsima,  tasuks tutvuda, kuidas on sellesama küsimusega toime tuldud endistes nn. rahvademokraatiamaades. Sobivaks näiteks oleks siinkohal endise  Ida-Saksamaa kogemus. 

14. novembril 1991 võttis  Bundestag tormilise vaidluse järel vastu seaduse, mille kohaselt igal Saksamaa elanikul  on õigus teada saada, kas endise Saksa DV salapolitsei  Stasi on pidanud tema kohta  toimikut Toimiku olemasolu  korral anti kodanikele õigus  sellega tutvuda. Sama seadus  nägi ette 3-aastase vanglaka ristuse või 500 000 DM suuruse rahatrahvi ajakirjanikele,  kes avaldavad paljastusi Stasi  toimikute põhjal, mis ei ole  üle antud valitsusele või politseiarhiivile. 

Varem oli toimikute haldamine antud Bundestagi otsusega Berliinis asuvale erikomisjonile, mida juhtis pastor  Joachim Gauck. Omal ajal oli  nimetatud pastor üks nendest,  kes kannatas Stasi tagakiusa mise all. Gaucki komisjon kogus kokku üle 6 miljoni  Stasi toimiku. Esialgu oli komisjoni ülesandeks info and mine riigiasutustele ja teistele  organisatsioonidele Stasi sooritatud repressioonide toime panijate kohta. Kui mõni asutus soovis tutvuda oma tööta ja minevikuga, tegi Gaucki  komisjon kindlaks, kas kõnealune isik oli teinud Stasiga  koostööd. 

Enamik järelepärimisi tuli  politseist, koolidest, kohalikest omavalitsustest ja riigi ametitest Järelepärimiseks ei  olnud vaja kahtlusaluse isiku luba. Piisas, kui talle öeldi, et  tema kohta tehakse vastav  uurimine. Ka tööotsijad pidid  tihti sama protseduuri läbi tegema, samuti uute endisel  Ida-Saksamaal paiknevate liidumaade saadikud. 1992. aasta jaanuarist avanes kõigil, kelle kohta oli Stasi toimik, võimalus enda kohta kogutud materjalidega tutvuda. Esimesena anti see võimalus inimõiguste eest võitlemise aktivistidele. Nende  avastused kinnitasid pastor  Gaucki kõige hullemaid eelaimusi. Ta oli hoiatanud, et inimesed kaaluksid, milliseid  võimalikke tagajärgi võiks  toimikutega tutvumine tuua  nende perekonna- ja sotsiaalsele elule. Inimeste ees avanesid viimased 10—20 elust Stasi pilgu läbi. 

Sai selgeks, millal nad sat tusid Stasi huviorbiiti, mis  juhtus kadumaläinud kirjade ga, kuidas ülekuulaja võis tea da nii palju üksikasju. Vastused nendele küsimustele olid  korralikult köidetud Stasi toi mikutesse: informaatorite et tekanded, salaja lindistatud  kõneluste üleskirjutused, kirjade koopiad, fotod, Stasi  operatsioonide kavad jne.  Ilmsiks said uskumatud tõsiasjad — sageli osutusid Stas i informaatoriteks kõige lähedasemad sõbrad, sugulased  ja isegi elukaaslased. Stasi arhiive on mõnikord kutsutud  Pandora laegasteks, mille sisu  on valla pääsenud. Paljud endise Ida-Saksamaa avaliku  elu tegelased on sattunud  kahtluse alla. 

Gaucki komisjon on praegu lausa piiramisrõngas. Tuhanded inimesed soovivad  tutvuda oma toimikutega. Inimesi ei huvita seejuures moraalsed või juriidilised taga järjed. Nad lihtsalt soovivad  teada saada tõde, hoolimata  sellest, mida see võib kaasa  tuua. Koduste asjade juurde tagasi tulles peab kohe nentima,  et Saksamaa teed minna meil ilmselt niipea ei õnnestu. 

KGB operatiivtoimikud on siiani kindlalt Venemaa  valduses, kes ei paista olevat  valmis nendest loobuma. Ka  ei sisaldu Venemaaga läbirääkimisi pidava Eesti valitsus delegatsiooni portfellis selge sõnalist nõuet anda operatiiv toimikud Eestile üle. ERSP on esitanud korduvalt sellekohaseid nõudmisi, kuid senini on neid ignoreeritud. Nähtavasti on keegi eluliselt huvitatud, et need toimikud iialgi ei jõuaks Eestisse. 

Loomulikult ei saa ootama  jääda, millal need toimikud  Eestile ükskord üle antakse,  kui seda üldse tehakse. Seni kaua tuleb kasutada olemas olevaid võimalusi tõkestamaks KGB abimeeste pääsemist Eesti riigivõimuorganitesse. Õnnetuseks ei ole praegu sellist institutsiooni, kuhu  inimesed võiksid oma informatsiooni täie kindlusetundega üle anda. Endisest miilitsast võrsunud kaitsepolitsei ei ärata kelleski usaldust, rääkimata  skandaalse kuulsuse omandanud eriteenistusest, mille juhtkond on silmanähtavalt teatud  poliitiliste jõudude manipuleerida. Midagi head pole loota ka ülemnõukogu kavanda tavast julgeolekuteenistusest,  mida pole siiamaani suudetud  tööle panna, sest poliitilised  jõud ei ole võimelised leidma julgeolekuteenistusele kõigile vastuvõetavat esimeest. Keegi  ei ole ka suutnud piisavalt  põhjendada, milleks on kaitsepolitsei kõrvale veel vaja julgeolekuteenistus! ning milline oleks tööjaotus nende  kahe institutsiooni vahel. Ometi tuleb selle küsimu sega tegelda.

Tundub, et parim lahendus oleks luua Riigikogu juurde  komisjon, mille etteotsa asuks isik, kelle reputatsioonis poleks kellelgi kahtlust. Komisjon asuks koguma ja süstematiseerima andmeid KGB repressioonides osalenud isikute kohta. Kui see komisjon pälvib rahva usalduse, võib talle  ajapikku koguneda hulgaliselt  informatsiooni, nii et kui kunagi peaks kellelgi tekkima  kahtlusi mõne persooni süümevande siiruses, võiks Riigikogu komisjoniltki saada selge vastuse.

ILO: Põlis- ja hõimurahvaste konventsioon, 1989 (Nr. 169)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Üldkogu võttis vastu Põlis- ja hõimurahvaste konventsioon, 1989 (Nr. 169)

Tuletades meelde inimõiguste ülddeklaratsiooni, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning paljude diskrimineerimise ennetamise rahvusvaheliste dokumentide tingimusi ja

arvestades, et rahvusvahelise õiguse areng alates 1957. aastast, samuti põlisrahvaste ja hõimurahvaste olukorra areng kõigis maailma piirkondades, on teinud asjakohaseks võtta vastu uued rahvusvahelised standardid selle eesmärgi saavutamiseks – varasemate standardite assimilatsionistlikku orientatsioon ja –

tunnistades nende rahvaste püüdlusi kontrollida kontrolli oma institutsioonide, eluviiside ja majandusarengu üle ning säilitada ja arendada oma identiteeti, keeli ja religioone nende riikide raamistikus, kus nad elavad, ja

Märkides, et paljudes maailma osades ei suuda need rahvad nautida oma põhilisi inimõigusi samal määral kui nende riikide elanikud, kus nad elavad, ning et nende seadusi, väärtusi, tavasid ja vaatenurki on sageli rikutud ja

Pöörates tähelepanu põlis- ja hõimurahvaste omapärasele panusele inimkonna kultuurilises mitmekesisuses ning sotsiaalses ja ökoloogilises harmoonias ning rahvusvahelises koostöös ja mõistmises.

Loe lähemalt ametlikes keeltes: https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:C169