Ajaveeb

ILO: Põlis- ja hõimurahvaste konventsioon, 1989 (Nr. 169)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Üldkogu võttis vastu Põlis- ja hõimurahvaste konventsioon, 1989 (Nr. 169)

Tuletades meelde inimõiguste ülddeklaratsiooni, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning paljude diskrimineerimise ennetamise rahvusvaheliste dokumentide tingimusi ja

arvestades, et rahvusvahelise õiguse areng alates 1957. aastast, samuti põlisrahvaste ja hõimurahvaste olukorra areng kõigis maailma piirkondades, on teinud asjakohaseks võtta vastu uued rahvusvahelised standardid selle eesmärgi saavutamiseks – varasemate standardite assimilatsionistlikku orientatsioon ja –

tunnistades nende rahvaste püüdlusi kontrollida kontrolli oma institutsioonide, eluviiside ja majandusarengu üle ning säilitada ja arendada oma identiteeti, keeli ja religioone nende riikide raamistikus, kus nad elavad, ja

Märkides, et paljudes maailma osades ei suuda need rahvad nautida oma põhilisi inimõigusi samal määral kui nende riikide elanikud, kus nad elavad, ning et nende seadusi, väärtusi, tavasid ja vaatenurki on sageli rikutud ja

Pöörates tähelepanu põlis- ja hõimurahvaste omapärasele panusele inimkonna kultuurilises mitmekesisuses ning sotsiaalses ja ökoloogilises harmoonias ning rahvusvahelises koostöös ja mõistmises.

Loe lähemalt ametlikes keeltes: https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:C169

Kriminaalseadustik (1929)

Kriminaalseadustik – Riigikogu poolt 26.03.1929.a vastuvõetud 396

Riigikogu poolt 26. märtsil 1929. a. vastuvõetud 396.

ÜLDOSA.

1. peatükk. Üldmäärused.

§ 1. Süüteoks loetakse tegu, mis selle kordasaatmise ajal seadusega keelatud karistuse ähvardusel.

§ 2. Süütegude eest määratavad karistused on: 1) surmanuhtlus; 2) sunnitöö; 3) vangimaja; 4) arest; 5) rahatrahv.

§ 3. Süütegu, müle eest seadus määrab raskema karistusena surmanuhtluse või sunnitöö, nimetatakse raskeks kuriteoks. Süütegu, müle eest seadus määrab raskema karistusena vangimaja, nimetatakse kuriteoks. Süütegu, mille eest seadus määrab raskema karistusena aresti või rahatrahvi, nimetatakse üleastumiseks. 2. peatükk. Kriminaalseadustiku maksvuspiirkond.

§ 4. Käesoleva seadustiku alla kuuluvad kõik Eesti Vabarügi piirides kordasaadetud süüteod, olgu kordasaatja Eesti Vabarügi kodanik või välismaalane, § 5 ettenähtud eranditega.

§ 5. Käesoleva seadustiku alla ei kuulu: 1) teod, mida karistatakse eriseaduste järgi, neis piirides, mis määratud nimetatud seadustes; 2) nende väüsmaalaste süüteod, kellel Eesti Vabarügis eksterritoriaalsuse õigus.

§ 6. Käesoleva seadustiku alla kuuluvad nende Eesti Vabarügi kodanikkude poolt välismaal kordasaadetud süüteod, kellel seal eksterritoriaalsuse õigus.

§ 7. Käesoleva seadustiku alla kuuluvad Eesti Vabariigi kodanikkude poolt väljaspool Vabariigi piire kordasaadetud süüteod: 1) kui need on rasked kuriteod või kuriteod või 2) kui need on sarnased üleastumised, mille karistatavus nende kordasaatmisel väljaspool Eesti Vabariigi piire ette nähtud Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvahelises lepingus. Käesoleva seadustiku alla kuuluvad ka välismaalaste poolt väljaspool Eesti Vabariigi pure kordasaadetud süüteod:
1) kui need on rasked kuriteod või Eesti Vabarügi kodanikkude õiguste või Eesti Vabariigi varanduste või sissetulekute vastu sihitud kuriteod või
2) kui süüteo karistatavus selle kordasaatmisel väljaspool Eesti Vabariigi piire ette nähtud Vabarügi poolt sõlmitud rahvusvaheHses lepingus.

§ 8. Väljaspool Eesti Vabariigi piire kordasaadetud süüteo eest ei võeta § 7 nimetatud juhtudel kordasaatjat vastutusele käesoleva seadustiku järgi:
1) kui tegu selle kordasaatmise koha seaduse järgi ei olnud keelatud;
2) kui süüalune välismaa kohtu seadusjõulise otsusega on Õigeks mõistetud või karistusest vabastatud;
3) kui süüdlaseks mõistetu välismaa kohtu otsusega määratud karistuse täielt on ära kandnud või
4) kui võõra riigi vastu sihitud süütegu kuulub nende hulka, milles ei lubata süüaluse väljaandmist. Väljaspool Eesti Vabarügi piire kordasaadetud süüteo eest käesoleva seadustiku § 7 järgi vastutusele võetavale isikule kergendatakse karistust § 53 põhjal, kui süüdlaseks mõistetu väüsmaa kohtu otsusega määratud karistusest ühe osa on ära kandnud või kui süüteo kordasaatmise koha seadus, võrreldes käesoleva seadustikuga, määrab kergema karistuse.

§ 9. Paragrahv 8 esimeses lõikes p.p. 1 ja 2 ning teises lõikes sisalduvad määrused ei maksa §§ 74—76 ettenähtud raskete kuritegude kohta ja, kui süüdlane Eesti Vabariigi kodanik, siis ka mitte nende süütegude kohta, mis §§ 80—87, 92—96, 605 teises ja kolmandas lõikes ja 607 neljandas lõikes on tähendatud.

§ 10. Välismaalane, kes väljaspool Eesti Vabariigi piire saatnud korda raske kuriteo või kuriteo, mille eest ta Eesti Vabariigis ei ole seatud korras süüdlaseks või süütuks mõistetud või karistusest vabastatud, antakse välja lepingu järgi, mis sõlmitud süüaluse väljaandmist nõudva riigiga, või selles suhtes nimetatud riigiga maksva vastastikkuse põhjal. Eesti Vabariigi kodanik antakse välja samadel tingimustel, kuid ainult lepingu järgi, mis sõlmitud süüaluse väljaandmist nõudva riigiga.

§ 11. Uut kriminaalseadust kohaldab kohus otsuste tegemisel ka nende tegude kohta, mis saadeti korda enne uue seaduse maksmahakkamist, kui need teod kordasaatmise ajal olid keelatud karistuse ähvardusega. Uue seaduse põhjal määratavat karistust kergendatakse § 53 järgi, kui süüteo kordasaatmise ajal maksva seaduse järgi karistus uue seadusega võrreldes oli kergem. Karistatavust kõrvaldav aegumise tähtaeg arvatakse välja selle seaduse põhjal, mis süüteo kordasaatmise (§ 69 p.p. 1 ja 2) või kohtuotsuse tegemise ajal (§ 69 p. 3) oli maksev, kui selles seaduses määratud tähtaeg uue seadusega võrreldes on lühem.

3. peatükk. Karistused.

§ 12. Surmanuhtlus saadetakse täide mitteavalikult poomise või, surmamõistetu soovil, mürgitamise läbi.

§ 13. Sunnitöö määratakse tähtajata või tähtaegselt neljast kuni viieteistkümne aastani. Sunnitöölisi peetakse kinni sunnitöömajades ja neid pannakse tegema sunduslikke raskeid töid niihästi sunnitöömajades kui ka väljaspool. Kinnipidamise viis, vastavalt parandamise sihile, määratakse lähemalt vangistuse seadustikus.

§ 14. Vangimaja karistus määratakse kahest nädalast küni kuue aastani. Vangimajja mõistetuid peetakse kinni vangimajades ja neid pannakse tegema sunduslikke töid niihästi vangimajas kui ka väljaspool. Mitte üle kuue kuu kinnimõistetuid võib saata töödele väljaspool vangimaja ainult nende oma nõusolekul.Kinnipidamise viis, vastavalt parandamise sihile, määratakse lähemalt vangistuse seadustikus.

§ 15. Arest määratakse ühest päevast kuni kuue kuuni. Aresti mõistetuid peetakse kinni arestimajades ühiselt, kuid nende palvel ja vabade kambrite olemasolekul üksikult. Üle seitsme päeva aresti mõistetuid kohustatakse endile valima tegevust, mis lubatud arestimajas.

§ 16. Sunnitöö tähtaeg määratakse aastate ja poolaastate, vangimaja tähtaeg aastate, kuude ja nädalate, ning aresti tähtaeg kuude, nädalate ja päevade kaupa. Seaduses ettenähtud lisakaristuste tähtajad õiguse kaotus töötada pärast karistuse kandmist seaduses nimetatud kaubandus- ja tööstusaladel või muus tegevuses, niisama riigi või omavalitsuse teenijate tagandamisega kaasaskäiv keeld pidada samasugust või kõrgemat teenistuskohta määratakse aastate ja kuude kaupa. Tähtaegade väljaarvamisel loetakse päevas kakskümmendneli tundi, nädalas seitse päeva; kuud ja aastad arvatakse kalendri järgi.

§ 17. Rahatrahv määratakse kroonides, välja arvatud juhud, kus seaduses ette nähtud eriarveviis. Kui rahatrahvi ülemmäär seaduse järgi on sada krooni või rohkem, siis ei või määratav trahvisumma olla alla kümne krooni. Rahatrahvi maksmise tähtaega võib kohus pikendada või maksmist jaotada, kuid mitte rohkem kui ühe aasta peale, arvates otsuse seadusjõusse astumise päevast. Rahatrahv läheb riigi kasuks.
§ 18. Surmanuhtlusele või sunnitööle mõistmisega käib kaasas rügi ja omavalitsuse teenistuskohalt tagandamine ja riikliku pensioni, kaitseväeliste auastmete, autähtede ning aumärkide kaotus.
§ 19. Sunnitööle mõistetu kaotab õiguse:
1) olla valijaks või valitavaks riigi või omavalitsuse asutuste valimistel ja võtta osa rahvahääletamisest ja rahvaalgatamisest;
2) olla riigi või omavalitsuse teenistuses;
3) olla mittekohuslikus kaitseväeteenistuses;
4) olla eestkostjaks või hooldajaks;
5) olla juhatajaks, kasvatajaks või õpetajaks avalikkudes või era õppe- või kasvatusasutustee;
6) olla vahekohtunikuks, konkursi valitsuse või administratsiooni liikmeks, vannutatud hooldajaks, vandekohtunikuks või advokaadiks;
7) olla tunnistajaks lepingute või aktide tegemise juures, kus tunnistajate osavõtmist seaduse järgi nõutakse. § 20. Vangimajja mõistmisega võib ühendada §§ 18 ja 19 ettenähtud õiguste kaotust, kas kõik koos või üksikult, kui vangimaja karistuse ülemmäär seaduse järgi ületab ühe aasta; kui see ülemmäär ei ületa üht aastat, siis ainult seaduses eriti ettenähtud juhtudel.

§ 21. § 19 põhjal kaotatud õigused antakse tagasi: sunnitööle mõistetule kümne aasta pärast ja vangimajja mõistetule viie aasta pärast, arvates kinnipidamise lõpust. Süüdimõistetu laitmatu ülespidamise korral ja tema palvel võib lühendada neid tähtaegu, kui pool aega möödas.

§ 22. Seaduses ettenähtud kordadel määratakse seaduses eriti tähendatud lisakaristusi järgmiselt:
1) seaduses tähendatud kaubandus- või tööstusaladel või mõnes muus tegevuses töötamise õiguse kaotuse korral arvatakse kaotuse tähtaeg karistuse kandmise lõpust;
2) neil kordadel, kui kohtuotsuse avalik väljakuulutamine seaduses ette nähtud, trükitakse see süüdlase kulul Riigi Teatajas ja ühes eraajalehes kohtu määramise järgi;
3) seaduses ettenähtud riigi või omavalitsuse teenijate tagandamine teenistuskohast, välja arvatud § 66 teises lõikes nimetatud juht, käib koos keeluga samasugust või kõrgemat teenistuskohta pidada seaduses määratud aja jooksul;
4) seaduses eriti määratav tasuraha läheb riigi kasuks, kui seaduses ei ole ette nähtud teist otstarbet. § 23. Sunnitööle või vangimajja mõistetud välismaalase võib kohus määrata maalt väljasaatmisele pärast karistuse ärakandmist, temale keelates tagasituleku Eesti Vabariiki.

§ 24. Asjad, mille valmistamine, müümine, levitamine, kaasaskandmine või hoidmine keelatud, võetakse ära ja, kui seaduses nende tarvitamise kohta ei ole erimäärusi, hävitatakse või tunnustatakse riigi omanduseks. Samuti võetakse ja hävitatakse või tunnustatakse riigi omanduseks:
1) süüteo kordasaatmiseks valmisseatud või tarvitatud asjad, kui neid asju harilikult tarvitatakse ainult süüteo kordasaatmiseks;
2) muud seaduses eriti nimetatud asjad.

§ 25. Mis ilma sellekohase loata avatud või sisse seatud, suletakse vastava loa saamiseni. Mis korravastaselt ehitatud, avatud, sisse seatud, ümber ehitatud, parandatud või uuendatud, tuleb kohtu poolt määratud aja jooksul süüdlase kulul lammutada, sulgeda, parandada, teisale paigutada või alguskorda seada:
1) kui see, mis süüdlase poolt saadeti korda, kahjulikuks tunnustatakse avalikule julgeolekule või rahva tervisele;
2) kui saadeti korda süüteod, mis ette nähtud §§ 222 p. 3, 223, 300 teises lõikes, 301, 302, 305 p. 3, 307, 367, 377 ja 384.

§ 26. Paragrahvide 24 ja 25 määrusi kohaldab kohus ka kaebealuse õigeksmõistmise või karistusest vabastamise korral, samuti kriminaaljälgimise lõpetamisel või seismapanekul. 4. peatükk. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine.

§ 27. Vangimajja mitte üle kolme aasta ilma §§lß või 19 ettenähtud õiguste kaotuseta, samuti aresti või aresti rahatrahvi asendamiseks mõistetut võib karistuse kandmisest tingimisi vabastada, kui ta varemalt ei ole karistatud sunnitööga või vangimajaga ja kui see vabastamine kohtu arvamise järgi süüdlase viib parandusele, nõnda et ta edaspidi enam ei andu kuritegevusele.

§ 28. Karistuse kandmisest tingimisi vabastatule määratakse katseaeg ühest kuni kolme aastani.

§ 29. Kui karistuse kandmisest tingimisi vabastatu katseaja kestel saadab korda uue süüteo, mille eest ta mõistetakse kas katseaja kestel või kahe aasta jooksul pärast seda sunnitööle või vangimajja, siis pööratakse ühes sellega ka endine karistus täitmisele liitmismääruste järgi. Kui ta aga mõistetakse aresti, siis võib kohus ühes sellega ka endise karistuse täitmisele pöörata liitmismääruste järgi.

§ 30. Kui karistuse kandmisest tingimisi vabastatu enne katseaja määramist oli saatnud korda süüteo, mille eest ta katseaja kestel mõistetakse sunnitööle või vangimajja, siis pööratakse ühes sellega ka endine karistus täitmisele koostusmääruste järgi.

§ 31. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine ei takista kohtukulu ja kahjutasu sissenõudmist ega asjade äravõtmist.

§ 32. Kui karistuse kandmisest tingimisi vabastamine ei ole tühistatud §§ 29 või 30 ettenähtud tähtaegadel, siis loetakse karistus kustunuks.

5. peatükk. Enne tähtaega tingimisi vabastamine.

§ 33. Enne tähtaega võib tingimisi vabastada: tähtajata sunnitööle mõistetut, kui ta vähemalt kümme aastat, ja tähtaegsele sunnitööle või vangimajja mõistetut, kui ta vähemalt pool temale määratud karistusest ära on kandnud. Ühelgi juhul ei või vabastada enne, kui karistusalune vähemalt kolm kuud kohtuotsuse täitmiseks on kinni peetud. Neisse tähtaegadesse arvatakse ka eelvangistuse aeg, mis kohus on arvanud karistusse.

§ 34. Enne tähtaega võib tingimisi vabastada kinnipeetavat sel korral, kui ta kiiduväärne ülespidamine kinnioleku ajal küllalt põhjust annab eeldamiseks, et ta pärast vabastamist enam ei andu kuritegevusele.

§ 35. Enne tähtaega tingimisi vabastatule määratakse katseajaks kandmata jäänud karistusaeg. Tähtajata sunnitööle mõistetule määratakse ennetähtaegse vabastamise korral katseajaks kaheksa aastat.

§ 36. Kui enne tähtaega tingimisi vabastatu katseaja kestel saadab korda uue süüteo, mille eest ta mõistetakse kas katseaja kestel või kahe aasta jooksul pärast seda sunnitööle või vangimajja, siis pööratakse ühes sellega ka endise karistuse kandmata jäänud osad täitmisele liitmismääruste järgi. Kui ta aga mõistetakse aresti, siis võib kohus ühes sellega ka endise karistuse kandmata jäänud osa täitmisele pöörata liitmismääruste järgi.

§ 37. Enne tähtaega võib tingimisi vabastada ka eelmise (36) paragrahvi järgi liidetud karistuse kandmisest, kuid seejuures arvutatakse vabastamise tähtaeg (§ 33) uue süüteo eest määratud karistuse järgi, pärast endise karistuse kandmata jäänud osa täielikku kandmist.

§ 38. Kui enne tähtaega tingimisi vabastamine ei ole tühistatud § 36 ettenähtud tähtajal, siis loetakse karistus kantuks, arvates tingimisi vabastamise päevast. 6. peatükk. Süüksarvamise ja kuritegelikkuse tingimused.

§ 39. Süüks ei arvata süütegu, mille saatis korda isik, kes kordasaatmise ajal oma teo iseloomust ja tähendusest ei võinud saada aru või juhtida oma tegevust, olgu vaimu tegevuse haigusliku rikke, meelemõistuseta oleku või keha veast või haigusest oleneva mõistusliku arenematuse tagajärjel. Kui kohus tunnustab sarnase isiku erivalveta jätmise hädaohtlikuks, annab ta selle isiku vastutusliku valve alla tema vanematele või teistele isikutele, kes sellega on nõus, või paigutab ta haigemajja. Kui aga tapmine, üliraske kehavigastus, vägistamine, tulesüütamine või nende süütegude katse saadeti korda, siis paigutatakse kordasaatja tingimata haigemajja.

§ 40. Süüks ei arvata süütegu, mille saatis korda lapseealine, alla kaheteistkümne aastases vanuses.

§ 41. Süüks ei arvata süütegu, mille saatis korda kaheteistkümne kuni seitsmeteistkümne aastane alaealine, kes oma teo iseloomust ja tähendusest ei võinud saada aru või juhtida oma tegevust. Neid alaealisi võib anda vastutusliku valve alla vanematele, nende eest hoolitsevatele isikutele või muudele ustavatele isikutele, kes sellega on nõus; raskete kuritegude või kuritegude kordasaatmisel aga võidakse neid paigutada ka parandusasutustesse, kui see aga võimata, siis alaealiste jaoks vangimajas seatud eriruumidesse. Parandusasutustesse või alaealiste jaoks vangimajas seatud eriruumidesse paigutatud alaealised peetakse seal kinni kuni paranemiseni, ühelgi juhul mitte alla ühe aasta ja mitte kauem kui nende kaheksateistkümne aastaseks saamiseni; neid aga, kes paigutamise ajal üle viieteistkümne aasta vanad olid mitte kauem kui nende kahekümne aastaseks saamiseni.

§ 42. Süüks ei arvata süütegu, mida kordasaatja ei võinud ette näha või ära hoida.

§ 43. Selle asjaolu mitteteadmine, millel põhjeneb teo kuritegelikkus või vastutuse raskenemine, kõrvaldab teo või vastutust raskendava asjaolu süüksarvamise. See määrus ei maksa ettevaatamatute tegude kohta.

§ 44. Süüteoks ei loeta tegu, mis saadetud korda seaduse täitmiseks, ega ka tegu, mis saadetud korda teenistuse alal antud käsu täitmiseks, kui käsu on andnud sellekohane võim tema seaduslikkudes võimkonna piirides, kokkukõlas seatud eeskirjadega, ja kui ta ei kirjutanud ette midagi lausa kuritegelikku.

§ 45. Süüteoks ei loeta tegu, mis saadetud korda hädakaitse juures kaitsja enese või teise inimese isikulise või varandusliku hüve vastu sihitud seadusvastase kallalekippumise korral. Hädakaitse piiridest üleastumine kaitse liialdamise või ebaõigel ajal tarvitamise teel on karistatav ainult seaduses eriti ettenähtud juhtudel.

§ 46. Süüteoks ei loeta tegu, mis saadetud korda enese või teise inimese elu päästmiseks hädaohust, mis tekkis ähvarduse, seadusvastase sundimise või muu põhjuse läbi, ja mida samal ajal ei saadud kõrvaldada muude abinõudega. Süüteoks ei loeta ka tegu, mis saadetud korda enese või teise inimese tervise, vabaduse, sugulise puhtuse või muude isikuliste või varanduslikkude hüvede päästmiseks hädaohust, mis tekkis ähvarduse, seadusvastase sundimise või muu põhjuse läbi ja mida samal ajal ei saadud kõrvaldada muude abinõudega, kui sealjuures teo kordasaatjal küllalt põhjust oli pidada vähetähtsaks tema poolt sünnitatavat kahju kaitstava hüvega võrreldes. > 5 Nimetatud määrused ei maksa neil juhtudel, kus süüteoks loetakse hädaohu eest kõrvalehoidumine ise.

§ 47. Süüteoks ei loeta tegu, mis oli sihitud olematu objekti vastu, või niisuguse objekti vastu, mis silmnähtavalt kõlbmatu seda liiki süüteo kordasaatmiseks, nagu see oli kavatsetud. 7. peatükk. Süüdluse liigid.

§ 48. Süütegu loetakse tahtlikuks mitte ainult siis, kui süüdlane soovis selle korda saatmist, vaid ka siis, kui süüdlane teadvalt sündida laskis tagajärje, millest tingitud selle teo kuritegelikkus. Süütegu loetakse ettevaatamatuks mitte ainult siis, kui süüdlane seda ette ei näinud, ehk seda küll võis ja pidi ette nägema, vaid ka siis, kui ta küll ette nägi tagajärje, millest tingitud selle teo kuritegelikkus, kuid kergemeelselt eeldas hoida ära seda tagajärge. Rasked kuriteod on karistatavad ainult tahtliku süü olemasolul. Kuriteod on karistatavad tahtliku süü olemasolul, ettevaatamatu süü olemasolul aga ainult seaduses eriti ettenähtud juhtudel. Üleastumised on karistatavad mitte ainult tahtliku süü, vaid ka ettevaatamatu süü olemasolul, välja arvatud seaduses eriti ettenähtud juhud.

§ 49. Tegu, millega algab süüteo täidesaatmine, kui süüdlane soovis selle kordasaatmist, see aga jäi teostamata tema tahtest rippumatu asjaolu pärast, loetakse süüteo katseks. Raske kuriteo katse, samuti seaduses eriti nimetatud kordadel kuriteo katse, on karistatav, kuid nende süütegude eest seaduses määratud karistusi kergendatakse § 53 määratud alustel. Üleastumise katse ei ole karistatav. Katse süütegu saata korda selleks lausa kõlbmatute abinõudega, mis valitud äärmise harimatuse või ebausu tõttu, ei ole karistatav.

§ 50. Tahtliku süüteo täidesaatmiseks abinõu muretsemist või kõlblikuks tegemist loetakse süüteo ettevalmistuseks. Ettevalmistus on karistatav seaduses eriti nimetatud juhtudel, kui ettevalmistuse seejuures katkestas asjaolu, mis ei olenenud süüdlase tahtest.

§ 51. Kui süüteo saatsid korda mitu isikut, kes selle kordasaatmiseks olid kokku leppinud või teadvalt üheskoos tegutsesid, siis loetakse süüteo osalisteks need, kes:
1) süüteo vahetult saatsid korda või võtsid osa selle täidesaatmisest;
2) kes kihutasid teist isikut süüteost osavõtmisele;
3) kes olid kaasaitajateks sellega, et nad süüteo kordasaatmise abinõusid kätte muretsesid või takistusi kõrvaldasid, või et nad aitasid süütegu saata korda nõuandmisega, juhatusega või lubamisega kordasaatmist mitte takistada või seda varjata. Raske kuriteo või kuriteo osalised langevad karistuse alla, mis seaduses nende süütegude eest on määratud, kuid kaasaitajale, kelle abil ei olnud olulist tähtsust, kergendatakse karistust § 53 määratud alustel. Üleastumise osalistest karistatakse ainult üleastumise vahetut kordasaatjat või tema täidesaatmisest osavõtjat; kihutaja ja kaasaitaja aga langevad karistuse alla ainult seaduses eriti ettenähtud juhtudel. Erilised isiklikud vahekorrad ja tingimused, mis määravad, suurendavad või vähendavad mõne süüteoosalise karistatavuse, ei mõjuta teiste osaliste vastutust. Osaline, kes loobus süüteost osavõtmisest ja õigel ajal võttis tarvitusele kõik temast olenevad abinõud süüteo kõrvaldamiseks, vabastatakse karistusest.

§ 52. Kes teise või mitme isikuga kokku leppis saata korda rasket kuritegu või kuritegu ja ei loobunud seesugusest kokkuleppest, kuid siiski ei olnud raske kuriteo või kuriteo osaliseks, vastutab ainult kokkuleppimise eest. Kokkuleppimine saata korda rasket kuritegu või kuritegu, samuti osavõtmine mitme raske kuriteo või kuriteo kordasaatmiseks ühinenud salgast on karistatav seaduses eriti ettenähtud juhtudel.

8. peatükk. Karistuste kergendamine ja asendamine.

§ 53. Süüdlasele, kes süüd vähendavate asjaolude tõttu on tunnustatud karistuskergenduse vääriliseks, kergendatakse karistust järgmistel alustel:
1) ei või määrata süüteo eest seaduses ettenähtud karistuse ülemmäära;
2) võib süüteo eest seaduses ettenähtud karistuselt üle minna ka teisele karistusele järgmises järjekorras:
a) surmanuhtluselt tähtajata sunnitööle;
b) tähtajata sunnitöölt tähtaegsele sunnitööle ;
c) tähtaegselt sunnitöölt vangimajale mitte alla kahe aasta;
d) vangimajalt mitte üle ühe aasta < — arestile.

§ 54. Eelvangistust võib asja otsustav kohus arvata täielt või osalt karistusaja hulka, kui süüdlane mõistetakse vangimajja, aresti või rahatrahvi asenduseks aresti.

§ 55. Alaealised, kaheteistkümnest kuni seitsmeteistkümne aasta vanuseni, kui süütegu neile om arvatud j süüks, mõistetakse:
1) surmanuhtluse või tähtajata sunnitöö asemel vangimajja mitte üle kaheteistkümne aasta, ja tähtaegse sunnitöö asemel — vangimajja mitte üle kaheksa aasta; mõlemal juhul aga, kui kohus peab seda otstarbekohasemaks ja kui süütegu ei ole saadetud korda kuritegevusega harjumuse või selle tegevuse äriajamiseks muutumise tõttu, paigutamisele parandusasutuse;
2) vangimaja asemel paigutamisele parandusasutuse ; kui kohus peab seda aga otstarbekohasemaks, siis vastutusliku valve alla süüdlase vanematele, tema eest hoolitsevatele isikutele või muudele ustavatele isikutele, kes on nõus sellega; leiab aga kohus, et kuritegu süüdlase poolt oli saadetud korda kuritegevusega harjumuse või selle tegevuse äriajamiseks muutumise tõttu, siis vangimajja üldistel alustel;
3) aresti või rahatrahvi asemel manitsemisele kohtu poolt või vastutusliku valve alla süüdlase vanematele, tema eest hoolitsevatele isikutele või muudele ustavatele isikutele, kes on nõus sellega; leiab aga kohus, et üleastumine süüdlase poolt oli saadetud korda kuritegevusega harjumuse või selle tegevuse äriajamiseks muutumise tõttu, siis paigutamisele parandusasutuse. Kui alaealise paigutamine parandusasutuse ei ole võimalik, siis võidakse ta paigutada alaealiste jaoks vangimajas seatud eriruumidesse. Parandusasutuse või alaealiste jaoks vangimajas seatud eriruumi paigutatud alaealised peetakse seal kinni kuni paranemiseni, igal juhul mitte alla ühe aasta ja mitte kauem kui nende kaheksateistkümne aastaseks saamiseni; neid aga, kes paigutamise ajal üle viieteistkümne aasta vanad, mitte kauem kui nende kahekümne aastaseks saamiseni. Alaealine, kes käesoleva paragrahvi p.p. 1 või 2 järgi on mõistetud parandusasutuse paigutamisele, kes aga kohtuotsuse täitmisele pööramise ajal sai kaheksateistkümne aastaseks, paigutatakse vangimajja: sunnitöö asendamise korral mitte enam kui viieks aastaks ja muudel kordadel karistusaega lühendades vähemalt pooleni, võrreldes asendatava karistusega.

§ 56. Alaealised kaheteistkümnest kuni seitsmeteistkümne aasta vanuseni käivad õiguste kaotuse või kitsenduse alla ainult sus, kui nad kordasaadetud raske kuriteo eest surmanuhtluse või sunnitöö asemel § 55 p. 1 põhjal on mõistetud vangimajja.

§ 57. Alaealistele seitsmeteistkümnest kuni kahekümne aasta vanuseni:
1) asendatakse surmanuhtlus tähtajata sunnitööga;
2) asendatakse tähtajata sunnitöö viieteistkümne aastase sunnitööga;
3) lühendatakse ühe kolmandiku võrra sunnitöö ja vangimaja tähtaegu; see kergendus ei kai nende alaealiste kohta, kes kuriteo saatsid korda kuritegevusega harjumuse või selle tegevuse äriajamiseks muutumise tõttu;
4) määratakse õiguste kaotus või kitsendus ainult sunnitööle mõistmise korral, samuti sel korral, kui nad mõisteti vangimajja ilma p. 3 tähendatud kergenduseta. Kergendamise alla käib karistus, mis tuleks kohtu arvamise järgi määrata süüdlasele, kui ta oleks olnud täisealine.

§ 58. Naisisikutele asendatakse surmanuhtlus tähtajata sunnitööga. isikutele, kes saanud seitsmekümne aastaseks, asendatakse nii mees- kui naisisikutele sunnitöö ja meesisikutele surmanuhtlus vangimajaga mitte alla kolme aasta.

§ 59. Rahatrahv,mis ei ole makstud, arvates kohtuotsuse seadusj.õusse astumise päevast, ühe kuu jooksul või maksutähtaja pikenduse või jaotuse korral antud tähtajaks, asendatakse arestiga kohtuotsuses määratud ajaks järgmises vahekorras: rahatrahv kuni kahekümneviie kroonini arestiga kuni ühe nädalani; kahestkümnestviiest kuni saja kroonini arestiga ühest nädalast kuni ühe kuuni; sajast kuni viiesaja kroonini arestiga ühest kuni kolme kuuni; viiestsajast kuni tuhande kroonini arestiga kolmest kuni kuue kuuni; üle tuhande krooni arestiga kuuest kuust kuni ühe aastani. Tasutakse rahatrahv asendatud aresti kandmise ajal täielt või osalt, lõpetatakse või lühendatakse arest vastavalt makstud summale. Niisugusel lühendamisel arvatakse kantud arest rahatrahvi hulka kohtuotsuses määratud vahekorras.

9. peatükk. Vastutust raskendavad asjaolud.

§ 60. Kui ühe teo kohta on tarvitatavad mitu kriminaalseadust, siis karistatakse süüdlast selle seaduse järgi, milles ette nähtud raskem karistus.

§ 61. Kes enne kohtuotsuse, -resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist saatis korda kaks või rohkem süütegu, langeb kõige raskema karistuse alla nende hulgast, mis kohtu poolt määrati tähendatud tegude eest. Kohus võib kõige raskemat karistust veel suurendada kuni sarnase teo eest seaduses ettenähtud ülemmäärani, kusjuures süüdlasele määratud karistuste kogusummast üle ei või minna ja tuleb panna tähele § 16 määrusi; sunnitöö jaotamine on lubatud kuni kolme-kuuliste osadeni. Kui aga kõige raskemaks karistuseks on sunnitöö või vangimaja üle ühe aasta ja teiseks koostamise alla käivaks karistuseks on kohtu poolt määratud rahatrahv või arest, siis ei või kohus suurendada kõige raskemat karistust. Samuti ei või kohus kõige raskemat karistust suurendada vangimaja koostamisel parandusasutusega või vastutusliku valve alla andmisega. Õiguste kaotus ja kitsendus, samuti seaduses ettenähtud lisakaristused, mis ei käi kaasas kõige raskema karistusega, kohtu poolt aga teiste, koostamise alla käivate karistustega ühenduses on määratud, lisatakse juurde kõige raskemale karistusele.

§ 62. Kui süütegude hulgast, mida § 61 nimetatud koostusmääruste järgi karistatakse tähtaegse vabaduskaotusega või rahatrahviga, süüdlane ühe süüteo eest karistuse juba täielt või osalt kandis, siis arvatakse kantud karistus koostatud karistuse hulka.

§ 63. Karistuse koostamisel arvatakse üksliiklikkude karistuste raskus nende ajapikkuse või suuruse järgi, lahkliiklikkude karistuste raskus aga § 64 ettenähtud alustel. Kui koostamisele kuuluvad lahkliiklikud karistused § 64 järgi on üheraskused, siis määratakse see karistus, mis § 2 järgi liigi poolest raskem.

§ 64. Karistuste liitmisel ja hulkaarvamisel loetakse kuus kuud sunnitööd üheväärseks üheaastase vangimajaga või kaheaastase arestiga. Rahatrahv arvatakse arestile vastavaks § 59 seatud piirides. Vangimaja loetakse raskemaks karistuseks kui parandusasutus ja parandusasutus raskemaks kui vastutusliku valve alla andmine.

§ 65. Kes enne kohtuotsuse, -resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist kaks või rohkem sama või üksliiklikku süütegu saatis korda kuritegevusega harjumuse või selle tegevuse äriajamiseks muutumise tõttu, langeb, kui seaduses sarnaste tegude eest ei ole ette nähtud erikaristust, vastutuse alla koostusmääruste järgi, mis tähendatud paragrahvides 61—64. Peale selle võib kohus, kui ta määrab kõige raskema karistusena:
1) tähtajata sunnitöö, ära keelata ennetähtaega tingimisi vabastamise enne kahekümne aasta möödumist;
2) tähtaegse sunnitöö, seda pikendada kuni kahekümne aastani;
3) vangimaja, seda pikendada kuni kuue aastani või ka üle minna tähtaegsele sunnitööle;
4) aresti, seda pikendada kuni ühe aastani;
5) rahatrahvi, peale selle veel aresti määrata mitte üle ühe kuu.

§ 66. Eelmises (65) paragrahvis nimetatud alustel võib kohus suurendada karistust riigi või omavalitsuse teenijale, kes süüdlane on üldsüüteo kordasaatmises või sellest osavõtmises: kui süütegu oli ühenduses teenistusalistuvuse vahekorra rikkumisega, või saadeti korda teenistuskohuse või volituse kuritarvitusega, või surve ähvardusega või mõne muu võimu-kuritarvitusega, või oli ühenduses teenistuskohuse rikkumisega eraisikute suhtes, ja kui sarnaste rikkumiste, kuritarvituste või ähvarduste eest seaduses ei ole ette nähtud erikaristusi. Mõistetakse teenija riigi või omavalitsuse teenistuses kordasaadetud teenistusalase süüteo eest aresti, siis võib kohus määrata aresti asemel teenistuskohast tagandamise või juurde lisada arestile teenistuskohast tagandamise. Mõistetakse teenija riigi või omavalitsuse teenistuses kordasaadetud teenistusalase kuriteo eest vangimajja Õiguste kaotuseta, võib kohus ta tagandada teenistuskohast ühest kuni viie aastani.

§ 67. Kes pärast kohtuotsuse,-resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist või karistuse kandmise ajal saatis korda süüteo, võetakse vastutusele üldalustel, silmas pidades järgmisi tingimusi:
1) tähtajata sunnitöö ühendamisel sama karistusega pikendatakse ennetähtaega tingimisi vabastamise tähtaega kolmekümne aastani;
2) tähtajata sunnitöö ühendamisel tähtaegse sunnitööga lisatakse juurde ennetähtaega tingimisi vabastamise tähtajale pool aega kohtu poolt otsustatud tähtaegsest sunnitööst;
3) tähtajata sunnitöö ühendamisel muude vabaduskaotusükkude karistustega, peale sunnitöö, pikendatakse ennetähtaega tingimisi vabastamise tähtaega neile karistustele vastavate sunnitöö tähtaegade võrra § 64 tähendatud hulkaarvamise määruste järgi, kuid mitte enam kui kahe aasta võrra;
4) tähtaegsete vabaduskaotusükkude karistuste ühendamisel arvatakse nende tähtajad kokku; on aga süüdlasel kanda lahküikükud karistused, siis arvatakse kergemat liiki karistus raskemale juurde ühes tähtaja lühendamisega § 64 tähendatud arveviisil; karistuse üldine kestus ei või ületada § 65 teise lõike p.p. 2—4 nimetatud tähtaegu;
5) vangimaja ühendamisel parandusasutusega või vastutusliku valve alla andmisega määratakse vangimaja, kusjuures kohus võib vangimaja karistust veel suurendada kuni seaduses ettenähtud ülemmäärani. Parandusasutuse ühendamisel vastutusliku valve alla andmisega määratakse parandusasutus.

§ 68. Kes pärast karistuse kandmist saatis korda süüteo, võetakse vastutusele üldalustel. Saatis aga süüdimõistetu korda sama või endise süüteoga üksliikliku teo, sus tuleb uuesti määratavat karistust, välja arvatud juhud, kus seaduses on ette nähtud erilised karistused süütegude kordamise eest, suurendada § 65 seatud alustel, kui endise karistuse kandmise ajast kuni uue sama või üksliikliku süüteo kordasaatmiseni on möödunud: raske kuriteo eest määratud karistuse kandmise ajast mitte üle viie aasta, kuriteo eest mitte üle kolme aasta ja üleastumise eest mitte üle ühe aasta.

10. peatükk. Karistatavust kõrvaldavad asjaolud.

§ 69. Aegumine kõrvaldab karistuse:
1) kui süütegude kordasaatmise päevast süüaluse vastu kriminaaljälgimise seaduskorralise ahistuseni on möödunud järgmised tähtajad: raskete kuritegude korral kümme aastat, kuritegude korral, kui seaduses ettenähtud karistuse ülemmäär ületab ühe aasta, viis aastat, kui aga see ülemmäär ei ületa üht aastat kolm aastat ja üleastumiste korral üks aasta;
2) kui raskete kuritegude ja kuritegude kordasaatmise päevast kohtuotsuse tegemise päevani käesoleva paragrahvi p. 1 nimetatud tähtajad on möödunud kahekordselt, üleastumiste kordasaatmise päevast kohtuotsuse tegemise päevani aga kolmekordselt;
3) kui kohtuotsuse tegemise päevast otsuse täitmisele pööramise päevani on möödunud käesoleva paragrahvi p. 2 nimetatud tähtajad, mida arvutatakse neil juhtudel kohtuotsuses määratud karistuse kohaselt.

§ 70. Aegumine ei kõrvalda õiguste kaotust või kitsendust, mis on määratud süüdlasele seadusjõusse astunud, kuid aegumise pärast täitmata jäetud kohtuotsuses. Õiguste kaotuse või kitsenduse tähtajad arvutatakse sest päevast, mil kustus otsuses määratud karistus aegumise pärast.

§ 71. Süüteo suhtes, mis koosneb mitmest teost, arvutatakse aegumise tähtajad viimase teo kordasaatmise päevast ja vahetpidamata vältava süüteo suhtes selle lõpu päevast.

§ 72. On seaduse järgi kriminaaljälgimise alustamine võimatu enne asja otsustamist tsiviilkohtus või on alustatud asja edasiajamine või kohtuotsuse täitmine seaduslikkudel alustel seisma pandud, ei arvata tsiviilkohtu asjaajamise aega ega seaduslikku seisakut aegumise tähtaja hulka. Samuti ei arvata karistuse kandmisest tingimisi vabastamise ega ennetähtaega tingimisi vabastamise korral aegumise tähtaja hulka aega kohtuotsuse tegemise või tingimisi vabastamise päevast kuni karistuse kandmisest tingimisi vabastamise või ennetähtaega tingimisi vabastamise tagasivõtmiseni (§§ 29, 30 ja 36).

§ 73. Armuandmine kuulub Vabariigi Valitsuse võimupiiri. Armuandmise ulatus määratakse Vabariigi Valitsuse otsuses, mis kergendab süüdlase saatust või ta täiesti vabastab karistusest.

ERIOSA. 1. peatükk. Süüteod kõrgema riigivõimu vastu.

§ 74. Süüdlast Eesti Vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldses muutmises või Vabariigi küljest mõne tema osa vägivaldses lahutamises karistatakse: surmanuhtlusega. Sama karistuse alla langeb ka süüdlane selle raske kuriteo katses.

§ 75. Süüdlast § 74 ettenähtud raske kuriteo ettevalmistuses karistatakse: sunnitööga mitte üle kümne aasta. Kui süüdlase käsitusel olid selle jaoks abinõud plahvatuse sünnitamiseks või sõjariistade ladu, siis karistatakse teda: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

§ 76. Süüdlast selles, et ta teise või mitme isikuga kokku leppis saata korda § 74 ettenähtud rasket kuritegu, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Käesolevas paragrahvis ettenähtud kokkuleppest osavõtjale, kes enne sarnase kokkuleppe avalikuks tulemist sellest teatas võimudele, kergendatakse karistust § 53 määratud alustel või vabastatakse sellest hoopis.

§ 77. Kõrvalist isikut, kes süüdlane selles, et ta Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigikohtu tegevust takistas vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega või mõne muu abinõuga, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga selle kuriteo saatsid korda mitu sõjariistus isikut, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kümne aasta. Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb ka Riigikogu liige, kes käesolevas paragrahvis ettenähtud süüteo saatis korda väljaspool Riigikogu koosolekut.

§ 78. Kõrvalist isikut, kes süüdlane selles, et ta Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Rügikohtu liiget takistas tema teenistuskohuste täitmisel vägivallaga isiku kallal või karistatava ähvardusega, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb ka Riigikogu lüge, kes käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo saatis korda väljaspool Riigikogu koosolekut.

§ 79. Süüdlast jultunud lugupidamatuse ülesnäitamises Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Rügikohtu vastu kõne või kirjatöö avaliku ettekandmisega või ettelugemisega või kirjatöö või kujutuse levitamisega või avaliku väljapanemisega, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

2. peatükk. Riigi äraandmine.

§ 80. Eesti Vabarügi kodanikku, kes süüdlane selles, et ta oli abiks või toeks vaenlasele Eesti Vabariigi vastu sihitud sõjaliste või muude vaenuliste tegude juures, karistatakse: tähtajata sunnitööga. Kui abi või toetus vaenlasele seisis:
1) selles, et temale väeosa, komando, kindlustatud koht, sõjasadam, sõjalaev või sõja lennurüst ära anti, ära anda katsuti või neilt võeti kaitsevõimalus vaenlase vastu;
2) selles, et väeosa või tema ülemat vaenlase poole üle minema kallutati või kihutati;
3) selles, et Eesti Vabariigi sõjajõududele vägivaldselt hakati vastu või nende kallale kiputi;
4) selles, et äraandliku otstarbega saadeti korda tapmine;
5) sarnase isiku äraandmises vaenlase kätte, kes teadvalt tähtsat sõjalist ülesannet või kohust täitis;
6) pealetungimiseks või vaenlase vastu kaitsmiseks määratud ladude või sõjaväe varustuse hävitamises, samuti maa- ja veeteede, telegraafi ja telefoni või muude väeosadevaheliste sideabinõude kõlbmatuks tegemises;
7) salakuulamises, — siis karistatakse süüdlast: surmanuhtlusega.

Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb Eesti Vabariigi kodanik käesolevas paragrahvis ettenähtud raske kuriteo- eest, kui viimane oli sihitud Eesti Vabariigiga sõjaliidus seisva riigi vastu.

§ 81. Eesti Vabariigi kodanikku, kes süüdlane selles, et ta teadvalt vaenulikku sõjaväkke astus või sellest välja ei astunud, karistatakse : tähtajata sunnitööga.

§ 82. Eesti Vabarügi kodanikku, kes süüdlane selles:
1) et ta välisriigi valitsust avatles ette võtma Eesti Vabariigi vastu sõjalisi või muid vaenulisi tegusid, temaga lõpetama sõjaliitu või keelduma temaga sarnasesse liitu astumisest;
2) et ta enne sõjakuulutamist välisriigi valitsusele enese või teiste nimel andis lubaduse olla abiks selle riigi sõjategevusel Eesti Vabariigi vastu, karistatakse: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Kui süüdlane võis teada oma teenistuse tõttu Eesti Vabariigi sõjajõudude seisukorda või välisriigi valitsusele sõja korral Eesti Vabarügi vastu anda tunduvat abi, siis karistatakse teda: tähtajata sunnitööga.

§ 83. Süüdlast selles, et ta välisriigi valitsusele või agendile aitas koguda asju või teateid, mis puutuvad Eesti Vabariigi välisesse julgeolekusse või ta sõj aj õududesse või sõjalise riigikaitse ehitustesse, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud kuritegu saadeti korda sõja ajal, sus karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Katse on karistatav. § 84. Süüdlast selles, et ta välisriigi huvides avaldas, teatas või andis edasi teisele isikule ilma sellekohase volituseta: 1) teateid või asju, mis puutuvad Eesti Vabariigi välisesse julgeolekusse või ta sõjajõududesse või sõjalise riigikaitse ehitustesse ja mida pidi hoitama saladuses; 2) plaani, joonistuse või muu kirjelduse või kujutuse Eesti Vabariigi kindlustatud kohast, viimase jaoks määratud rajoonist või esplanaadist. sõjalaevast või muust ehitusest, mis olid määratud sõjaliseks riigikaitseks, või dokumendi, mis puutub mobilisatsioonisse või üldse sõja ettevalmistuskorraldustesse, karistatakse:
käesoleva paragrahvi p. 1 ettenähtud juhul—sunnitööga mitte üle kaheksa aasta,
käesoleva paragrahvi p. 2 ettenähtud juhul sunnitööga mitte üle kaheteistkümne aasta.

Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud rasked kuriteod saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast:
käesoleva paragrahvi p. 1 ettenähtud juhul sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta,
käesoleva paragrahvi p. 2 ettenähtud juhul tähtajata sunnitööga.

§ 85. Süüdlast selles, et ta leppis kokku välisriigi valitsusega või tema agendiga saata korda rasket kuritegu või kuritegu, mis ette nähtud § 83 või 84, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud kuritegu saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Katse on karistatav.

§ 86. Süüdlast selles, et ta saatis korda §§ 83, 84 või 85 ettenähtud raske kuriteo või kuriteo, kui neis paragrahvides nimetatud teated või asjad olid tema kätte usaldatud teenistusalal või kui ta võis neid saada oma kätte või tutvuneda nendega oma teenistuse tõttu, karistatakse:
1) § 83 ettenähtud juhul sunnitööga mitte üle kuue aasta,
2) § 84 p. 1 ettenähtud juhul sunnitööga mitte üle kaheteistkümne aasta,
3) § 84 p. 2 ettenähtud juhul sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta,
4) § 85 ettenähtud juhul vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud rasked kuriteod või kuriteod saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: käesoleva paragrahvi p. p. 2 ja 3 ettenähtud juhtudel tähtajata sunnitööga, käesoleva paragrahvi p. p. 1 ja 4 ettenähtud juhtudel sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

§ 87. Süüdlast selles, et ta müüs või ainuõiguse saamiseks esitas välisriigis leiutise või täienduse, mis puutub sõjalisse riigikaitsesse või riigi sõjajõududesse või sõjaliseks riigikaitseks määratud ehitustesse ja mida pidi hoitama saladuses, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Sama karistuse alla langeb ka süüdlane selles, et ta avaldas või teatas teisele isikule ilma sellekohase volituseta teateid, mis puutuvad käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud leiutisse või täiendusse, samuti selles, et ta andis üle leiutise või täienduse enese või sellest mõne osa. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud raske kuritegu saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle» viieteistkümne aasta.

§ 88. Süüdlast selles, et ta sellekohase loata seadis kokku või võttis üles plaani, joonistuse või mõne muu kujutuse või kirjelduse Eesti Vabariigi kindlustatud kohast, viimase alla määratud raioonist või esplanaadist, sõjalaevast või muust ehitusest, mis oh määratud sõjaliseks riigikaitseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Sama karistuse aha langeb ka süüdlane selles, et ta loata kogus teateid või asju, mis puutuvad Eesti Vabariigi välisesse julgeolekusse, tema sõjajõududesse või sõjalise riigikaitse otstarbeks määratud ehitustesse ja mida pidi hoitama saladuses. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteod saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 89. Süüdlast selles, et ta ehitas traadita telegraafi või telefoni sisseseade või pidas postitusid nende raskete kuritegude või kuritegude kordasaatmise otstarbega, mis ette nähtud §§ 83 või 84, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud kuritegu saadeti korda sõja ajal, süs karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

§ 90. Süüdlast Eesti Vabariigi kindlustatud kohta, sõjalaevale või muusse riigi kaitseks määratud sõjaehitusse tungimises sellekohase loata, oma elukutset, nime, kodakondsust või rahvust salates või tarvitades muid kavalusi, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud kuritegu saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 91. Süüdlast selles, et ta sellekohase loata lendas lennuriistal Eesti Vabariigi kindlustatud koha kohal kindlustuse raioonis, samuti ka raioonide kohal, kus see vastavate võimude poolt keelatud, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud kuritegu saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 92. Riigivalitsusega tehtud lepingu põhjal või tema ülesandel pealetungimise või kaitsmise abinõusid valmistajat või nende valmistuse juhatajat, kes süüdlane selles, et ta neid abinõusid valmistas teadvalt tarvitamiskõlbmatutena, kui need abinõud vastuvõtteks juba esitatud või nende valmistus lõpetatud, või kes süüdlane nimetatud lepingu või ülesande täitmise viivitamises, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui pealetungimiseks või kaitsmiseks valmistatud abinõud olid antud üle ja sealjuures nende kõlbmatuse varjamiseks tarvitatud kokkulepet vastuvõtjaga või muid erilisi võtteid, samuti kui lepingu või ülesande täitmise viivitamine sündis sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Samade karistuste alla ning samal alusel langeb riigi või omavalitsuse teenija, kes nimetatud abinõude valmistamist laskis sündida teadvalt tarvitamiskõlbmatutena või neid selles olekus võttis vastu.

§ 93. Moonamuretsejat või ta volinikku, kes süüdlased selles, et nad riigivalitsusega tehtud lepingu või valitsuse ülesande täitmisel tegevale maa- või mereväele või nende haigemajadele sõja ajal andsid üle tervisele teadvalt kahjulikke või teadvalt tarvitamiskõlbmatuid tarbeaineid, samuti selles, et nad viivitasid nimetatud lepingu või ülesande täitmist, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav. Sama karistuse alla langeb riigi või omavalitsuse teenija, kes süüdlane selles, et ta laskis sündida sarnaste teadvalt kahjulikkude ja kõlbmatute ainete hankimist või neid võttis vastu.

§ 94. Eesti Vabariigi esindajat või volinikku, kes süüdlane tegudes, mis sihitud Eesti Vabariigile teadvalt kahjuliku lepingu sõlmimiseks välisriigi valitsusega, või viimasega teadvalt Eesti Vabariigi kahjuks kalduvates diplomaatlikkudes läbirääkimistes, karistatakse: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Sama karistuse alla langeb esindaja või voliniku juures töötav teenija, kes süüdlane esindajale või volinikule teadvalt valeteate andmises või muus teenistuskohuste rikkumises selJe otstarbega, et esindajat või volinikku avatleda tegudele, mis sihitud välisriigi valitsusega Eesti Vabariigile teadvalt kahjuliku lepingu sõlmimiseks või teda avatleda teadvalt Eesti Vabariigi kahjuks kalduvatele diplomaatlikkudele läbirääkimistele välisriigi valitsusega, kui need teod või läbirääkimised järgnesid. Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes tähendatud teod ei ole karistatavad, kui Eesti Vabariigi esindaja või toimis temale antud eeskirjade või juhtnööride piirides või kui ta põhjendatult võis oletada, et tekkinud oludes läbirääkimiste katkestamine või lepingu sõlmimisest loobumine oleks toonud suurema kahju Eesti Vabariigile.

§ 95. Süüdlast:
1) niisuguse dokumendi rikkumises, peitmises, haaramises või võltsimises, mis temale teadvalt tõestas Eesti Vabariigi õigust välisriigi suhtes;
2) Eesti Vabariigi piirimärkide rikkumises või ümberpaigutamises või muus riigi piirijoone moonutamises selle otstarbega, et ära anda osa Eesti Vabariigist välisriigile, karistatakse: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

§ 96. Süüdlast selles, et ta teise või mitme isikuga leppis kokku saata korda § 80 ettenähtud rasket kuritegu, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui käesolevas paragrahvis ettenähtud kuritegu saadeti korda sõja ajal, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Käesolevas paragrahvis ettenähtud kokkuleppest osavõtjale, kes enne kokkuleppe avalikuks tulemist teatas sellest võimudele, kergendatakse karistust § 53 seatud alustel või vabastatakse sellest hoopis.

§ 97. Välismaalast, kes Eesti Vabariigis viibimise ajal saatis korda § 80 ettenähtud raske kuriteo või samas teos süüdlast sõjavangi, kui nad ei vastuta sõjaseaduste järgi, karistatakse nimetatud paragrahvi järgi niisama kui Eesti Vabariigi kodanikku. Isikut, kes Eesti Vabariigi kodakondsusest astus välja teise riigi kodakondsusse astumata, või kes vaenulise riigi kodakondsusse astus pärast sõjakuulutamist või otse enne seda, rahu vahekorra lõpetamise ootel, karistatakse §§ 80—82 ettenähtud raskete kuritegude kordasaatmise eest nende paragrahvide järgi niisama kui Eesti Vabariigi kodanikku.

3. peatükk. Süüteod rahvaalgatamise, rahvahääletamise ja valimiste vastu.

§ 98. Süüdlast avalikult ülespandud valimiste või rahvahääletamise üleskutsete, teadaannete või nimekirjade omavolilises mahavõtmises, katkirebimises, kinnikatmises või muutmises või kihutustööd tegeva organisatsiooni päralt oleva kirjanduse hävitamises või rikkumises, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 99. Süüdlast selles, et ta kandidaatide nimekirjade esitamise silmapilgust kuni Riigikogu valimiste lõpuni avaldas teadvalt valeteateid, mis puutuvad kandidaadi isikusse või tema eraellu, või on sihitud selle organisatsiooni vastu, kelle nimekirjas kandidaat esitatud, ja millel on otstarbeks nende usalduse hävitamine, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 100. Süüdlast hääleõigusliku kodaniku rahvaalgatamise, rahvahääletamise, Riigikogu või omavalitsuse valimise õiguse vaba teostamise takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega, võimu kuritarvitusega või majandusliku rippuvuse kaudu, karistatakse : vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 101. Süüdlast pettuse abil hääleõigusliku kodaniku kallutamises rahvaalgatamisel, rahvahääletamisel, Riigikogu või omavalitsuse valimistel anda allkirja, hääletada või valida oma õige tahtmise vastu või tühiselt, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 102. Süüdlast hääleõiguslikule kodanikule või ta perekonnaliikmele ainelise või isikulise kasu pakkumises, lubamises või andmises mõjuavaldamiseks rahvaalgatamisest, rahvahääletamisest, Riigikogu või omavalitsuse valimistest keelduda või teataval viisil neist võtta osa, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane käesolevas paragrahvis tähendatud kasu vastuvõtmises, kui ta on hääleõiguslik kodanik.

§ 103. Süüdlast rahvaalgatamise, rahvahääletamise, Riigikogu või omavalitsuse valimiste seaduspärase kihutustöö takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega või võimu kuritarvitusega, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 104. Süüdlast rahvaalgatamise, rahvahääletamise, Riigikogu või omavalitsuse valimiste korraldamise või läbiviimise takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega või võimu kuritarvitusega, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav. Kui sama tegu saadeti korda mitme sõjariistus isiku poolt, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kuue aasta.

§ 105. Süüdlast vale nime all või korduvalt ühest ja samast rahvaalgatamisest, rahvahääletamisest, Riigikogu või omavalitsuse valimistest osavõtmises, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. 4. peatükk. Süüteod välisriigi vastu.

§ 106. Süüdlast Eesti Vabariigi piirides tehtud katses vägivaldselt kukutada või muuta Vabariigiga sõpruses olevas riigis maksvat riigikorda või nendeks otstarveteks ettevalmistuste tegemises, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 107. Süüdlast Eesti Vabariigiga sõpruses oleva riigi avalikult väljapandud riigivapi või muu riigivõimu märgi tahtlikus teotamises, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Saatis sarnase teotamise korda rahvahulk, karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 108. Süüdlast välisriigi riigipea, saadiku või volitatud asjaajaja teotamises § 494 ettenähtud isikliku haavamisega, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui teotamine saadeti korda § 498 ettenähtud laimamisega, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 109. Süüdlast seatud korras väljakuulutatud neutraliteedi määruste rikkumises karistatakse : vangimajaga mitte üle kolme aasta.

5. peatükk. Süüteod avaliku korra vastu.

§ 110. Süüdlast selles, et ta avalikult rahvakoondumiselt või koosolekult ei lahkunud, teades, et politseivõim nõudis selle laialiminekut, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu. Kui rahvakoondumise või koosoleku laialiajamiseks kaitseväeosa abiks kutsuti ja isik ei lahkunud rahvahulgast, hoolimata kaitseväeosa juuresolekul esitatud laialimineku nõudest, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Rahvakoondumise või koosoleku osalist, kes teisi kihutas tõrkuma laialimineku nõude vastu, karistatakse: käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud juhul arestiga mitte üle kuue kuu, käesoleva paragrahvi teises lõikes nimetatud juhul vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 111. Süüdlast osavõtmises avalikust rahvakoondumisest, kui osavõtjate ühisel jõul saadeti korda:
1) vägivald isiku kallal, võõra vara riisumine, hävitamine, rikkumine või valdamisele võtmine, võõrasse elutsetavasse hoonesse või muusse ruumi tungimine või seesuguste tegude katse;
2) §§ 125 või 128 ettenähtud vastuhakkamine või sundimine, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Sarnase rahvakoondumise korraldajat või sellele kihutajat, samuti osavõtjat, kes juhatajaks oh käesolevas paragrahvis nimetatud tegude kordasaatmisel, või kes teisi kihutas nende kordasaatmisele või jätkamisele või nende kordasaatmise juures tarvitas sõjariista, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 112. Süüdlast osavõtmises rahvakoondumisest, kui osavõtjad ühisel jõul:
1) rahvahulga laialiajamiseks kutsutud kaitseväeosale vägivaldselt hakkasid vastu või vägivaldselt kaitseväelise vahisalga või selle tunnimehe kallale kippusid;
2) оmа võimu alla haarasid, tühjaks riisusid või hävitasid sõjariistade või sõjamoona lao või tehase, kindlustatud koha, sõjalaeva, sõja lennuriista, raudtee, üldisel või riigi või omavalitsuse kasutamisel oleva telegraafi või telefoni, rahatehase või krediitasutuse;
3) vange vahi alt vabastasid, tarvitades sealjuures vägivalda vahtide isiku kallal või rikkudes kinnihoidmiskohta;
4) vägivallategude kordasaatmiseks tarvitasid lõhkeainet või lõhkeabinõu, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Sarnase rahvakoondumise korraldajat või sellele kihutajat, samuti osavõtjat, kes oli juhatajaks käesolevas paragrahvis nimetatud tegude kordasaatmisel, või kes kihutas teisi nende kordasaatmisele või jätkamisele, või kes nende kordasaatmisel tarvitas lõhkeainet, lõhkeabinõu või sõjariista, karistatakse: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

§ 113. Süüdlast avaliku koosoleku kokkukutsumises selleks keelatud kohas või ajal, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 114. Süüdlast avaliku koosoleku kokkukutsumises seatud korras teatamata karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 115. Süüdlast selles, et ta õhutas kõne või kirjatöö avaliku ettekandmisega või ettelugemisega või kirjatöö või kujutuse levitamisega või avalikult väljapanemisega:
1) tegutsemisele või tõrkumisele seaduse, sundmääruse või võimu seadusliku korralduse vastu;
2) riigikaitse teenistuskohuste rikkumisele kaitseväelaste poolt;
3) vägivallategudele;
4) mõne muu, peale eespool tähendatud, raske kuriteo või kuriteo kordasaatmisele, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta või arestiga mitte üle kuue kuu. Kui sealjuures:
1) süüdlane õhutas teguviisile, mis on kardetav hulga inimeste elule;
2) õhutuse tagajärjeks oli raske kuriteo kordasaatmine, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta või vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 116. Süüdlast mitteavalikus õhutamises:
1) tegutsemisele või tõrkumisele seaduse, sundmääruse või võimu seadusliku korralduse vastu;
2) riigikaitse teenistuskohuste rikkumisele kaitseväelaste poolt;
3) vägivallategudele;
4) mõne muu, peale eespool tähendatud, raske kuriteo või kuriteo kordasaatmisele, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta või arestiga mitte üle kuue kuu. Kui sealjuures:
1) süüdlane õhutas teguviisile, mis kardetav on hulga inimeste elule;
2) õhutuste tagajärjeks oli raske kuriteo kordasaatmine, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta või vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 117. Süüdlast raskele kuriteole või kuriteole õhutava kirjatöö või kujutuse paljundamises, paljundatud kirjatöö või kujutuse hoidmises või välismaalt sissetoomises, nende levitamise või avaliku väljapanemise sihiga, kui süüdlasel oli teada nende sisu ja kui sarnase kirjatöö või kujutuse levitamine või avalik väljapanemine jäi teostamata, karistatakse : vangimajaga mitte üle ühe aasta või arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 118. Süüdlast raske kuriteo või kuriteo ülistamises avalikult ettekantud või etteloetud kõnes või kirjatöös või sarnast ülistamist teadvalt sisaldava kirjatöö või kujutuse levitamises või avalikult väljapanemises karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 119. Süüdlast teadvalt vale kuulujutu levitamises Eesti Vabariigis põhiseadusega maksma pandud riigikorra vägivaldse muutmise või Vabariigi küljest mõne tema osa vägivaldse lahutamise kohta karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 120. Süüdlast jultunud lugupidamatuse ülesnäitamises avalduse või teoga Eesti Vabariigi vastu karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta Või arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 121. Süüdlast vale kuulujuttude levitamises sihiga halvata riigi krediiti või, tekitada umbusaldust riigi krediitasutuste maksuvõime vastu, neis hoitavate hoiusummade allesoleku vastu või nende hoiusummade suhtes võetud kohustuste täitmise vastu, samuti sihiga Õhutada hoiuleandjaid nõudma tagasi neist asutustest oma hoiusummasid karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

6. peatükk. Võimudele vastuhakkamine.

§ 122. Süüdlast selles, et ta ei täitnud sundmäärust, kui selle määruse täitmatajätmise eest seaduses ei ole määratud erikaristust, karistatakse : arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 123. Süüdlast sarnase seadusliku korralduse või nõudmise täitmatajätmises, mis tehtud või temale esitatud riigi või omavalitsuse teenija, samuti raudtee rongijuhi, või laevajuhi või õhulaevajuhi või teise isiku poolt, kelle teenistuskohuste täitmisest oleneb raudtee-, laeva- või õhusõidu julgeolek, kui selle sõnakuulmatuse eest seaduses ei ole määratud erikaristust, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui seesugune sõnakuulmatus:
1) sündis koos mitme isiku poolt, kes aga ei tekitanud karistatavat rahvakoondumist;
2) sündis hulga rahva kokkuvalgumise ajal ja kohal ning katkestas korraliku rahvaliikumise või tegi liikumise hädaohtlikuks;
3) andis põhjust rongi, laeva või õhulaeva kinnipidamiseks või tegi nende liikumise hädaohtlikuks;
4) oli sihitud kaitseväe vahtkonna või tunnimehe vastu;
5) sündis sõidu ajal väljaspool sadamat laeva või õhulaeva teenija poolt juhi vastu, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 124. Riigi või omavalitsuse asutuse koosolekuruumis viibivat kõrvalist isikut, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud koosoleku juhataja seaduslikku nõudmist, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Kui seesugune sõnakuulmatus oh koosoleku katkestamise põhjuseks, siis karistatakse süüdlast: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 125. Süüdlast selles, et ta riigi või omavalitsuse teenijale või sellele abiks olevale eraisikule vägivallaga isiku kallal või karistatava ähvardusega hakkas vastu sihiga takistada seaduse, sund määruse või võimu seadusliku korralduse väljakuulutamist või maksmapanemist või seadusliku teenistustegevuse täitmist, karistatakse : vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui seesugune vastuhakkamine sündis mitme isiku poolt, kes aga ei tekitanud karistatavat rahvakoondumist, siis karistatakse süüdlaste hulgast seda, kes vastuhakkamise juures tarvitas sõjariista või sünnitas kehavigastuse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb süüdlane, kes pani toime käesolevas paragrahvis ettenähtud vastuhakkamise raudtee rongijuhi või laeva- või õhulaevajuhi või teise isiku vastu, kelle teenistuskohuste täitmisest oleneb raudtee liikumise, laeva vÕi õhusõidu julgeolek.

§ 126. Süüdlast selles, et ta tahtlikult takistas riigi või omavalitsuse teenijale sissepääsu hoonesse, ruumi või muusse kohta, kuhu tal oma teenistuskohuste täitmise tõttu seaduse järgi oli õigus minna, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta tahtlikult ei lasknud tööstuse või kaubanduse järelvalve teostajat täita temale seadusega pealepandud kohust järelvalve alal.

§ 127. Süüdlast selles, et ta rikkus pitserit või muud märki, mis riigi või omavalitsuse teenija poolt seaduses ettenähtud kordadel oli pandud külge ruumile, hoiukohale või muule asjale nende hoiu otstarbel, või selles, et ta avas sissepääsu seesugusesse pitserdatud ruumi või hoiukohta, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav. Pitseri või muu märgi rikkumist või sissepääsu avamist pitserdatud ruumi või hoiukohta ei loeta süüteoks, kui need teod on saadetud korda pitserdatud ruumi, hoiukoha või asja peremehe poolt pärast seaduslikus korras tehtud ja täitmisele kuuluvat otsust või korraldust pitseri või märgi mahavõtmise üle või pärast selle isiku rahuldamist, kelle huvides teostatud pitserdamine.

§ 128. Süüdlast selles, et ta vägivallaga isiku kallal või karistatava ähvardusega riigi või omavalitsuse teenijat sundis jätma täitmata ta kohuseid või kuritarvitama teenistuslikke volitusi, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui sundimine sündis mitme isiku poolt, kes aga ei tekitanud karistatavat rahvakoondumist, siis karistatakse süüdlaste hulgast seda, kes selle juures tarvitas sõjariista või sünnitas kehavigastuse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 129. Süüdlast selles, et ta vägivallaga isiku kallal või karistatava ähvardusega katsus sundida saatma korda riigi või omavalitsuse teenijat tema kohuste täitmata jätmise või teenistuslikkude volituste kuritarvituse läbi kuritegu või rasket kuritegu, karistatakse: kui ta sundis saatma korda kuritegu vangimajaga mitte üle kolme aasta, kui ta sundis saatma korda rasket kuritegu—vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui sunnitav saatis korda kuriteo või raske kuriteo või nende karistatava katse, siis karistatakse sundijat: kuriteole sundimise eest vangimajaga mitte üle kuue aasta, raskele kuriteole sundimise eest sunnitööga mitte üle kaheksa aasta.

§ 130. Süüdlast selles, et ta viis riigi või omavalitsuse teenija vastu tema tahtmist meelemärkuseta olekusse sihiga temale teha võimatuks ta kohuse täitmist, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav.

§ 131. Süüdlast selles, et ta sundis vägivallaga isiku kallal või karistatava ähvardusega raudtee rongi-, laeva- või õhulaevajuhti või teist isikut, kelle teenistuskohuste täitmisest oleneb raudtee liikumise, laeva-, või õhusõidu julgeolek, nende kohuseid jätma täitmata, või selles, et ta viis need isikud vastu nende tahtmist meelemärkuseta olekusse, sihiga teha võimatuks neile nende kohuste täitmist, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui sellest tekkis raudteerongi, laeva või Õhulaeva õnnetuse hädaoht, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga sellest tekkis raudteerongi, laeva või õhulaeva õnnetus, sus karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Kui sundimine või meelemärkuseta olekusse viimine saadeti korda sihiga tekitada raudteerongi, laeva või õhulaeva Õnnetust, siis karistatakse süüdlast:

käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud juhul vangimajaga mitte üle kuue aasta, käesoleva paragrahvi teises lõikes ettenähtud juhul sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta, käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes ettenähtud juhul tähtajata sunnitööga. Katse on karistatav.

§ 132. Süüdlast selles, et ta, andes altkäemaksu, katsus avatleda rügi või omavalitsuse teenijat ta teenistuskohuste täitmatajätmise või teenistuslikkude volituste kuritarvituse läbi saatma korda kuritegu või rasket kuritegu, karistatakse : vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui äraostetu saatis korda kuriteo või raske kuriteo või nende karistatava katse, siis karistatakse äraostjat: kuriteole äraostmise eest vangimajaga mitte üle ühe aasta, raskele kuriteole äraostmise eest vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 133. Süüdlast võimu omastamises:
1) omavoliliselt riigi või omavalitsuse teenijana esinedes sihiga saata korda tegu, mida võis teha ainult seesugune teenija;
2) omavoliliselt saates korda teo, mida võis teha ainult riigi või omavaütsuse teenija, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui võimu omastaja saatis korda omastatud võimu kuritarvituse abil raske kuriteo või kuriteo, süs karistatakse teda koostusmääruste järgi. Kui võimu omastaja saatis korda teo, mis vastab teenistusalaüsele raskele kuriteole või kuriteole rügi või omavaütsuse teenistuses, süs langeb ta sama karistuse alla, mis teenijale oleks määratud selle teo eest.

§ 134. Süüdlast selles, et ta kohtu ees ennast tahtlikult andis üles teise isikuna, kes oü kutsutud välja vandekohtuniku kohuste täitmisele, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui süüdlane tegelikult täitis teise isiku asemel vandekohtuniku kohused, süs karistatakse teda: arestiga mitte üle kuue kuu. Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb süüdlane selles, et ta teist isikut kihutas enese või kolmanda eest ilmuma vandekohtuniku kohuste täitmisele, kui järgnes niisugune ilmumine.

§ 135. Süüdlast selles, et ta võimu vastu lugupidamatust väljendas lausa kõlbmatu teoga riigi või omavalitsuse asutuses teenistustaütuste ajal, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui lugupidamatus võimu vastu väljendus rügi või omavalitsuse asutuse teotamises kirjas, mis esitati riigi või omavalitsuse asutusele, avalikult peetud või etteloetud kõnes või kirjatöös või levitatud või avalikult väljapandud trükitootes, kirjas või kujutuses, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui lugupidamatus võimu vastu väljendus riigi või omavalitsuse asutuse või mõne selle liikme teotamises teenistustalituste ajal, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui aga lugupidamatus võimu vastu väljendus vägivalla tarvitamises isiku kallal riigi või omavalitsuse asutuse liikme vastu teenistustalituste ajal, süs karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 136. Süüdlast selles, et ta tahtlikult kiskus maha, rikkus või moonutas sellekohase võimu korraldusel avalikult väljapandud kuulutuse või mõne muu riigi või omavalitsuse dokumendi, pealkirja, vapi või muu võimu märgi, samuti riigi, Riigivanema, riigiasutuse, väeosa või mereväe lipu, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle vüesaja krooni. Kui:
1) see üleastumine saadeti korda sihiga väljendada lugupidamatust võimu vastu;
2) saadeti korda nimetatud lippude avalik teotamine, sus karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 137. Süüdlast võõra riigi kodakondsusse astumises enne seatud korras lahkumist Eesti Vabariigi kodakondsusest, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

7. peatükk. Süüteod õigusmõistmise vastu.

§ 138. Süüdlast teadvalt valeteate andmises olemata raskest kuriteost või kuriteost võimule, kellest oleneb kriminaaljälgimise alustamine, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 139. Süüdlast selles, et ta võimu ees, kellest oleneb kriminaaljälgimise alustamine või distsiplinaarvastutusele võtmine, teadvalt valesti süüdistas teatud isikut süüteo või distsiplinaarüleastumise kordasaatmises, ühes süüdistusandmete ettetoomisega, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui tõsteti teadvalt vale süüdistus raskes kuriteos, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 140. Isikut, kellel ei olnud õigust ajada kohtuasutustes võõraid asju ja kes süüdlane selles, et ta:
1) neis asjus tasu eest asjatundmatult andis nõu või seadis kokku kirjad;
2) äriajamisena omakasu tõukel ajas kohtuasutustes võõraid asju nõudmiste põhjal, mis omanikult omandatud fiktiivselt volituslepingu varjamise sihiga, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 141. Süüdlast teadvalt valetunnistuse andmises Õigusmõistmise kahjuks eeluurimisel või kohtus tunnistajana, eksperdina, tõlgina või iimbruselanikuna, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui valetunnistus anti:
1) äraostmise tagajärjel;
2) vande all või vannet asendava hoiatuse järele, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Valetunnistus, mille andis kaebealuse kasuks isik, kellel seaduse järgi oli õigus keelduda tunnistuse andmisest, ei loeta süüteoks, kui ülekuulaja ei teatanud tunnistajale sellest Õigusest varem.

§ 142. Süüdlast selles, et ta:
1) tegi järele või ümber kirjaliku tõenduse või asitõenduse sihiga juhtida kahtlustust teatud isikule süüteo või distsiplinaarüleastumise kordasaatmises, kui seesugune vale tõendus oli juurdluse materjaliks või andis tõuke süüdistuse alustamiseks või distsiplinaarvastutusele võtmiseks;
2) kohtule või võimule, kes oli õigustatud panema toime juurdlust, alustama kriminaaljälgimist või võtma distsiplinaarvastutusele, esitas teadvalt vale kirjaliku tõenduse või asitõenduse sihiga juhtida kahtlustust teatud isikule süüteo või distsiplinaarüleastumise kordasaatmises, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 143. Nõudjat või kostjat, kes süüdlane on tsiviilasjas vande all teadvalt valetunnistuse andmises Õigusmõistmise kahjuks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 144. Süüdlast selles, et ta:
1) eeluurimisel või kohtus teadvalt vale seletuse andis asjaolust, mis on seaduslikuks põhjuseks ta kõrvaldamiseks või tagandamiseks tunnistuse andmisest vande all või vandeta, või asjast osavõtmisest eksperdina või tõlgina;
2) palvekirjas temale võõraste asjade ajamiseks tunnistuse väljaandmise kohta teadvalt valesti tõendas, et tal ei ole seaduslikke takistusi seesuguse tunnistuse saamiseks;
3) kohtule andis teadvalt valeteate oma varanduslikust seisukorrast kohtulõivust või muust maksust vabanemiseks tsiviilasjus või vaesusõiguse tunnistuse saamiseks, või et ta vaesusõiguse tarvitamist jätkas nende asjaolude temale teadvalt muutumise peale vaatamata, mille tõttu ta vabastati lõivust või muust maksust, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb isik, kellel ei olnud sellekohast tunnistust võõraste asjade ajamiseks ja kes kohtule teadvalt valesti teatas, kui mitu korda ta aasta jooksul oli ajanud võõraid asju selle kohtu piirkonnas.

§ 145. Süüdlast selles, et ta mõjuva põhjuseta ei teatanud vastavale võimule või ähvardatavale isikule kavatsetud või ettevõetud raskest kuriteost, mis temale kindlasti oli teada, kui veel oli võimalik selle raske kuriteo kõrvaldamiseks või lõpetamiseks abinõude tarvitusele võtmine, ja kui sealjuures saadeti korda kavatsetud raske kuritegu või selle katse, karistatakse : vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 146. Süüdlast selles, et ta mõjuva põhjuseta ei teatanud vastavale võimule kavatsetud või ettevõetud raskest kuriteost või kuriteost, mis temale kindlasti oli teada ja mis ette nähtud §§ 74—76, 80 või 96, kui kavatsetud raske kuritegu või kuritegu saadeti korda, karistatakse: kui ta ei teatanud raskest kuriteost, mis ette nähtud §§ 74 või 80 sunnitööga mitte üle kaheksa aasta, kui ta ei teatanud raskest kuriteost, mis ette nähtud §§ 75 või 76 vangimajaga mitte üle kuue aasta kui ta ei teatanud kuriteost, mis ette nähtud § 96 vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 147. Süüdlast selles, et ta mõjuva põhjuseta ei teatanud vastavale võimule §§ 74 76, 80 või 96 ettenähtud raskest kuriteost või kuriteost osavõtjast, kes temale kindlasti oli teada, karistatakse: ♦ kui ta ei teatanud §§ 74—76 või 80 ettenähtud raskest kuriteost osavõtjast vangimajaga mitte üle kuue aasta, kui ta ei teatanud § 96 ettenähtud kuriteost osavõtjast vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 148. Süüdlast selles, et ta tahtlikult ei täitnud vastava võimu poolt temale esitatud seaduslikku nõudmist anda välja temal olevat kirjalikku tõendust või asitõendust kriminaalasjas, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui süüdlaselt nõuti tõenduse väljaandmist, mis temale teadvalt raske kuriteo toimetusse puutus, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 149. Süüdlast selles, et ta: 1) rikkus, varjas või haaras kirjaliku tõenduse või asitõenduse, mida temale teadvalt vastav võim hoidis kriminaal-, tsiviil- või administratiivasja toimetuse juurde lisamiseks, või mis selle juurde oli lisatud; 2) rikkus, varjas või haaras raske kuriteo või kuriteo kohta käiva kirjaliku tõenduse või asitõenduse, mis veel ei olnud lisatud asja toimetuse juurde, kui see sündis sihiga varjata seda rasket kuritegu, kuritegu või tema kordasaatjat õigusmõistmise eest, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui tõendus käis §§ 74—76, 80 või 96 ettenähtud raske kuriteo või kuriteo kohta, siis karistatakse süüdlast: juhul, kui tõendus käis §§ 74—76 või 80 ettenähtud raske kuriteo kohta vangimajaga mitte üle kuue aasta, juhul, kui tõendus käis § 96 ettenähtud kuriteo kohta vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 150. Süüdlast selles, et ta varjas temale teadvalt aresti mõistetud või üleastumises süüdistamise pärast eeluurimise või kohtu alla võetud isikut või aitas kaasa selle varjamises, kui seesugune tegu sündis sihiga varjata seda isikut kohtu või karistuse eest, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 151. Süüdlast selles, et ta varjas või aitas varjata isikut, kes temale teadvalt:
1) oli mõistetud vangimajja või raskemale karistusele;
2) oli võetud eeluurimise või kohtu alla süüalusena raskes kuriteos või kuriteos, või keda taga otsisid võimud neis kahtlustamise pärast;
3) oli saatnud korda raske kuriteo, kuid keda veel võimud ei otsinud taga kui seesugune tegu saadeti korda sihiga varjata seda isikut kohtu või karistuse eest, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui:
1) varjati isikut, kes varjajale teadvalt oli mõistetud sunnitööle;
2) varjamine oli saanud äriajamiseks;
3) varjati isikut, kes varjajale teadvalt oli saatnud korda raske kuriteo, mis §§ 74—76 või 80 ette nähtud, või keda süüdistatakse seesuguses raskes kuriteos, või kes selle eest oli mõistetud süüdi, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui varjati isikut, kes varjajale teadvalt oli saatnud korda § 96 ettenähtud kuriteo, või keda süüdistatakse seesuguses kuriteos, või kes selles oli mõistetud süüdi, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. § 152. Süüdlast selles, et ta:
1) ilmus oma süü ülestunnistamisele raskes kuriteos või kuriteos, mis korda saatnud temale teadvalt teine isik;
2) eeluurimisel või kohtus teadvalt valesti ennast andis üles teise isikuna, kes vastutusele oli võetud süüalusena raskes kuriteos või kuriteos;
3) vabaduskaotusliku karistuse kandis teadvalt teise isiku eest, kes oli mõistetud seesugusele karistusele, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 153. Paragrahvides 151 —152 ettenähtud süütegude kordasaatja ei lange karistuse alla:
1) kui teatamine oleks mitteteataja enese või ta perekonnaliikme süüdistamine raske kuriteo või kuriteo kordasaatmises;
2) kui varjati süütegu, milles olid osalised varjaja ise või tema perekonnaliige;
3) kui varjati varjaja perekonnaliiget.

§ 154. Süüdlast selles, et ta enne kohtuarstlikku läbivaatust mattis või matmata peitis surnukeha, mis temale teadvalt läbivaatusele pidi minema, kui selle juures ei olnud sihti kaotada raske kuriteo või kuriteo jälgi, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 155. Süüdlast selles, et ta tunnistajana, juurde kutsutud tunnistajana, eksperdina või tõlgina eeluurimisele või kohtusse ilmudes keeldus oma kohuse täitmisest mõjuva põhjuseta, karistatakse : arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 156. Süüdlast vangi vabastamises vahi alt või kinnihoidmiskohast või kaasaaitamises vangi põgenemisel karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui vabastamine sündis vägivallaga vangivahi isiku kallal või kinnihoidmiskoha rikkumisega, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui vabastati süüdlasele teadvalt sunnitööle mõistetud või seda karistust kandev isik, siis karistatakse süüdlast: käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud juhul vangimajaga mitte üle kolme aasta, käesoleva paragrahvi teises lõikes ettenähtud juhul vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga vabastati süüdlasele teadvalt §§ 74—76,80 või 96 ettenähtud raske kuriteo või kuriteo eest uurimisele võetud või neis süüdi mõistetud isik, siis karistatakse süüdlast: käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimustel: kui vabastati isik, kes §§ 74—76 või 80 ettenähtud raske kuriteo eest võetud uurimisele või selles mõistetud süüdi vangimajaga mitte üle kuue aasta, kui vabastati isik, kes § 96 ettenähtud kuriteo eest võetud uurimisele või selles mõistetud süüdi vangimajaga mitte üle kolme aasta; käesoleva paragrahvi teises lõikes nimetatud tingimustel: kui vabastati isik, kes §§ 74—76 või 80 ettenähtud raske kuriteo eest võetud uurimisele või selles mõistetud süüdi sunnitööga mitte üle kaheksa aasta, kui vabastati isik, kes § 96 ettenähtud kuriteo eest võetud uurimisele või selles mõistetud süüdi vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 157. Vangi, kes süüdlane selles, et ta põgenes vahi alt või kinnihoidjniskohast vangivahi isiku kallal vägivalla tarvitamisega või kinnihoidmiskoha rikkumisega, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui põgenemine teostus kokkuleppel teiste vangidega, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 158. Süüdlast sunnitöölt põgenemises karistatakse: sunnitöö tähtaja pikendamisega ühest kuni kahe aastani. Kui sunnitöölt põgenemine teostus § 157 esimeses lõikes nimetatud tingimustel, siis karistatakse süüdlast: sunnitöö tähtaja pikendamisega kahest kuni nelja aastani. Kui aga sunnitöölt põgenemine teostus § 157 teises lõikes nimetatud tingimustel, siis karistatakse süüdlast: sunnitöö tähtaja pikendamisega neljast kuni kaheksa aastani.

§ 159. Süüdlast selles, et ta:
1) omavoliliselt lahkus võimu seaduslikul korraldusel temale määratud sunduslikust elukohast;
2) omavoliliselt viibis niisuguses kohas, kus see temale oli keelatud võimu seaduslikul korraldusel;
3) omavoliliselt tarvitas Õigust, mis ta kaotanud seadusjõusse astunud kohtuotsusega, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui süüdlane juba varemini oli karistatud käesolevas paragrahvis ettenähtud teo eest ja kui karistuse kandmise ajast ei ole möödunud üle ühe aasta, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Viimase karistuse alla langeb ka välismaalane, kes võimu seaduslikul korraldusel saadeti üle piiri ja kes süüdlane omavolilises tagasitulekus Eesti Vabariiki.

§ 160. Võlgnikku, kes süüdlane selles, et ta rikkus kohtukorraldust või tsiviilkohtupidamiskorras ettenähtud juhtudel kohtule oma allkirjaga antud kohustust mitte lahkuda oma elu- või ajutisest viibimiskohast,karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga viiesaja krooni.

8. peatükk. Süüteod riigikaitse-, naturaal- ja maksukohuste vastu.

§ 161. 20—55 aastast kodanikku, kes mõnesugustel põhjustel veel pole võetud kaitseväeteenistus-kohuslikkude kodanikkude arvele, kuid kuulus arvestamisele, ja kes süüdlane selles, et ta, ilmudes valla, alevi või linna piirkonda, ennast ei teatanud 7 päeva jooksul kohalikus arvestamise asutuses kaitseväeteenistuskohuslikkude kodanikkude arvele võtmiseks, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 162. Kes oli kohustatud ennast kaitseväeteenistuse kutsealuste nimekirja kandmiseks teatama ja süüdlane selles, et ta seda kohust ei täitnud kuni selle aasta 1. veebruarini, mille aasta 1. jaanuariks tema oli saanud 20 aastaseks, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 163. Kes kaitseväeteenistuse komisjoni pidi ilmuma vanuse kindlaksmääramiseks välimuse järgi ja süüdlane selles, et ta mõjuva põhjuseta ei ilmunud selleks määratud ajaks, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja ’ krooni.

§ 164. Kaitseväeteenistuse kutsealuste nimekirja kantud kodanik, kes oli kohustatud ilmuma kaitseväeteenistuse komisjoni poolt väljakuulutatud kohta ja väljakuulutatud ajal tegelikku kaitseväeteenistusse vastuvõtmiseks või arstlikule järelkatsumisele või läbivaatamisele, ja süüdlane selles, et ta ei ilmunud mõjuva põhjuseta, kuid keda pärast ilmumist või tabamist ei võetud vastu kaitseväeteenistusse, karistatakse: kui ta ilmus kuni 16. aprillini või 16. oktoobrini, vastavalt sellele, kas ta kuulus aasta esimese või teise kutse meeste sekka, arestiga mitte üle kolme nädala; kui ta ilmus või tabati enne 30 aastaseks saamist vangimajaga mitte üle ühe aasta; kui ta ilmus või tabati pärast 30 aastaseks saamist vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 165. Süüdlast selles, et ta 1) kaitseväeteenistuse kohuse täitmisest kõrvalehoidmise sihiga tekitas ise või teise isiku läbi enesele kehavigastuse või tervisrikke, 2) tarvitas pettust kaitseväeteenistuse kohuste täitmisest vabanemiseks või temale seadusega mitte antud kergenduste saamiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 166. Süüdlast selles, et ta tekitas teisele isikule selle soovil või nõusolekul kehavigastuse või tervisrikke sihiga takistada ta kaitseväeteenistusse võtmist või et ta tarvitas pettust selle isiku vabastamiseks riigikaitse kohuse täitmisest, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 167 c Süüdlast selles, et ta õhutas teist isikut hoiduma kõrvale riigikaitse kohuse täitmisest, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 168. Süüdlast selles, et ta õhutas tegelikus kaitseväeteenistuses seisvat isikut väejooksule või muule teenistuskohuste täitmata jätmisele, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 169. Süüdlast selles, et ta teadvalt varjas väejooksikut või isikut, kes kuulub käsutus-, reserv- või maakaitseväkke ja hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 170. Käsutus-, reserv- ja maakaitseväelast, kes süüdlane selles, et ta vastavale asutusele käsutus-, reserv- ja maakaitseväe arvestamiseks ettenähtud teateid õigel ajal või hoopis ei andnud, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 171. Reserv-või maakaitseväe ohvitseri, kes süüdlane selles, et ta oma alalisest elukohast ajutiselt lahkudes ei võtnud tarvitusele vastavaid abinõusid selleks, et valitsuse korraldused kaitseväeteenistusse kutsumise asjus ajutisel viibimiskohal jõuaksid kätte temale õigel ajal, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 172. Kontrollkokkukogumise kutse alla kuuluvat kaitseväeteenistuskohuslikku kodanikku, kes asub kutse piirkonnas ja süüdlane selles, et ta ei ilmunud mõjuva põhjuseta määratud ajaks kontrollkokkukogumisele, karistatakse: arestiga mitte üle seitsme päeva.

§ 173. Süüdlast selles, et ta mõjuva põhjuseta jättis toomata määratud kohta kaitseväe tarbeks nõutava veo- või liikumisvahendi või selle juurde kuuluva riistade komplekti või tagavaraosa katsemobilisatsiooni või käsutusväe kokkukutsumise puhul või mobilisatsiooni või sõja ajal, karistatakse: iga toomatajäänud veo- või liikumisvahendi või selle juurde kuuluva riistade komplekti või tagavaraosa pealt rahatrahviga mitte üle asja kahekordse kõrgema hinna, mis seda liiki asjade eest mobilisatsiooni korraks määratud, või vangimajaga mitte üle ühe aasta. Mõlemal juhul võetakse ära toomatajäänud varandus ja tunnustatakse riigi omanduseks tasuta.

§ 174. Süüdlast selles, et ta mõjuva põhjuseta jättis toomata üldlugemisele või registreerimisele veo- või liikumisvahendi või selle juurde kuuluva riistade komplekti või tagavaraosa, karistatakse: iga toomatajäänud veo- või liikumisvahendi või selle juurde kuuluva riistade komplekti või tagavaraosa pealt rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 175. Süüdlast selles, et ta mobilisatsiooni või sõja ajal rikkus, varjas või välismaale viis isesõitja veo- või sõiduriista või nende päraldisi või tagavaraosasid, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 176. Laeva omanikku, ta asemikku või laeva juhti, kes süüdlane laevade sõjakohuse seaduse eeskirjade täitmatajätmises, karistatakse : arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui nimetatud eeskirjade täitmatajätmine sündis pärast üldise või osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 177. Laeva teenijat, samuti ka laevasõidu ettevõtte rannaasutuse teenijat, kes kohustatud oli üldise või osalise mobilisatsiooni väljakuulutamise korral edasi jääma oma teenistuskohale ja kes süüdlane selles, et ta omavoliliselt lahkus teenistusest või mõjuva põhjuseta ei ilmunud määratud tähtajaks teenistuskohale, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb laeva omanik, ta asemik või juht, kes süüdlane on seesuguse teenija teenistusest vabastamises või temale puhkeaja andmises, jättes tähelepanemata laevade sõjakohuse seaduse eeskirjad.

§ 178. Kes kohustatud kandma seaduses määratud naturaalkohuseid ja süüdlane selles, et ta ei täitnud riigi või omavalitsuse vastava teenija seaduslikku korraldust või temale esitatud nõudmist selle kohuse täitmise asjus, kui samase täitmatajätmise saatsid korda koos mitu isikut, kuid tekitamata karistatavat rahvakoondumist, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu, sarnasele täitmatajätmisele kihutajat aga vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 179. Süüdlast selles, et ta ei esitanud tulumaksu seaduse järgi nõutavat nimekirja seatud tähtajaks või esitas puuduliku nimekirja vastavale võimule tema majas elavate või tema juhatusel oleval laeval asuvate isikute kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 180. Süüdlast selles, et ta ei esitanud tulumaksu seaduse järgi nõutavat nimekirja seatud tähtajaks või esitas puuduliku nimekirja vastavale võimule nende isikute kohta, kes saanud temalt või tema juhatusel olevast asutusest eelmisel aastal palka, paiukit või mõnda muud tasu, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. Sama karistuse alla langeb avalikule aruandmisele kohustatud ettevõtte juhataja, kes süüdlane selles, et ta ei esitanud seatud tähtajaks tulumaksu seaduse järgi nõutavat nimekirja või teateid või esitas puuduliku nimekirja või puudulikud teated vastavale võimule ettevõtte osanikkude või aktsionäride kohta.

§ 181. Süüdlast selles, et ta ei esitanud tulumaksu seaduses nõutavaid teateid seatud tähtajaks või esitas puudulikke teateid vastavale võimule oma eelmise aasta tulude üle, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui süüdlane esitas teadvalt valeteateid oma tulude üle tulumaksu vähendamise või sellest vabanemise sihil või selleks otstarbeks varjas tuluallikat, siis karistatakse teda: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 182. Süüdlast selles, et ta ei andnud vastava võimu sellekohasel nõudmisel teateid oma tulude selgitamiseks, kui seesugune teadete andmine seaduse järgi oli sunduslik, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 183. Kaubandus- või tööstusettevõtte pidajat, kes süüdlane selles, et ta äri ajas seatud äritunnistuseta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Peale selle nõutakse süüdlaselt sisse põhiärimaks või selle puuduv osa.

§ 184. Välismaalast, kes tulnud Eestisse ärilisel otstarbel ja kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse määrusi registreerimise ja äritunnistuse lunastamise asjus, karistatakse: rahatrahviga mitte üle tuhande krooni. Peale selle nõutakse süüdlaselt sisse põhiärimaks või selle puuduv osa.

§ 185. Kaubandus- või tööstusettevõtte pidajat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse määrusi äritunnistusega varustatud voliniku pidamise, samuti voliniku või teenijate teenistusse võtmise kohta seatud äritunnistuseta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 186. Käsikauplejat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse määrusi kande- või ringiveokauplemise kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 187. Kaubandus- või tööstusettevõtte pidajat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse määrusi ärisiltide ja äritunnistuste nähtavale kohale väljapanemise kohta, karistatakse : rahatrahviga üle kahekümneviie krooni.

§ 188. Süüdlast selles, et ta ei esitanud jaoskonna ärimaksu komiteele seatud tähtajaks avalikule aruandmisele kohustatud või sellega ühetaoliseks loetud kaubandus- või tööstusettevõtte aruannet ja peakoosoleku protokolli ärakirja, samuti aruande juurde nõutud täiendavat teadet või seletust, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 189. Süüdlast selles, et ta ei esitanud jaoskonna ärimaksu komiteele seatud tähtajaks ärimaksu seaduse järgi nõutavat teadaannet oma äri üle, või et ta ei mahutanud esitatud teadaandesse nõutavaid andmeid äri läbikäigu ja kasu määramiseks, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 190. Süüdlast selles, et ta mahutas jaoskonna ärimaksu komiteele esitatud teadaandesse teadvalt valeteateid kaubandus- või tööstusettevõtte läbikäigu või kasude kohta ärimaksu vähendamise või sellest vabanemise sihil, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 191. Avalikule aruandmisele kohustatud või sellega ühetaoliseks loetud ettevõtte juhatuse liiget, välismaa seltsi vastutavat agenti, raamatupidajat või üldse isikut, kes alla kirjutas või kirjalikult kinnitas aruande, bilansi või nende kohta käiva täiendava teate või seletuse, jajkes süüdlane selles, et ta mahutas nimetatud ettevõtte aruandesse või bilanssi või nende kohta käivasse täiendavasse teatesse või seletusse teadvalt valeteateid ärimaksu vähendamise või sellest vabanemise sihil, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu ja tasurahaga mitte üle tuhande krooni.

§ 192. Linnades või alevites riigi kinnisvarade maksu alla kuuluva kinnisvara omanikku, peremeest või nende asemikku, kes süüdlane selles, et ta ei esitanud riigi kinnisvarade maksuametile seatud tähtajaks seaduses nõutud teadaannet kinnisvara kohta, või mahutas* esitatavasse] teadaandesse valeteateid, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

9. peatükk. Süüteod rahva tervishoiu vastu.

§ 193. Ema, kes süüdlane oma raskejalgsuse tahtlikus katkestamises pärast kolmekuu möödumist, arvates raskejalgseks jäämisest, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 194. Süüdlast naisisiku raskejalgsuse katkestamises, ilma et temal oleks selleks vastav arstiteaduslik ettevalmistus, karistatakse: vangimajaga .mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane vastava arstiteadusliku ettevalmistusega isik, kui raskejalgsuse katkestamine tema poolt sündinud pärast kolme kuu möödumist, arvates raskejalgseks jäämisest, ja arstiseaduse vastaselt. Kui raskejalgsuse katkestamine oli süüdlasele äriajamiseks või sellele järgnes ema surm, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui raskejalgsuse katkestamise saatis korda arst või ämmaemand, siis võib kohus neile peale selle keelata praktika ühest kuni viie aastani ja otsuse avalikult ajalehes välja kuulutada. Kui raskejalgsuse katkestamine saadeti korda raskejalgse enese nõusolekuta, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta.

§ 195. Süüdlast ravitsemises mürgiste või kangemõjuliste ainetega arstipraktika õiguseta või pärast selle õiguse kaotamist karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 196. Ämmaemandat, kes süüdlane selles, et ta ei kutsunud mõjuva põhjuseta arsti sünnitaja juurde juhtudel, kui see seadusega temale kohuseks oli tehtud, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui sellel juhul raskejalgne enneaegu sünnitas, siis karistatakse süüdlast | ämmaemandat : vangimajaga Imitte üle kuue kuu.

§ 197. Süüdlast selles, et ta valmistas või hoidis müügi jaoks või müüs väljaspool apteeke, vabrikuid, laboratooriume või keemiavabrikute erijaoskondi, mis farmatsöidiliste liitpreparaatide valmistamiseks sisse seatud, niisuguseid arstirohte, mille valmistamine seadusega või sundmäärusega lubatud ainult nimetatud asutustes, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta väljaspool apteeke valmistas või hoidis müügi jaoks või müüs arstirohtu, mille väljaandmine apteegist lubatud ainult arsti retsepti põhjal.

§ 198. Arstirohu ainetega suur- võiväikekauplejat, kes süüdlane selles:
1) et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju farmatsöidiliste liitpreparaatide müügi asjus;
2) et ta arstirohu aineid lõigatult, tükeldatult, pulbriks hõõrutult või segatult valmistas või hoidis müügi jaoks või müüs, välja arvatud need ained, mis tähendatud olekus saadakse farmatsöidiliste liitpreparaatide valmistamiseks sisseseatud vabrikutest, laboratooriumidest või keemiavabrikute erijaoskondadest või peetakse müügil kaubanduses;
3) et ta arsti retsepti põhjal arstirohtu valmistas või seadis kokku, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta õiguse kaubelda arstirohu ainetega ühest kuni viie aastani.

§ 199. Paragrahvides 197 ja 198 tähendatud määruste vastaselt valmistatavad, hoitavad või müüdavad arstirohud võetakse ära.

§ 200. Apteegi valitsejat või apteegis teenivat rohuteadlast või õpilast, kes süüdlane selles :
1) et ta andis välja apteegist arstirohtu arsti retseptita, kui selle väljaandmine oli lubatud ainult arsti retsepti põhjal;
2) et ta andis välja apteegist arstirohtu, mis ei olnud valmistatud retsepti kohaselt;
3) et ta andis välja apteegist arstirohtu, mis ebakohase omadusega ainetest, puhastamata või tervisele kahjulikkudes nõudes valmistatud või ebakohaselt kinni korgitud või pakitud;
4) et ta valmistas või andis välja tervishoiu nõukogu poolt heakskiitmatut salarohtu;
5) et ta andis välja eksikombel ühe arstirohu teise pähe;
6) et ta rikkus seaduse või sundmääruse eeskirju retseptide arvelpidamise ja hoidmise või retseptiraamatute pidamise või hoidmise asjus, karistatakse: rahatrahviga: apteegi valitsejat või rohuteadlast mitte üle kolmesaja krooni, ja õpilast mitte üle saja krooni.

§ 201. Farmatsöidiliste liitpreparaatide valmistamiseks sisseseatud apteegi, vabriku, laboratooriumi või keemiavabriku erijaoskonna valitsejat, seal teenivat rohuteadlast, keemikut või õpilast, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud maksvaid määrusi mürgiste või kangemõjuliste ainete hoidmise, väljaandmise või tarvitamise, samuti neid aineid sisaldavate arstirohtude valmistamise või väljaandmise asjus, karistatakse: rahatrahviga: valitsejat, keemikut või rohuteadlast mitte üle viiesaja krooni, ja õpilast mitte üle kahesaja krooni.

§ 202. Paragrahvides 200 j a 201 ettenähtud süüteo kordamisel, või kui süüteol selle kordasaatmise asjaolude tõttu võisid olla eriti kahjulikud tagajärjed, siis ka esimesel kordasaatmisel, karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kolme kuu. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta õiguse pidada farmatsöidilist praktikat kuuest kuust kuni kahe aastani. Oli süüdlane farmatsöidiliste liitpreparaatide valmistamiseks sisseseatud apteegi, vabriku, laboratooriumi või keemiavabriku erijaoskonna valitseja, siis võib kohus temalt võtta nende asutuste valitsemise õiguse ühest kuni viie aastani, või kui süüdlane ise pidas sarnast asutust, siis ka selle pidamise Õiguse samaks tähtajaks.

§ 203. Farmatsöidiliste liitpreparaatide valmistamiseks sisseseatud apteegi, vabriku, laboratooriumi või keemiavabriku eri jaoskonna valitsejat, kes süüdlane selles, et ta laskis täita isikut, kes ei olnud selleks õigustatud, rohuteadlase, keemiku või õpilase kohuseid, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 204. Süüdlast selles, et ta müügi jaoks hoidis või müüs mürgist või kangemõjulist ainet sellekohase loata, või olgugi loaga, kuid seaduse või sundmääruse vastaselt, karistatakse : arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta õiguse nimetatud aineid müüa ühest kuni viie aastani.

§ 205. Isikut, kellel on luba oma tegevusala tõttu pidada enda juures või tegevuses tarvitada mürgiseid või kangemõjulisi aineid ja kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju nende ainete hoidmise või tarvitamise kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja kroomi. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta nimetatud ainete enda juures pidamise või tegevuses tarvitamise õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 206. Süüdlast suitsetamise oopiumi või selle suitsetamiseks piipude või muude abinõude valmistamises, omandamises, hoidmises või edasiandmises, : vangimajaga mitte üle ühe aasta.
Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta lubas oma ruumides suitsetada oopiumi, või et ta hoidis müügi jaoks või müüs oopiumi, kokaiini või morfiumi sellekohase loata.

§ 207. Kes seadusega või sundmäärusega kohustatud õigel ajal teatama epideemiliste haiguste juhtudest ja on süüdlane selle kohuse täitmatajätmises, karistatakse: arestiga mitte üle kahe kuu või rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni.

§ 208. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju rahva tervishoiu alal, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui määruste täitmatajätmine puutus abinõudesse, mis olid määratud rahva tervise kaitseks epideemiliste haiguste vastu, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Sündis määruste täitmatajätmine sarnases maakohas, kus seaduslikus korras olid pandud maksma erakorralised määrused seaduses eriti kardetavaks loetavate epideemiliste haiguste ootel või ilmumisel, siis karistatakse süüdlast nende määruste rikkumises, kui need määrused ise ei määra vastutust: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 209. Naisisikut, kes lapse imetajaks või hoidjaks palgatud ja süüdlane palkaja eest varjamises või vaikimises, et ta põeb enne või pärast palkamist saadud nakkushaigust, karistatakse : arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 210. Kes põdes teadvalt nakkavat suguhaigust ja süüdlane selles, et ta andis edasi selle haiguse suguühenduse teel teisele isikule, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 211. Kauplejat või töösturit, kes süüdlane selles, et ta ei pidanud tarvilist puhtust ja korda toiduainete ning jookide valmistamisel või hoidmisel müügi jaoks või müügil, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 212. Kauplejat või töösturit, kes süüdlane selles: 1) et ta rikkus seaduse või sundmääruse eeskirju toiduainete või jookide võltsimise vastu; 2) et ta niisuguste ainete valmistamisel või hoidmisel müügi jaoks või müügil, mille valmistamise, hoidmise või müügi kohta seaduses või sundmääruses rahva tervise kaitseks olid pandud maksma erieeskirjad, rikkus neid eeskirju, karistatakse: arestiga mitte üle kahe kuu või rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni.

§ 213. Kauplejat, või töösturit, kes süüdlane selles, et ta valmistas või hoidis müügi jaoks või müüs:
1) tervisele kahjulikke või halvaks läinud toiduaineid või jooke;
2) tervisele kahjulikust materjalist tehtud sööginõusid;
3) kauplemiseks keelatud tarbeasju või koduse majapidamise asju (mürgiste ainetega värvitud riiet, tapeete, paberit, pappi, küünlaid, mänguasju jne.);
4) tervishoiu nõukogu poolt kahjulikuks tunnustatud värve või essentse, mida tarvitatakse tarbeasjade, toiduainete või jookide värvimiseks, samuti kõiki muid tervishoiu nõukogu poolt kahjulikuks tunnustatud aineid või materjale, mida tarvitatakse toiduainetele või jookidele juurdesegamiseks või nende võltsimiseks, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 214. Kauplejat või töösturit, kes süüdlane selles, et ta valmistas, hoidis müügi jaoks või müüs leiba toiduks kõlbmatute ainetega segatult, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Oli sarnane segu tervisele teadvalt kahjulik, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 215. Kauplejat või töösturit, kes süüdlane selles, et ta rikkus seaduse või sundmääruse eeskirju, mis antud selleks, et kõrvaldada teravilja või jahu rikkumist toiduks kõlbmatute ainete juurdesegamise läbi, karistatakse : arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui neid eeskirju rikkus suurkaupleja, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui aga neid eeskirju rikuti ajal, mil rahvas kannatas leivapuudust, või kui juurdesegu tervisele oli teadvalt kahjulik, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 216. Süüdlast selles, et ta rikkus seaduse või sundmääruse eeskirju, mis antud margariini, kunstvõi või muude rasvade valmistamise, hoidmise või müügi kohta, karistatakse : rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 217. Süüdlast selles, et ta rikkus seaduse või sundmääruse eeskirju kunstlikkude magusainete valmistamise, välismaalt sissevedamise, hoidmise või edasiliikumise kohta, karistatakse : rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui rikuti seaduse või sundmääruse eeskirju kunstlikkude magusainete müügi kohta, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Ained, tagavarad ja joogid võetakse ära.

§ 218. Juhul, kui kaupleja või tööstur süüdi mõistetakse §§ 211—217 ettenähtud süütegudes, võib kohus om,a otsuse ajalehes avalikult välja kuulutada, samuti süüdlaselt võtta vastavas kaubandusharus kauplemise või tööstusharus töötamise õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 219. Süüdlast joogiks või loomade jootmiseks tarvitatava vee rikkumises sellega, et vette pilluti, heideti, valati, lasti või temas leotati aineid, mis teevad kõlbmatuks vee tarvitamise joogiks või loomade jootmiseks, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui sarnase rikkumise tagajärjel vesi muutus tervisele kahjulikuks, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue küu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 220, Süüdlast: 1) surnu, matmises väljaspool matmispaika sellekohase loata; 2) seaduse või sundmääruse eeskirjade täitmatajätmises surnukehade matmise, hauast väljakaevamise, välismaalt sisseveo või veo kohta; 3) surnu peitmises matmata; 4) seaduse või sundmääruse eeskirjade täitmatajätmises, tarvitusel olevate matmispaikade korrashoidmise või kaitsmise, või tarvituselt kõrvale jäetud matmispaikade kaitsmise kohta, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või raha-* trahviga mitte üle saja krooni.

10. peatükk. Süüteod ühiskondliku ja isikliku julgeoleku vastu.

§ 221. Süüdlast selles, et ta valmistas, omandas, hoidis või andis edasi lõhkeainet või -abinõu asjaoludel, mis tõendavad, et sarnane lõhkeaine või -abinõu oli teadvalt määratud raske kuriteo kordasaatmiseks, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 222. Süüdlast selles, et ta: 1) valmistas seaduses või sundmääruses ettenähtud loata laske- või lõhkeainet, laskevõi lõhkeabinõu või nende osasid; 2) sellekohase loata seadis sisse vabriku või muu asutuse laske- või lõhkeainete või laske- või lõhkeabinõude või nende osade valmistamiseks; 3) valmistas reive, mille valmistamine eraisikutele keelatud, valmistas või seadis sisse nende valmistamiseks vabriku või m,uu ettevõtte, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Valmistatud ained, abinõud, relvad ja nende osad, samuti vabrikus või muus ettevõttes leitud tööriistad ja materjalid võetakse ära.

§ 223. Süüdlast selles, et ta: 1) tegi töid laske- või lõhkeainete või laske- või lõhkeabinõude või nende osade valmistamiseks sellekohase loaga sisseseatud vabrikus või muus ettevõttes, kuid enne vabriku või ettevõtte seaduskorralise ülevaatuse toimepanekut;
2) jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad käesoleva paragrahvi p. 1 nimetatud ettevõtete sisseseadmise või neis toimepandavate tööde korra kohta, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui eeskirjade täitmatajätmine ähvardas tekitada plahvatuse hädaohtu, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Viimasel juhul võib kohus süüdlaselt võtta niisuguse asutuse pidamise õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 224. Süüdlast selles, et ta:
1) hoidis laskeainet, välja arvatud püssirohi, või lõhkeainet või -abinõu sellekohase loata, või neid hoidis pärast nende omandamiseks loa saamist, kuid väljaspool nende ainete või abinõude jaoks sisseseatud ladu, või ka laos, kuid suuremal määral kui lubatud;
2) sellekohase loata seadis sisse püssirohu või muu laske- või lõhkeaine lao;
3) omandas lõhkeaineid või -abinõusid lubatud lao tarbeks, kuid eriloata neid omandada;
4) müüs või muul viisil edasi andis lõhkeaineid või -abinõusid isikule, kellel ei olnud luba neid omandada;
5) sellekohase loata kauples püssirohuga või muude laske- või lõhkeainetega või -abinõudega, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Peale selle võib kohus, kui need süüteod saatis korda kaupleja, temalt võtta laskevõi lõhkeainetega kauplemise või nende lao pidamise õiguse ühest kuni viie aastani või ka jäädavalt. Korravastaselt hoitud või omandatud püssirohi või muud laske- või lõhkeained või -abinõud võetakse ära. Sama karistuse alla ja samal alusel langeb lõhkeainete või -abinõude lao pidaja sel juhul, kui laos leitakse nende asjade puudujääk, võrreldes nöörraamatutes tähendatud määraga.

§ 225. Süüdlast selles, et ta hoidis püssirohtu üle kolmekümne naela väljaspool ladu või laos üle lubatud määra, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Korravastaselt hoitud püssirohi võetakse ära.

§ 226. Süüdlast selles, et ta:
1) jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad lõhkeainete ladude sisseseadmise ja pidamise kohta kaevandustööstuse tarbeks, lõhkeainete või -abinõude hoidmise kohta laos või väljaspool, või nende veo, väljaandmise, müümise, omandamise, kulutamise või tarvitamise kohta;
2) püssirohtu või muid laske- või lõhkeaineid hoidis laos, mis sellekohase loaga sisse seatud, kuid enne sarnase lao ülevaatust, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui eeskirjade täitmatajätmine ähvardas tekitada plahvatuse hädaohtu, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud karistuse alla-langeb süüdlane selles,’ et ta käsitas püssirohtu või muid laske- või lõhkeaineid või -abinõusid sedavõrd ettevaatamata, kuigi eeskirjade rikkumiseta, et sellest ähvardas tekkida plahvatuse hädaoht. Sel juhul, kui lõhkeainete või -abinõude lao pidaja kordab käesoleva paragrahvi teises lõikes ettenähtud kuritegusid, võib kohus süüdlaselt võtta nimetatud ainete või abinõude lao pidamise õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 227. Süüdlast selles, et ta jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad atsetüleeni tarvitamise, kui ka kaltsium-karbiidi hoidmise ja müügi asjus, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Peale selle võib kohus sarnase üleastumise kordamisel võtta süüdlaselt kaltsium-karbiidi laopidamise või selle ainega kauplemise õiguse ühest kuni viie aastani või ka jäädavalt.

§ 228. Süüdlast selles, et ta jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad aurukatelde tarvitamise asjus, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 229. Süüdlast selles, et ta:
1) hoidis või kandis keelatud relva;
2) hoidis või kandis relva kohal, kus selle hoidmine või kandmine seadusega või sundmäärusega keelatud;
3) tarvitas laskmiseks relva kohal, kus sarnane laskmine seadusega’ või sundmäärusega keelatud;
4) ei tarvitanud vajalikku ettevaatust: laetud relva käsitamisel; kõvade asjade väljapanekul, väljariputamisel, viskamisel, ladumisel või vedamisel; vedelikkude väljavalamisel; inimeste vedamisel veeteedel; teadvalt kardetava kodulooma pidamisel;
5) ei pannud välja hoiatusmärki või hädaohu eemalhoidmise abinõu ehituse või muude tööde juures või augu või kaevu ümber, või üldse kohal, kus niisugune märk või abinõu oli tarvilik isikliku julgeoleku pärast, karistatakse: arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 230. Süüdlast selles, et ta:
1) sõitis linnas, alevis või külas ettevaatamata või ülearu kiirelt;
2) usaldas hobuse juhtimise selleks teadvalt võimetu või joobnud isiku kätte, r 7 : arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Kui:
1) käesoleva paragrahvi esimeses lõikes p. 1 tähendatud ettevaatamatu või ülearu kiire sõit saadeti korda auto, mototsükleti või trammiga;
2) usaldati auto, mototsükleti, trammi, lennuriista või mootorpaadi juhtimine selleks teadvalt võimetu või joobnud isiku kätte, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 231. Süüdlast selles, et ta ei tarvitanud vajalikku ettevaatust kiskja metslooma pidamisel, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 232. Süüdlast selles, et ta koera või muu looma tahtlikult inimese kallale ässitas, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 233. Süüdlast selles, et ta müüjana asutuses, kus kaubeldakse kangete jookidega kohal joomiseks, ei tarvitanud abinõusid tema asutuses viibiva või sealt välja mineva joobnud isiku eest hoolitsemiseks, keda silmnähtava hädaohuta ei võidud jätta ta enda hooleks, karistatakse: arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 234. Süüdlast selles, et ta jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad valgustusmineraalõlide hoidmise või müügi asjus, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 235. Süüdlast selles, et ta jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad:
1) ettevaatusabinõude kohta tulekahju vastu hoones, laeval või parvel või muus ruumis või tulega või kergesti süttiva ainega ümberkäimisel väljaspool hooneid;
2) kaasaaitamise kohta — tulekahjude kustutamisel;
3) kergesti süttivate ainete, välja arvatud mineraalõlid, valmistamise, hoidmise, vedamise, väljalaadimise või müügi kohta, karistatakse: arestiga kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 236. Süüdlast selles, et ta jättis täitmata eeskirjad ettevaatusabinõude kohta tulekahju vastu kergesti süttivate ainete laos või väljalaadimise kohas või nende ainetega laetud laeval või vagunis või niisuguse laeva või vaguni seisukohal, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 237. Süüdlast selles, et ta: 1) suitsetas tubakat seesuguses kohas, kus sarnane suitsetamine keelatud seadusega või sundmäärusega; 2) suitsetas tubakat hoolimata suitsetamise keelu kohta väljapandud hoiatusest, kusjuures sarnane suitsetamine ähvardas tekitada tulekahju või plahvatuse hädaohtu, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kümne krooni. Kui tubaka suitsetamine seesuguses kohas, kus 1 sarnane suitsetamine keelatud seadusega või 1 sundmäärusega, ähvardas tekitada tulekahju või plahvatuse hädaohtu, siis karistatakse süüdlast: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 238. Kes seadusega või sundmäärusega kohustatud teatama tekkinud tulekahjust ja süüdlane selles, et ta seda kohust ei täitnud õigel ajal, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

11. peatükk. Süüteod rahva heakorra vastu.

§ 239. Kauplejat või töösturit, kes süüdlane selles, et ta tõstis ülemäära toiduainete või muude vajalikkude tarbeainete hindu kokkuleppel teiste sarnaste ainetega kauplejatega või töösturitega, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu ja tasurahaga mitte üle tuhande krooni. Kui süüdlane selleks kasutas kohalikkude elanikkude äärmist häda, mis tekkinud seesuguste ainete puudusel, siis karistatakse teda: ‘ vangimajaga mitte üle ühe aasta ja tasurahaga mitte üle kahetuhande krooni. Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes määratud karistuse alla langeb kaupleja või tööstur, kes süüdlane ülemäärases toiduainete või muude vajalikkude tarbeainete hindade tõstmises, kui süüdlane kasutas kohalikkude elanikkude äärmist häda, mis tekkinud seesuguste ainete puudusel.

§ 240. Kauplejat või töösturit, kes süüdlane selles, et ta kõrvaldas toiduainete või muude vajalikkude tarbeainete tagavarasid kaubaliikumisest hinnatõusu ootamise sihil, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu ja tasurahaga mitte üle tuhande krooni.

§ 241. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seadusega või sundmäärusega pealepandud kohust aegsasti teatada kodulooma taudidest või putukate või muude elukate ilmumisest, kes kahjulikud põllumajanduslikkudele taimedele või viljakandvatele või puu istandustele, karistatakse : arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 242. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seadusega või sundmäärusega pealepandud kohust aegsasti teatada nakkus tõbedest põllumajanduslikkudel taimedel või viljakandvates või puu istandustee, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 243. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju ettevaatusabinõude kohta: 1) kodulooma taudide, põllumajanduslikkude taimede või viljakandvate või puu istanduste nakkustõbede vastu;
2) putukate või muude elukate laialilagunemise vastu, kes kahjulikud põllumajanduslikkudele taimedele või viljakandvatele või puu istandustele, karistatakse: arestiga mitte üle kahe kuu või rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni.

§ 244. Süüdlast kala- või muus püügis keelatud ajal, kohas või viisil või rikkudes sellekohaseid eeskirju, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui keelatud püük süüdlasel oli äriajamiseks või kui ta püüdis kalu mürk- või lõhkeainete abil, süs karistatakse teda: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Keelatud püügiriistad võetakse ära.

§ 245. Süüdlast jahipidamises:
1) seatud jahitunnistuseta;
2) jahiloomade tõu peale, mille peale jahipidamine tol ajal oli keelatud;
3) keelatud viisil, karistatakse: käesoleva paragrahvi p. 1 nimetatud juhul arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni, ja teistel juhtudel arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Keelatud jahiriistad võetakse ära.

§ 246. Süüdlast linnupesade lubamatus lõhkumises või nendest munade või poegade võtmises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 247. Süüdlast selles, et ta ei näidanud ette jahil olles jahitunnistust isiku nõudmisel, kes valvab jahipidamise kohta käivate eeskirjade täitmise järele, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 248. Süüdlast selles, et ta jahil tappis emapõdra, emahirve või metskitse või nende vasika, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 249. Süüdlast keelatud ajal tapetud metslooma või metslinnu liha müügi tarbeks laialikandmises, müümises või müügi tarbeks ostmises, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Sama karistuse alla langeb süüdlane § 248 ettenähtud metslooma liha müügi tarbeks laialikandmises, müümises või müügi tarbeks ostmises.

§ 250. Metsaomanikku või isikut, kellele metsaomanik andnud õiguse käsutada metsa ja kes süüdlased selles, et nad raiusid kasvavat metsa või juurisid juuri või kände juhtudel, kui sarnane raiumine või juurimine seadusega või sundmaärusega keelatud, või et nad raiusid kasvavat metsa või juurisid juuri või kände sellekohaste eeskirjade rikkumisega, karistatakse : rahatrahviga maharaiutud või väljajuuritud metsa väärtuses, mis arvutatakse põllutööministeeriumi poolt väljakuulutatud kohaliku metsataksi järgi. Peale selle võetakse ära maharaiutud mets või väljajuuritud kännud või juured või nõutakse sisse nende hind.

§ 251. Metsaomanikku või isikut, kellele metsaomanik andnud õiguse käsutada metsa ja kes süüdlased selles, et nad metsa maha raiusid või metsaalust maad hakkasid kasutama teisel otstarbel juhtudel, kus seesugune raiumine või kasutamine seadusega või sundmaärusega keelatud, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viie krooni metsaaluse maa iga viiesaja ruutmeetri eest, kusjuures metsaalune maa, mis alla viiesaja ruutmeetri, loetakse viiesaja ruutmeetri suuruseks. Karistus käesolevas paragrahvis ettenähtud üleastumise eest määratakse olenemata karistusest, mis § 250 määratud metsaraiumise enese eest.

§ 252. Metsaomanikku või isikut, kellele metsaomanik andnud õiguse käsutada metsa ja kes süüdlased selles, et nad:
1) metsas hoidsid karja või metsas korjasid risu või muul kõrvalisel viisil kasutasid metsa juhtudel, kui sarnane karjahoidmine, risukorjamine või kõrvaline metsakasutamine seadusega või sundmäärusega oli keelatud;
2) omavoliliselt jätkasid ajutist metsamaa põllumajanduslikku kasutamist pärast tähtaega, mis sarnaseks kasutamiseks oli antud seadusega või sundmäärusega, karistatakse: käesoleva paragrahvi p. 1 ettenähtud tegude eest rahatrahviga mitte üle kümne krooni, käesoleva paragrahvi p. 2 ettenähtud teo eest rahatrahviga mitte üle ühe krooni iga viiesaja ruutmeetri eest metsaalusest maast, mida kasutati üle tähtaja, kusjuures metsaalune maa, mis alla vüesaja ruutmeetri, loetakse viiesaja ruutmeetri suuruseks.

§ 253. Paragrahvides 250—252 määratud karistuste alla ja neis tähendatud alustel langeb süüdlane neis paragrahvides ettenähtud üleastumise kordasaatmises metsaomaniku või isiku loata, kellele metsaomanik oli andnud õiguse käsutada metsa, kuid teadmisel, et oli keelatud raiuda metsa, juurida juuri või kände, raiuda maha metsa, metsaalust maad teisel otstarbel hakata kasutama või kasutada metsa. Maharaiutud metsa, samuti väljajuuritud kände või juuri ei võeta ära, kuid süüdlaselt nõutakse sisse nende väärtus. Karistus määratakse omavolilise metsaraiumise eest määratavast karistusest olenemata.

12. peatükk. Süüteod avaliku rahu vastu.

§ 254. Süüdlast selles, et ta tekitas müra, kisa või muud korratust või saatis korda ulaka teo avalikus kohas, avalikul koosolekul või väljaspool neid, kuid rikkudes avalikku rahu või korda, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui nimetatud juhtudel pandi toime kakelus või muu märatsemine, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui katkestati seesuguse korratuse või märatsemise tagajärjel avalik koosolek või ettekanne, või rikuti korda usuliste talituste täitmise või rongikäigu ajal, või kui võttis osa korratusest või märatsemisest rahvahulk, kes politsei võimu nõudmisel ei läinud laiali, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui rahvahulga poolt toimepandud märatsemise tagajärjeks oli raske või üliraske kehavigastus või surm, siis karistatakse märatsemises süüdlasi: rahvahulgast osavõtjat, kes seda juhatas, kihutas märatsemisele või selle jätkamisele või kes märatsemise juures tarvitas sõjariista vangimajaga mitte üle ühe aasta ja teisi rahvahulgast osavõtjaid vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 255. Süüdlast:
1) riigivalitsuse korralduse, ühiskondliku Õnnetuse või muu sündmuse kohta teadvalt vale kuulujutu levitamises, mis võis tekitada ühiskondlikku ärevust;
2) ühiskondliku ärevuse tekitamises hädakella põhjuseta löömisega või muul viisil, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui sarnase vale kuulujutu levitamise või ärevuse tekitamise tagajärjeks oli rahva rahutus, või võimule vastuhakkamine, või korra rikkumine kaitseväeosades, sus karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 256. Süüdlast vale kuulujutu levitamises börsil või isikute seas, kes toimetavad börsi operatsioone, mis teadvalt võis mõjutada börsitehingute sõlmimist, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui sarnase vale kuulujutu levitamine sündis sihiga mõjutada börsitehingute sõlmimist, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta ja tasurahaga mitte üle tuhande krooni.

§ 257. Süüdlast selles, et ta levitas rahva keskel teadvalt vale kuulujutte väljarändamise kasulikkusest välismaale, sihiga avatleda kodanikke väljarändamisele, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui aga välismaale väljarändamisele kihutati kaitseväelasi, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 258. Kes seadusega või sundmäärusega oli kohustatud teatama majast välja või sisse kolinud isikutest, ja süüdlane selle kohuse täitmatajätmises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viieteistkümne krooni. Kui selle üleastumise saatis korda võõrastemaja või mõne muu sarnase sissesõidukoha valitseja, siis karistatakse süüdlast’ rahatrahviga mitte üle kolmekümne krooni. Võõrastemaja või mõne muu sarnase sissesõidukoha valitsejalt, kes ühe aasta jooksul üle kaheksa korra ülemalnimetatud karistuse alla langes, võib jäädavalt võtta sarnaste asutuste valitsemise Õiguse.

§ 259. Süüdlast möbleeritud tubade avamises sellekohase loata sarnastes kohtades, kus nõutakse seesugust luba, samuti nende tubade pidajat, kes süüdlane selles, et ta ei pannud välja seatud silti või nimetahvlit, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 260. Süüdlast selles, et ta majaperemehele või valitsejale ei teatanud või valesti teatas oma elukoha muutmise sarnases kohas, kus seesugune teatamine seadusega või sundmäärusega tehtud kohuseks, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kümne krooni.

§ 261. Süüdlast isikutunnistuseta või peatusloata elamises või elukohast lahkumises neil juhtudel, kui seadusega või sundmäärusega nõutakse isikutunnistust või peatusluba, karistatakse : rahatrahviga mitte üle viieteistkümne krooni.

§ 262. Süüdlast teadvalt valesti teatamises isikutunnistuse saamise puhul tunnistusi väljaandvale asutusele, et temal ei ole isikutunnistust, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 263. Süüdlast: 1) oma nime varjamises vastava võimu ees; 2) temale teadvalt mittekuuluva autähe, aumärgi, teenistusmärgi või teenistusvormiriide avalikus kandmises; 3) temale seadusega või sundmäärusega mittelubatud kutse omastamises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 264. Süüdlast selles, et ta esitas vastavale võimule isiku valetõestamise sihiga teadvalt võõra või temale ebaõigelt väljaantud dokumendi, karistatakse : arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Sama karistuse alla langeb süüdlane teisele isikule oma või võõra isikutunnistuse või peatusloa edasiandmises isiku valetõestamise sihiga vastava võimu ees, kui järgnes seesuguse isikutunnistuse või peatusloa esitamine.

§ 265. Süüdlast tööpõlgamise pärast ümberhulkumises kindla elukohata, tööta ja eluülespidamise allikata, kui ta sealjuures keeldus oma isiku tõestamisest või andis oma isiku kohta valeteateid, või kui tal oli kaasas valevõti, muukraud, riist, mis võis olla kõlblik sissemurdmiseks, või laskeriist, või kui ta viibis öösel peremehe või tema asemiku teadmata võõras elutsetavas hoones või muus ruumis või aiaga ümbritsetud elutsetava hoone õues või taluhoonete ümbruses, kus inimesed elavad, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 266. Süüdlast kerjamises karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme kuu. Kui kerjamises süüdlasel oli kaasas valevõti, muukraud, riist, mis võis olla kõlblik sissemurdmiseks, või laskeriist, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 267. Süüdlast avaliku korjanduse toimepanemises sellekohase loata, karistatakse: arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Kui korjanduse otstarbe oli välja mõeldud, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Süüdlase poolt korjatud asjad ja raha võetakse ära.

§ 268. Süüdlast salgast osavõtmises, mis oh ühinenud:
1) §§ 397 ja 398 nimetatud metallrahamärgi, piletite või paberite, samuti dokumentide järele- või ümbertegemiseks või järele- või ümbertehtud rahamärkide, piletite, paberite või dokumentide edasiandmiseks;
2) võõra varanduse rikkumiseks juhtudel, mis nimetatud § 530;
3) varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse otstarbeks;
4) teadvalt süüteo läbi saadud võõra varanduse omandamiseks, hoiulevõtmiseks, varjamiseks, pantimiseks või edasiandmiseks;
5) salakauba sissetoomiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta andis ulualust teadvalt sarnasest salgast osavõtjale või et ta muretses abinõusid süütegude kordasaatmiseks.

13. peatükk. Süüteod kõlbluse vastu.

§ 269. Süüdlast selles, et ta rüvetas matmispaika, surnukeha või selle põrmu, karistatakse : vangimajaga mitte üle kahe aasta.

§ 270. Süüdlast korralikkuse avalikus rikkumises häbematute sõnade ütlemisega või häbematu teoga, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui häbematu tegu väljendus suguihade rahuldamises avalikus kohas, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 271. Süüdlast selles, et ta hoidis müügi jaoks või müüs, avalikult pani välja või muul viisil levitas teadvalt häbematuid kirjatöid või kujutusi, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui süüdlane on kaupleja või perioodilise trükitoote vastutav toimetaja, siis võib kohus peale selle temalt võtta kauplemise Õiguse või vastutavaks toimetajaks olemise õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 272. Süüdlast julmilt ümberkäimises vaimuhaige isikuga, kes oli usaldatud tema valve või hoole alla, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 273. Süüdlast alla seitsmeteistkümne aastase isiku oma juurde võtmises sihiga teda saata kerjama või muule kõlblusvastasele tegevusele, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 274. Süüdlast avalikku kohta ilmumises lausa joobnud olekus, mis ähvardab julgeolekut, rahu või korralikkust, karistatakse: arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Sarnase teo kordamisel “karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 275. Süüdlast kangete jookide joomises neis avalikkudes kohtades, kus sarnane joomine oli keelatud seadusega või sundmäärusega, karistatakse: arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 276. Süüdlast loomade asjatus piinamises karistatakse:’ arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 277. Süüdlast seadusega või sundmäärusega keelatud kaardi- või muu hasartmängu toimepanemises või seesuguse mängu tarbeks oma ruumide andmises, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui süüdlane avas mängumaja keelatud mängu tarbeks, siis karistatakse teda : vangimajaga mitte üle ühe aasta ja tasurahaga mitte üle kolmetuhande krooni.

14. peatükk. Süüteod kooliseaduse vastu.

§ 278. Süüdlast eraõppeasutuse avamises sellekohase loata, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. § 279. Süüdlast koolikohusliku lapse õppeajal palgalisse teenistusse võtmises sellekohase loata või teenistuses pidamises antud loa vastaselt, karistatakse: rahatrahviga mitte üle vnekümne krooni.

§ 280. Lapse vanemat või lapse eest hoolitsevat isikut, kes süüdlane selles, et ta jättis täitmata seadusega nõutava koolikohuse mõjuva põhjuseta või ei võtnud abinõusid tarvitusele lapse korratu kooliskäimise kõrvaldamiseks, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

15. peatükk. Trükitoodete ja avalikkude ettekannete valvemaäruste rikkumine.

§ 281. Süüdlast selles, et ta andis välja perioodilise trükitcote seaduses nõutava teadaande saatmata, või et ta ei teatanud esialgses teadaandes tähendatud asjaolude muudatusest, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 282. Trükiasutuse juhatajat, kes süüdlane selles, et ta laskis välja perioodilise trükitoote trükiasutusest trükitoote nimetuse, järjekorra numbri, vastutava toimetaja või väljaandja nime, trükiasutuse nimetuse või asukoha või toimetuse aadressi tähendamiseta või valesti tähendamisega, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Sama karistuse alla langeb mitteperioodilise trükitoote kirjastaja, kes süüdlane selles, et ta saatis seesuguse trükitoote käivusse kirjastaja nime, trükiasutuse nimetuse või asukoha või ilmumise aasta tähendamiseta, või valesti tähendamisega.

§ 283. Perioodilise trükitoote vastutavat toimetajat, kes süüdlane selles, et ta seaduses ettenähtud korras ei avaldanud rügi või omavalitsuse asutuse või teenija, samuti eraisiku poolt avaldamiseks saadetud ümberlükkamist või õiendust selles trükitootes avaldatud asjaolude kohta, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 284. Perioodilise trükitoote vastutavat toimetajat, kes süüdlane § 293 p. 2 põhjal avaldamiseks saadetud kohtuotsuse või riigi või omavalitsuse asutuse või teenija poolt avaldamiseks saadetud teadaande või kuulutuse avaldamatajätmises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 285. Perioodilise trükitoote vastutavat toimetajat või mitteperioodilise trükitoote väljaandjat, kes süüdlane selles, et ta trükis avaldas sellekohase loata riigiasutuste salajas hoitavaid protokolle, teenistuslikke kirju, dokumente või nende sisu või Riigikogu kinnistel istungitel arutatavatest asjadest, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 286. Perioodilise trükitoote vastutavat toimetajat, kes süüdlane Vabariigi Valitsuse poolt seaduslikus korras avaldamiseks keelatud teadete avaldamises kaitseväejõudude, nende liikumise, riigikaitse abinõude või mobilisatsiooni kohta, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 287. Süüdlast trükiasutuse avamises seaduses nõutava teadaande saatmata või esialgses teadaandes tähendatud asjaolude muudatusest teatamata jätmises, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui seesugune ettevõte avati ühes abinõude tarvitusele võtmisega tema varjamiseks vastava järelvalve eest, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Trükiasutusena mõistetakse: trükikoda, litograafiat, metallograafiat või muud sarnast tööstusettevõtet, kus paljundatakse vaimutooteid mehaaniliste või keemiliste abinõudega.

§ 288. Trükiasutuse juhatajat, kes süüdlane selles, et ta:
1) ei täitnud seaduse eeskirju nimetatud ettevõtete jaoks seatud nöörraamatute pidamise kohta;
2) ei saatnud nimetatud ettevõttest trükitöö väljalaskmise korral nõutavaid eksemplare määratud aja jooksul vastavale asutusele, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 289. Süüdlast selles, et ta hoidis müügi jaoks või müüs või muul viisil levitas välismaal ilmuvat perioodilist trükitoodet, mille levitamine oli keelatud seatud korras, karistatakse : arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 290. Ajutiselt seisma pandud perioodilise trükitoote väljaandjat, kes süüdlane selles, et ta rikkus keeldu tähendatud toodet välja anda, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 291. Süüdlast selles, et ta:
1) trükis avaldas sellekohase loata enne kohtuistungit või asja lõpetamist teate, mis oli võetud juurdluse või eeluurimise materjalist;
2) ei täitnud seaduse eeskirju kohtuotsuste või kohtuasjus andmete trükis avaldamise kohta, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 292. Autorit, väljaandjat, trükiasutuse juhatajat või raamatukauplejat, perioodilise trükitoote suhtes aga vastutavat toimetajat, kes süüdlased selles, et nende ettevaatamatuse pärast saadeti käivusse seesugune trükitööde, milles sisalduvad süüteo tundemärgid, karistatakse : rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Perioodilise trükitoote vastutav toimetaja arvatakse süüdlaseks, kui ta ei tõesta, et tal puudus möödapääsematu olukorra tõttu võimalus takistada seesuguse trükitoote käivusse saatmist. Mitteperioodilise trükitoote suhtes võetakse vastutusele autor, väljaandja, trükiasutuse juhataja või raamatukaupleja järgmises järjekorras:
1) autor, kui ta ei tõesta, et trükitööde tema teadmata saadeti käivusse;
2) väljaandja, kui autor või ta asukoht teadmata, või kui autor viibib välismaal;
3) trükiasutuse juhataja, kui autor ja väljaandja või nende asukohad teadmata või kui nad viibivad välismaal;
4) raamatukaupleja, kui väljaandes nimetamata trükiasutus, kus see valmistatud.

§ 293. Süütegu sisaldava trükitoote valmistamise või käivusse saatmise asjas võib kohus, olenemata § 24 tarvitusele võtmisest, määrata:
1) perioodilise trükitoote seismapanekukuni viie aastani või jäädava keelu;
2) kohtuotsuse kuulutamise trükitoote lähemas numbris;
3) välismaal ilmuva perioodilise trükitoote sissetoomise keelu kuni kahe aastani.

§ 294. Süüdlast selles, et ta avas raamatukaupluse, ajalehtede kontori, ajalehtede kioski või avalikuks tarvitamiseks määratud laenuraamatukogu või lugemistoa seadusega nõutava teadaande saatmata või et ta ei teatanud esialgses teadaandes tähendatud asjaolude muudatusest, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 295. Süüdlast selles, et ta kauples trükitoodetega käsimüügi teel avalikkudel platsidel, teedel, uulitsatel või tänavatel või käis kodanikkudele kodus neid pakkumas, seadusega nõutava teadaande saatmata, karistatakse : rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 296. Süüdlast selles, et ta korraldas avaliku ettekande, seatud korras sellest teatamata, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Avaliku ettekandena mõistetakse näidendi, ooperi, kontserdi, kino või tsirkuse etendust või teist sarnast ettekannet, kuhu igaüks võib ilmuda isikliku kutseta või kuhu pääsemise eest võetakse tasu.

§ 297. Süüdlast selles, et ta kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ja siseministeeriumi loata restoranis, kabarees, kohvikus või teises sarnases ettevõttes, kus müüakse sööke ja jooke kohal tarvitamiseks, korraldas avalikke ettekandeid, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 298. Süüdlast avalikul platsil, teel, uulitsal või tänaval avaliku ettekande korraldamises, kohaliku politsei loata, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 299. Avaliku ettekande korraldajat, kes süüdlane selles, et ta: 1) korraldas sarnase ettekande saadetud teadaandele või saadud loale mittevastavalt; 2) ei täitnud seatud määrusi alaealiste pääsemise kohta sarnastele ettekannetele või nende ülesastumise kohta neil ettekannetel, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

16. peatükk. Tööstuse ja kaubanduse valvemääruste rikkumine.

§ 300. Süüdlast selles, et ta seadusega nõutava loata tööstus- või kaubandusettevõtte seadis sisse, asus sisseseadmisele, alustas töötamist või tunduvalt muutis ettevõtte sisseseadet, saaduste väljatöötamise määra või viisi, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui aga seati sisse tööstus- või kaubandusettevõte või asuti nende sisseseadmisele olgugi sellekohase loaga, kuid:
1) isiku poolt, kellel ei olnud õigust pidada sarnast ettevõtet;
2) kohas, kus nimetatud ettevõtete sisseseadmine keelatud seadusega või sundmäärusega, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 301. Tööstus- või kaubandusettevõtte peremeest või juhatajat, kes süüdlane selles, et ta ei seadnud sisse seesuguses ettevõttes seaduses või sundmääruses ettekirjutatud abinõusid õhu, vee või maapinna rikkumise eemaldamiseks, karistatakse : arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 302. Süüdlast selles, et ta seadis sisse tapamaja seaduse või sundmääruse eeskirjade täitmata, või selles, et ta pidas tapamaja kasimata olekus, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 303. Süüdlast selles, et ta kohtades, kus tapamajad olemas, rikkus määrust, mis keelab loomi tappa väljaspool tapamaja, karistatakse: arestiga mitte üle seitsme päeva või rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 304. Süüdlast selles, et ta: 1) pidas lahti kangete jookide müügiasutuse või trahteriasutuse keelatud ajal; 2) võimaldas nendes asutustes korratust, keelatud lõbustust või mängu; 3) kangete jookide müügiasutuses või trahteriasutuses pidas teenijat, kelle vanus ei vastanud seaduse või sundmääruse nõudele, või neis asutustes lubas kangeid jooke juua isikul, kes alla seitsmeteistkümne aastane või kes nähtavalt joobnud oli; 4) ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju, mis käivad kangete jookide müügiasutuste pidamise ja nendes kauplemise kohta; 5) andis äriajamisena oma elu- või muid ruume mujalt ostetudkangete jookide joomiseks; 6) müüs trahteriasutuses toiduaineid või jooke või andis üürile ruume kallima hinna eest kui see välja kuulutatud, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 305. Süüdlast selles, et ta kauples kangete jookidega: 1) kohal, kus keelatud kangete jookidega kauplemine; 2) kui tal kangete jookidega kauplemiseks õigust ei olnud kas üldse või selles pnrkonnas; 3) asutuses, mille avamiseks ei olnud sellekohast luba või mille sisemine ehitus ei vastanud seaduse või sundmääruse nõuetele, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Peale selle võetakse süüdlaselt luba kaubelda kangete jookidega.

§ 306. Kangete jookidega müügiasutuse pidajat või selles kauplejat, kes süüdlane selles, et ta:
1) müüs kangeid jooke pantide vastu või üldse võlgu;
2) kohustuste või tehtud tööde eest raha asemel maksis kangete jookidega, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Peale selle võetakse süüdlaselt luba kaubelda kangete jookidega. Jookide eest antud kohustused tunnustatakse tühiseks; pandiks või vahetusel saadud asjad võetakse süüdlaselt ja antakse tasuta tagasi omanikkudele. Käesoleva paragrahvi esimese lõike p. 1 ja kolmanda lõike eeskirjad ei käi võlakohustuste kohta, mis tekivad kangete jookide müügil vabrikutest ja suurladudest.

§ 307. Süüdlast selles, et ta seatud eeskirjade täitmata või sellekohase loata avas:
1) aktsiaseltsi või osaühisuse;
2) krediit- või kooperatiivasutuse;
3) komisjoni või teadete muretsemise kontori eraasjade jaoks;
4) laenukassa, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Sama karistuse alla langeb isik, kes süüdlane selles, et ta seatud korras lubatud seltsi või ühisuse nimel toimetas niisuguseid operatsioone, mis ei olnud lubatud seltsile või ühisusele, või selles, et ta toimetas olgugi lubatud operatsioone, kuid mittevastavalt saadud loale.

§ 308. Laenukassa pidajat või teenijat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud laenukassade pidamise kohta käivaid seaduse või sundmääruse eeskirju, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta laenukassa pidamise õiguse ühest kuni viie aastani ja sarnase üleastumise kordamisel jäädavalt.

§ 309. Pangakontori või rahavahetuse asutuse pidajat, juhatajat või teenijat, kes süüdlane selles, et ta pani toime seadusega või sundmäärusega keelatud tehingu, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahetuhande krooni. Sarnase üleastumise kordamisel karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu ja tasurahaga mitte üle kolmetuhande krooni. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta pangakontori või rahavahetuse asutuse pidamise või juhatamise õiguse ühest kuni viie aastani ja sarnase üleastumise kordamisel jäädavalt.

§ 310. Pangakontori või rahavahetuse asutuse pidajat, juhatajat või teenijat, kes süüdlane selles, et ta toimetas operatsioone, millest ta ei olnud teatanud rahaministeeriumile, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni.

§ 311. Süüdlast selles, et ta:
1) avas väärtpaberite ettetellimise niisuguse aktsiaseltsi või osaühisuse nimel, mille asutamiseks ei olnud luba;
2) väärtpaberid laskis välja omavalitsuse asutuse, aktsiaseltsi või osaühisuse nimel, sellekohase loata nende paberite väljalaskmiseks, või kui nende paberite väärtus ei vastanud loale, või kui neid rohkem lasti välja, kui lubatud, olgugi et selle juures ei mindud üle üldisest paberite väljalaskmiseks lubatud koguhinnast, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 312. Süüdlast selles, et ta toimetas kinnitusoperatsioone kinnitusseltsi nimel, kellel ei olnud sellekohast luba, või olgugi seltsi nimel, kes oli saanud loa, kuid saadud loale mittevastavalt, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 313. Aktsiaseltsi või osaühisuse asutajat, kes süüdlane selles, et ta: 1) ei pidanud seaduses ettekirjutatud nöörraamatuid aktsiate või osatähtede ja nende eest saadud summade sissekandmiseks; 2) neid raamatuid ei esitanud revideerimiseks sellekohase asutuse nõudmisel, kes andnud nimetatud raamatud, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 314. Süüdlast selles, et ta saatis seadusliku loata käivusse nimeta rahamärke, ükskõik missugusel kujul, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 315. Krediit-või kooperatiivasutuse, osaühisuse või aktsiaseltsi asjade juhatajat või korraldajat, kes süüdlane selles, et ta toimetas nendele asutustele, seltsidele või ühisustele keelatud operatsioone, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahetuhande krooni. Sarnase üleastumise kordamisel karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu jatasurahaga mitte üle kolmetuhande krooni.

§ 316. Süüdlast selles, et ta:
1) rikkus seaduse või sundmääruse eeskirju väärtpaberite väljaandmise kohta;
2) valmistas väärtpaberite blankette seatud korrale mittevastavalt, karistatakse : rahatrahviga mitte üle vüesaja krooni.

§ 317. Süüdlast selles, et ta pani toime avaliku loterii sellekohase loata või rikkudes seatud eeskirju, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 318. Süüdlast selles, et ta:
1) müüs või teisiti levitas käivusele mittelubatud välismaa loterii pileteid;
2) müüs seaduse keelu vastu loterii või võidul oosi piletite promesse, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 319. Isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust üldse või teataval kaubandus- või tööstusalal töötada ja kes süüdlane selles, et ta ajas seesugust kauba- või tööstusäri, karistatakse : rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui aga süüdlane andis kauba- või tööstusäri ajamise loa saamiseks vale tõendusallkirja selles, et ta ei kuulu nende isikute hulka, kellele seadusega keelatud töötada kaubandus- või tööstusalal, või varjas põhjusi, mis seaduse järgi takistavad temale nimetatud loa väljaandmist, siis karistatakse teda: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 320. Süüdlast väikekauplemises Paldiski vabasadama piirkonnas, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 321. Põllu-, heina-, aia- või metsataimede külviseemnetega kauplejat, kes süüdlane selles, et ta ei andnud välja seatud tunnistust ostja nõudmisel või paigutas tunnistusse valeteateid, kui tunnistuse väljaandmine kohuslik oli, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta seemnetega kauplemise õiguse ühest kuni kolme aastani.

§ 322. Põllu-, heina-, aia- või metsataimede külviseemnetega kauplejat, kes süüdlane selles, et ta ei pannud üles müügilolevate seemnete juurde nõutavaid teateid, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui aga müügilolevate seemnete juurde olid pandud üles valeteated, siis karistatakse süüdlast: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta seemnetega kauplemise Õiguse ühest kuni kolme aastani.

§ 323. Põllu-, heina-, aia- või metsataimede külviseemnetega kauplejat, kes süüdlane selles, et ta müüs ‘seemneid, mis sisaldasid umbrohtu üle lubatud normide, karistatakse : rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Samase üleastumise kordamisel karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle vüesaja krooni. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta seemnetega kauplemise õiguse ühest kuni kolme aastani.

§ 324. Kauplejat, kes süüdlane selles, et ta võttis vastu mitte kaaluga, vaid muul viisil ostetud teravilja, jahu, kamajahu, tangu, linnaseid, kliisid või üldse jahvatatud või peenekshõõrutud vilja või õli-, külvi- või muid seemneid, kui see sündis kohtades, kus seadusega või sundmäärusega nende vastuvõtmine oli lubatud ainult kaaluga, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 325. Kauplejat, kes süüdlane selles, et ta rikkus lina- või kanepimüügi kohta käivaid seaduse või sundmääruse eeskirju, karistatakse : rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui aga kaupleja süüdlane selles, et ta valmistas või hoidis müügi jaoks või müüs lina või kanepit, mis segatud jätistega või muude kõrvalainetega või mis niisutatud kiude kaalu raskendamise otstarbel, siis karistatakse teda : arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 326. Süüdlast mängukaartidega kauplemise kohta käivate eeskirjade rikkumises karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 327. Süüdlast selles, et ta valmistas müügi jaoks mängukaarte, tegi ümber, pesi puhtaks, või puhastas juba tarvitusel olnud kaarte samaks otstarbeks, või hoidis müügi jaoks või müüs seadusvastaselt valmistatud, ümbertehtud, puhtakspestud või puhastatud kaarte, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Peale selle nõutakse süüdlaselt sisse igalt niisuguse kaardipaki tosinalt viisteistkümmend krooni. Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta valmistas või tarvitas mängukaartidele pealepanemiseks panderolle, mis ei esine väärtmärkidena, või selles, et ta kaartidele pani peale õigeid, kuid tarvitatud panderolle. Kui kaartide või panderollide valmistamine või müümine oli süüdlasele äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Valmistusabinõud, samuti seadusvastaselt valmistatud kaardid või panderollid võetakse ära.

§ 328. Süüdlast avalikkudelt ettekannetelt võetava lõbustusmaksu kohta käiva seaduse või sundmääruse eeskirjade rikkumises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 329. Süüdlast selles, et ta valmistas selleks volitamata isiku tellimisel pitsati või muu asja, mida tarvitatakse tõendusmärgi pealepanemiseks riigi või omavalitsuse asutuse või teenija nimel, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 330. Töösturit või kauplejat, kes süüdlane selles, et ta hoidis müügi jaoks või müüs:
1) müügile määratud või tellimise peale valmistatud kuld- või hõbeasju Eesti Vabariigi proovitemplita, kui need asjad kuulusid sundproovimisele;
2) sisemaa ettevõtetes valmistatud kuld või hõbeasju ettevõtte pidaja nimetemplita, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekordse nende asjade valmistamiseks tarvitatud metalli hinna.

§ 331. Töösturit või kauplejat, kes süüdlane selles, et ta hoidis müügi jaoks või müüs sundproovimisele kuuluvat kuld- või hõbeasja, mis kas terves oma massis või koosseisuvõi lisaosades oli alla seadusliku proovi, karistatakse : arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Sarnase üleastumise kordamisel karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu ja tasurahaga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 332. Süüdlast selles, et ta: 1) valmistas või hoidis müügi jaoks järeletehtud proovitemplit; 2) lõi järeletehtud proovitempli kuld- või hõbeasjale; 3) muutis proovikoja poolt löödud proovitempli kõrgemaks; 4) lõi asjale proovitempli väljaspool proovikoda; 5) jootis külge proovikoja poolt asjale löödud proovitempli teisele asjale, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 333. Töösturit või kauplejat, kes süüdlane selles, et ta hoidis müügi jaoks või müüs kuld- või hõbeasju, kui neile oli löödud teadvalt järeletehtud proovitempel, proovikoja poolt löödud proovitempel kõrgemaks oli muudetud või proovikoja poolt teisele asjale löödud proovitempel neile külge oli joodetud, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue kuu. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 334. Paragrahvides 330—333 ettenähtud juhtudel võetakse ära asjades olev kuld ja hõbe, millel puudus seatud proovi- või nimetempel, või mis olid alla seadusliku proovi.

§ 335. Kuld- või hÕbeasjade töösturit või nende asjadega kauplejat, kes süüdlane selles, et ta ei registreerinud enne tööstus- või kaubandusettevõtte avamist seda ettevõtet proovikojas või ei andnud proovikojale nõutud teateid, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Sama karistuse alla langeb ka kuld- või hõbeasjade tööstur, kes süüdlane selles, et ta enne tööstusettevõtte avamist ei saatnud proovikotta oma nimetemplit vaskplaadil.

§ 336. Töösturit või kauplejat, kes süüdlane selles, et ta:
1) omavoliliselt pani oma valmistatud või oma käes müügi jaoks olevale kaubale, kaubaümbrikule või nõule, kus hoitakse kaupa, ärikuulutusele, hinnakirjale või blanketile niisuguse kaubamärgi, mis oli täpselt järele tehtud või lausa ühetaoline samasuguse kaubamärgiga, mis oli temale teadvalt teise töösturi või kaupleja ainuõiguslikul tarvitusel;
2) hoidis müügi jaoks, müüs või saatis käivusse äriotstarbega kaupa, millele oli pandud eelmises punktis tähendatud märk teadvalt omavoliliselt, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Seadusvastaselt pandud kaubamärgid võetakse maha ja hävitatakse.

§ 337. Töösturit või kauplejat, kes süüdlane selles, et ta pani kaubale, kaubaümbrikule või nõule, kus hoitakse kaupa, või ärikuulutusele, hinnakirjale või blanketile niisuguse kaubamärgi, millel keelatud pealkirjad või kujutused, või et ta hoidis müügi jaoks või müüs niisuguse märgiga kaupa, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni. Seadusvastaselt pandud kaubamärgid võetakse maha ja hävitatakse.

§ 338. Süüdlast selles, et ta tarvitas tööstussaadustel niisugust märki, mis on seatud mustri või mudeli tarvitamise ainuõiguse kindlustamiseks, ilma et ta mustrit või mudelit seatud korras enne oleks registreerinud, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 339. Süüdlast selles, et ta sellekohase loata tarvitas seatud korras asutatud seltsi märki kauplemises, asjade veol või igasugustel korjandustel, kauplus- või tööstusasutuste siltidel või kuulutustel, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 340. Süüdlast selles, et ta sellekohase loata tarvitas riigivapi kujutust või kujutust, mis lausa riigivapi sarnane, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 341. Süüdlast selles, et ta ei teatanud vastavale võimule oma päralt oleva Eesti Vabariigi kaubalipu kandmise patendiga varustatud kaubalaeva edasiandmisest isikule, kellel seaduse järgi ei olnud õigust tarvitada seda lippu, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Sama karistuse alla langeb ka süüdlane selles, et ta kinnistatud laeva võõrandamisel isikule, kellel puudub õigus sõita Eesti Vabariigi kaubalipu all, seatud tähtajal ei esitanud laevakinnistusosakonnale nõutavaid dokumente laeva kustutamiseks kinnistusregistrist.

§ 342. Süüdlast selles, et ta isikule, kellel ei olnud õigust üles tõmmata Eesti Vabariigi kaubalippu, võimalikuks tegi tema, süüdlase, nime tarvitada patendi saamiseks või temale väljaantud patendi kasutamiseks laevasõiduks Eesti Vabariigi kaubalipu all, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb välismaalane, kes sõlmis Eesti Vabariigi kodanikuga seadusvastase tehingu, sihiga saada endale patendi laevasõiduks Eesti Vabariigi kaubalipu all, ilma et tal selleks õigust oleks, samuti välismaa laeva juht, kes süüdlane seadusvastases laevasõidus Eesti Vabariigi kaubalipu all.

§ 343. Töösturit või kauplejat, kes süüdlane selles, et ta hoidis müügi jaoks, müüs või hoidis tarvitamise jaoks või tarvitas kauplemisel või tööstusäri ajamisel seesugust kaalu või mõõtu, mis:
1) ei olnud õige;
2) oli keelatud tarvitamiseks kauplemises üldse või käesolevas kauplemisharus eriti;
3) oli seatud templita, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 344. Töösturit, kes müügi jaoks valmistab kaale või mõõte ja kes süüdlane kaalude või mõõtude käivusse saatmises enne nende esitamist sundproovimisele, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 345. Süüdlast selles, et ta:
1) tegi järele templi kaalude või mõõtude tembeldamiseks;
2) lõi järeletehtud templi kaalule või mõõdule;
3) muutis prooviasutuse poolt löödud templi;
4) lõi templi väljaspool prooviasutust, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 346. Töösturit või kauplejat, kes süüdlane selles, et ta:
1) müüs, hoidis tarvitamise jaoks või tarvitas kauplemisel või tööstusäri ajamisel seesugust kaalu või mõõtu, millele löödud teadvalt järeletehtud tempel, prooviasutuse poolt löödud tempel muudetud või tempel oli löödud väljaspool prooviasutust;
2) tarvitas seesugust kaalu või mõõtu, mis esitatud proovimiseks ja tembeldamiseks, kuid millel oh teistelt mõõtmisabinõudelt võetud tempel, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme kuu.

17. peatükk. Töökaitse määruste rikkumine.

§ 347. Tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta seaduse või sundmääruse eeskirju rikkudes:
1) alandas omavoliliselt töölisele palka;
2) maksis töölisele palka raha asemel kaubaga või muude asjadega;
3) maksis töölisele palka kupongiga, kuigi selle maksu tähtaeg juba käes oli, või maksutähega, millel tingitav väärtus;
4) võttis tööliselt maksu seesuguste asjade kasutamise eest, mille kasutamise eest tööliselt tasu ei võidud võtta, või võttis maksu suuremal määral kui lubatud;
5) võttis töölisele võlgu antud rahalt protsenti või töölise võlakohustuse kindlustuseks antud vastutuse eest tasu, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui sarnane üleastumine saadeti korda kolmat korda või olgugi esimest korda, kuid sünnitas tööliste hulgas rahutuse, mis kutsus välja politseivõimu kohaleilmumise korra jaluleseadmiseks, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu. Peale selle võib kohus juhul, kui süüdlane juhatas tööstusettevõtet, temalt võtta niisuguse ettevõtte juhatamise Õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 348. Tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta seaduse või sundmääruse eeskirju rikkudes:
1) pidas töölist palgaraamatuta;
2) ei pidanud korralikult palgaraamatut, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 349. Tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta rikkus seaduse või sundmääruse eeskirju:
1) tööliste nimekirja pidamise kohta;
2) tööstusettevõtte poe avamise või selles kauplemise kohta;
3) seatud raamatute pidamise kohta;
4) nõutavate teadaannete väljapanemise kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Sama karistuse alla langeb tööstusettevõtte juhataja, kes süüdlane seaduse või sundmääruse eeskirjade rikkumises omale asemiku nimetamise kohta, samuti tööstusettevõtte pidaja, kes süüdlane seaduse või sundmääruse eeskirjade rikkumises tööstusettevõtte juhataja nimetamise kohta.

§ 350. Tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju, mis antud laste, alaealiste või naisisikute töö alal nende tervise või julgeoleku kaitseks, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Sama karistuse alla langeb põllumajapidaja, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju, mis antud laste või alaealiste töö kohta nende tervise või julgeoleku kaitseks.

§ 351. Tööstus- või kaubandusettevõtte pidajat või juhatajat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju, mis antud laste, alaealiste või naisisikute tööaja kohta nimetatud ettevõttes, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 352. Tööliste õnnetujuhtumuste vastu kinnitamise seaduse alla kuuluva tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta seatud korras ei teatanud politseile õnnetusest, mis töölisele juhtunud ettevõtte töö juures või töö tagajärjel, karistatakse : rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 353. Tööliste õnnetujuhtumuste vastu kinnitamise seaduse alla kuuluva tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta seatud korras ei saatnud teateid ettevõtte töötamisviisi või töölevõetud isikute arvu kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni. Kui süüdlane saatis teadvalt valeteateid, siis karistatakse teda: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 354. Tööliste haiguse vastu kinnitamise seaduse alla kuuluva tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta ei saatnud nimetatud seadusega nõutavaid teateid selles ettevõttes tehtavate tööde, töölevõetud isikute arvu, nende palga suuruse ja selle maksmise tähtaegade, nende tööle või teenistusse võtmise aja või nende vabastamise aja kohta, samuti selles, et ta ei pidanud või revideerimisele ei esitanud nimetatud seadusega nõutavaid dokumente, arveid, raamatuid või sissekirjutusi, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni. Kui süüdlane saatis teadvalt valeteateid, siis karistatakse teda: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 355. Tööliste haiguse vastu kinnitamise seaduse alla kuuluva tööstusettevõtte juhatajat või ta asemikku, kes süüdlane selles, et ta teadvalt laskis sünnitajat, kes oh haigekassa osanik, tööle enne nelja nädala möödumist, arvates sünnitamise päevast, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 356. Süüdlast osavõtmises streikimisest niisuguses ettevõttes või asutuses, kus streik keelatud seadusega või sundmäärusega, karistatakse : arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 357. Tööstusettevõtte pidajat või juhatajat, kes süüdlane selles, et ta sulgus ettevõtte, kui sulgumine keelatud seadusega või sundmäärusega, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 358. Laevajuhti, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud seaduse eeskirju, mis käivad laevale teenijate võtmise, nendega palgaarvete õiendamise, nende eemaldamise kohta laevalt väljaspool Eesti Vabariigi piire,, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Sama karistuse alla langeb laevaomanik, kes ei täitnud neid seaduse eeskirju, mis käivad laevajuhiga kirjaliku lepingu sõlmimise kohta.

§ 359. Laevajuhti, kes süüdlane selles, et ta:
1) puudulikult varustas laeva toiduainetega või varustas toiduks kõlbmatute toiduainetega ;
2) äärmise vajaduseta vähendas toiduportsjone laevateenijatele;
3) jagas välja toiduaineid toiduks kõlbmatus olekus, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui sarnastel juhtudel laevalolevad isikud sõidu ajal toidu puudusel või kõlbmatu toidu tõttu jäid elukardetavalt haigeks, või neid ähvardas näljasurma hädaoht, siis karistatakse süüdlast laevajuhti: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 360. Laevateeni j at, kes süüdlane selles, et ta:
1) lubatud puhkuse aja möödumisel omavoliliselt teenistusse jäi ilmumata laeva sõidulemineku või sõiduloleku ajal, kui seesugune omavoliline puudumine kestis üle kolme ööpäeva;
2) lahkus omavoliliselt mõjuva põhjuseta laevalt rohkem kui kolmeks öö-päevaks, laeva sõidulemineku või sõiduloleku ajal;
3) mõjuva põhjuseta ei ilmunud laeva ärasõiduks määratud tähtajaks laevale, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui seesugune üleastumine saadeti korda mitme isiku kokkuleppel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

18. peatükk. Süüteod ehitustööde, teede ja liikumisabinõude kohta käivate määruste vastu.

§ 361. Süüdlast selles, et ta ehitas või ümber ehitas hoone või ehituse sellekohase loata, kui luba seadusega nõuti, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 362. Süüdlast selles, et ta ei täitnud ehitustööde tegemisel või teede või liikumisabinõude ehitamisel seaduse või sundmääruse tehnilisi või muid ehituste, teede või liikumisabinõude ehitamise kohta käivaid eeskirju, karistatakse: arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Kui ei täidetud eeskirju, mis määratud isikliku julgeoleku kaitseks, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui aga süüdlane on insener, tehnik või tööettevõtja, kes võttis teha ehitustöid suurel viisil, siis karistatakse teda: käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud juhtudel arestiga mitte üle ühe kuu või rahaf trahviga mitte üle saja krooni, käesoleva paragrahvi teises lõikes ettenähtud juhtudel arestiga mitte üle kuue kuu. Peale selle võib kohus süüdiolevale insenerile, tehnikule või suur-tööettevõtjale keelata nimetatud töid teha ühest kuni viie aastani ja sarnase üleastumise kordamisel jäädavalt.

§ 363. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seadusega või sundmäärusega pealepandud kohust kaevude korraspidamise kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kümne krooni.

§ 364. Süüdlast selles, et ta ehitas toru mustuse kõrvalejuhtimiseks jõkke või kanalisse kohas, kus see keelatud seadusega või sundmäärusega, või linna või alevi selleks mittemääratud veetorusse, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 365. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju:
1) põletis- või ehituspuude parvetamise kohta;
2) kalda veoradade korraspidamise ja nende tarvitamise kohta;
3) sildade lahtivõtmise kohta laevade läbilaskmiseks või vee allalaskmise kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Sama karistuse alla langeb süüdlane laevasõidu seisaku tekitamises või muus laevade liikumise takistamises.

§ 366. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju, mis käivad: laevade ehitamise, varustamise, registreerimise, mõõtmise ja korraspidamise kohta; laevale märkide või nimetuste tähendamise kohta; laevade liikumise kohta veeteedel; laevade laadimise ja lossimise kohta; sadamate korraspidamise ja tarvitamise kohta; sadamas olevate tõstekraanide, aitade ja muude ehituste ning abinõude või sadama piirkonnas asuvate maatükkide tarvitamise kohta, karistatakse : rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui ülalnimetatud eeskirjade rikkumine oli hädaohtlik isiklikule julgeolekule, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 367. Süüdlast sehes, et ta muutis laevasõiduks kõlbliku jõe sihti omavoliliselt, pani seisma selle jooksu tammiga, või nõrgendas ta jooksu kanali ehitamisega või muul viisil, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 368. Laevajuhti, kes süüdlane sehes, et ta läks ära laevalt, laeva valitsemist temale järgneva vanema teenija kätte andmata, karistatakse : arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 369. Laevajuhti, kes süüdlane sehes, et ta omavoliliselt maha paigutas laeva reisija või teenija mittekokkulepitud kohal, karistatakse : arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 370. Lootsi või muud sadama- või rannajuhti, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud laeva juhtimise kohuseid, samuti isikut, kes ei olnud loots ja kes süüdlane selles, et ta võttis enese peale sellekohase loata või silmnähtava tarviduseta nimetatud kohuse, karistatakse: arestiga mitte üle kahe nädala või rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Kui juhitav laev jäi kinni madalikule või kivile lootsi või lootsi kohused enese peale võtnud isiku süü pärast, või laevade liikumises tekkis seisak, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kolme kuu või rahaträhviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 371. Süüdlast seaduses keelatud tuletegemises tuletorni ümbruses ranna piirkonnas, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui sehe tagajärjel juhtus laevaõnnetus, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 372. Laevajuhti, kes süüdlane sehes, et ta ei täitnud laevade kokkupõrkamise ärahoidmise signaalide kohta käivaid eeskirju ajal, kui ta laev töötas mere telegraafi kaabli sissepanemisel või parandamisel, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle kolmekümne krooni.

§ 373. Süüdlast selles, et ta, jättes tähelepanemata telegraafi kaabli sissepanemist või parandamist toimetava laeva poolt ülespandud signaale, selle laeva juurest ei viinud laeva, kalavõrke või -püügiriistu vähemalt ühe meremiili kauguseni või vähemalt veerand meremiili kauguseni paagist, mis tähendas kaabli seisukohta selle sissepanemise või parandamise ajal, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. Kui aga süüdlane ei viinud oma laeva või kalapüügiriistu seatud kauguseni ka pärast sellekohast nõudmist kaabli sissepanemist või parandamist juhtiva isiku poolt, siis karistatakse teda: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 374. Süüdlast selles, et ta heitis välja pahasti selleks määratud kohal, kuid rikkudes seaduse või sundmaäruse eeskirju, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui pahasti keelatud kohal heideti välja, nagu reidil, laeva sõiduteel, sadamas, jões või kanalis, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui aga pahasti väljaheitmise tagajärjel mittelubatud kohal võis tekkida seisak laevade liikumises, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 375. Raudtee ja muude ühendusteede teenistuses olevat isikut, samuti avalikkude sõiduriistade juhti, kontrolöri või konduktorit, kes süüdlane sõitjatega jämedalt ümberkäimises, karistatakse: arestiga mitte üle seitsme päeva või rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 376. Süüdlast sehes, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju, mis seatud publiku kohta raudteel, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 377. Süüdlast sehes, et ta: 1) sõitis üle raudtee, läks üle või vedas midagi üle keelatud ajal; 2) politsei või raudteevalitsuse meeldetuletusele vaatamata ei hävitanud või ära ei viinud raudteeliinile pandud takistusi, samuti üldse seadet, mis tehtud rikkudes raudteeliini läheduses tehtavate ehituste ja tööde kohta käivaid seaduse eeskirju, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 378. Raudteeteenijat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud reisijate- või kraamiveo või raudteepolitsei valve kohta käivaid seaduse või sundmääruse eeskirju, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 379. Süüdlast selles, et ta võttis raudtee ekspluateerimise või laevasõidu teenistusse isiku, kellel teadvalt ei olnud selleks õigust, või niisugusel ekspluateerimisel andis kohuseid täita isikule, kes teadvalt oli selleks võimetu, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 380. Süüdlast selles, et ta: 1) ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju, mis käivad linnades uulitsate, platside, sõidu- või kõnniteede, kraavide või neile sildade tegemise kohta; 2) kõnni- või sõiduteid või sildu pidas korratus olekus, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 381. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju uulitsate korrashoidmise või valgustamise kohta, karistatakse : rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 382. Süüdlast selles, et ta ei täitnud seaduse või sundmääruse eeskirju koormaveo või karjaajamise kohta kivi-või muudel teedel, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kümne krooni.

§ 383. Süüdlast selles, et ta seadis sisse postivalitsuse loata postiveo kirjade, raha või asjade lubamatuks edasisaatmiseks, karistatakse : rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 384. Süüdlast selles, et ta takistas üldtarvitusele määratud teedel sõitmist ja käimist tee sulgumisega, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 385. Süüdlast selles, et ta seadis üles sellekohase loata traaditatelegraafi jaama, mis võimaldas ühendust isikutega väljaspool Eesti Vabariigi piire, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. 19. peatükk. Süüteod perekonnaõiguste vastu.

§ 386. Süüdlast selles, et ta abiellus isikuga, kes selleks teadvalt sunnitud oh vägivallaga isiku kallal, tapmise või üliraske või raske kehavigastuse ähvardusega, mis oli sihitud ähvardatava enese või ta perekonnaliikme vastu, kui seesugune ähvardus võis kahjusaajas äratada kartust selle teostamise võimaluse kohta, karistatakse: sunnitööga mitte üle kuue aasta või vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta sundis abiellumisele käesolevas paragrahvis tähendatud viisil mõlemaid või ühte abiellujaist.

§ 387. Süüdlast selles, et ta abiellus isikuga, kes teadvalt oma teo iseloomust ja tähendusest ei võinud saada aru või juhtida oma tegevust olgu vaimutegevuse haigusliku rikke, meelemõistuseta oleku või kehaveast või haigusest oleneva mõistusliku arenematuse tagajärjel, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 388. Süüdlast selles, et ta abiellus peiu või mõrsja petmise teel, valesti esinedes nende väljavalitud isikuna või varjates asjaolu, mis teeb tühiseks abielu, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 389. Süüdlast selles, et ta abiellus teadvalt nii lähedaastmelise sugulasega, kellega suguühendus käesoleva seadustiku järgi loetakse veresegamiseks, karistatakse niisama kui veresegamise eest.

§ 390. Süüdlast selles, et ta abiellus senise teadvalt olemasoleva abielu peale vaatamata, karistatakse: |!abielus olijat —— vangimajaga mitte üle ühe aasta, abielus mitteolijat arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 391. Süüdlast selles, et ta ei andnud ülespidamist oma emale või seaduslikule isale, kes teadvalt kannatavad puudust, kui tal selleks oh võimalus, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 392. Vanemat, eestkostjat, hooldajat või alaealise eest hoolitsejat, kes süüdlane selles, et ta: 1) käis ümber julmilt alla seitsmeteistkümne aastase isikuga; 2) saatis alla seitsmeteistkümne aastase isiku kerjama või muule kÕlblusvastasele tegevusele või andis ta edasi selleks otstarbeks teisele; 3) sundis abielluma alla kahekümne aastase isiku oma vanemliku või eestkostliku võimu kuritarvitusega, kui abielu järgnes, karistatakse: vangimajaga mitte üle kahe aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta võimu alaealise üle.

§ 393. Vanemat, eestkostjat, hooldajat või lapseealise eest hoolitsejat, kes süüdlane selles et ta saatis tööstusettevõttesse tööle lapseealise, kes veel ei olnud nii vana kui määratud nende tööde jaoks, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 394. Eestkostjat või hooldajat, kes süüdlane selles, et ta sundis oma võimu kuritarvitusega alla kahekümne aastast isikut enesega abielluma, kui abielu järgnes, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 395. Süüdlast selles, et ta tema vastutusliku valve all oleva alla seitsmeteistkümne aastase alaealise või muu isiku, kes seatud korras antud ta valve alla, jättis tarviliku valveta, milleks ta oli kohustatud, kui selle tagajärjel valvealune saatis korda raske kuriteo või kuriteo, karistatakse:arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 396. Isikut, kes seadusega kohustatud teatama sünnist või surmast perekonnaseisu ametnikule ja kes süüdlane selle kohuse täitmatajätmises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni. 20. peatükk. Rahamärkide, väärtpaberite ja väärtmärkide võltsimine.

§ 397. Süüdlast selles, et ta tegi järele:
1) Eesti Vabariigi metallrahamärgi, olgugi metallist selle proovi väärtuses, mis maksev Vabariigi metallraha kohta, või Eesti Vabariigi kassatähe, vahetustähe või Eesti panga tähe;
2) Eesti Vabariigi kassaveksli, protsentpaberi, selle kupongi või talongi, või Vabariigi muu väärtpaberi, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheteistkümne aasta. Kui Vabariigi metallrahamärgi, kassatähe, vahetustähe, pangatähe, kassaveksli, paberi, kupongi või talongi järeletegemine sündis niisugusel viisil, mis ei võimalda järeletehtud märkide tunduvat paljundamist, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta või vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui tehti järele välisriigi metallrahamärk, krediitpilet või protsentpaber, selle kupong või talong või riikliku krediitasutuse pilet või riigi muu väärtpaber, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kümne aasta.

Kui aga: 1) välisriigi metallrahamärgi, pileti, paberi, kupongi või talongi järeletegemine sündis niisugusel viisil, mis ei võimalda järeletehtud märkide tunduvat paljundamist; 2) tehti järele välisriigi mittetäisväärtuslik metallrahamärk (billon), siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 398. Süüdlast selles, et ta tegi järele Eesti Vabariigi või välisriigi omavalitsuse või erakrediitasutuse pileti või niisuguse seltsi või ühisuse aktsia või obligatsiooni, kes seatud korras õigustatud oli andma välja pileteid, aktsiaid või obligatsioone, või tegi järele muu käivusele lubatud protsent- või väärtpaberi või selle kupongi või talongi, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Kui järeletegemine sündis niisugusel viisil, mis ei võimalda järeletehtud märkide tunduvat paljundamist, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 399. Süüdlast selles, et ta tegi ümber §§ 397 või 398 nimetatud metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi või talongi, andes neile kõrgema väärtuse, või kõrvaldas niisuguselt vekslilt, piletilt, paberilt, kupongilt või talongilt maksmise või muu kustutusmärgi, karistatakse niisama kui nende järeletegemise eest.

§ 400. Süüdlast selles, et ta saatis käivusse, esitas väljamaksmiseks, andis edasi, võttis vastu, hoidis või vedas sisse välismaalt või laskis tuua sisse käivusse saatmise või väljamaksmiseks esitamise otstarbel teadvalt järele- või ümbertehtud, §§ 397 või 398 nimetatud metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi või talongi, karistatakse niisama kui järeletegemise eest. Kui niisuguse teadvalt järele- või ijmbertehtud metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi või talongi edasiandja nad ise oli võtnud vastu õigete pähe või Õigete pähe saanud vastuvõtjalt, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 401. Süüdlast selles, et ta: 1) valmistas ette §§ 397 või 398 nimetatud metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi või talongi järeletegemist; 2) leppis kokku teise või mitme isikuga §§ 397 või 398 nimetatud metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi või talongi järele- või ümbertegemiseks või nende edasiandmiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 402. Süüdlast selles, et ta muutis Eesti Vabariigi või välisriigi metallrahamärgi proovi või kaalu neilt osa äravõtmisega, sihiga omastada äravõetud osasid seesuguse raha täiskaalulise raha pähe edasiandmise teel, kui seesugune edasiandmine järgnes või kui see tegevus oli süüdlasel äriajamiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane niisuguse metalli ostmises, mis oli saadud teadvalt käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil.

§ 403. Süüdlast selles, et ta: 1) võttis ära riigi või omavalitsuse asutuste või teenijate asjatoimetustes hoitavatelt paberitelt, aktidelt või dokumentidelt tempelmargid, millega need paberid, aktid või dokumendid olid tempelmakstud; 2) kõrvaldas või hävitas niisugustelt tempelmarkidelt kustutusmärgid; 3) kõrvaldas või hävitas riigi või omavalitsuse asutuste või teenijate asjatoimetustest võetud tempelpaberile kirjutatud teksti, kui need teod saadeti korda sihiga neid tempelmarke või -pabereid õigete pähe anda edasi või saata käivusse, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud üleastumised saadeti korda äriajamisena, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 404. Süüdlast selles, et ta tegi järele või tegi ümber väärtust kõrgendavalt Eesti Vabariigi või välisriigi tempelpaberi, margi, panderolli või muu väärtmärgi, mis oli määratud riigi või omavalitsuse lõivu või muu maksu maksmise tõendamiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav. Sama karistuse alla langeb süüdlane teadvalt järele- või ümbertehtud väärtmärkide õigete pähe tarvitamises või edasiandmises. Kui aga süüdlasele järele- või ümbertegemine või järele- või ümbertehtud väärtmärkide edasiandmine oli äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta. § 405. Süüdlast selles, et ta tarvitas õigete pähe või andis edasi tarvitamatute pähe tempelpaberi, margi, panderolli või muu väärtmärgi, mis määratud riigi või omavalitsuse lõivu või muu maksu maksmise tõendamiseks ja millelt teadvalt olid hävitatud kustutusmärgid, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta hävitas tarvitusel olnud tempelpaberilt, margilt, panderollilt või muult samaselt väärtmärgilt kustutusmärgi, sihiga neid õigete pähe anda edasi või saata käivusse, kui nende edasiandmine või käivusse saatmine temale oli äriajamiseks. Käesoleva paragrahvi teise lõike järgi süüdi mõistmise korral käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 406. Tööriistad ja materjalid, mida tarvitati metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi, talongi või väärtmärgi järele- või ümbertegemiseks, niisama järelevõi ümbertehtud metallrahamärgid, tähed, vekslid, piletid, paberid, kupongid, talongid või väärtmärgid võetakse ära. Peale karistuse määratakse süüdlaselt, kes § 397 esimeses või teises lõikes nimetatud metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi või talongi tegi järele või ümber või andis edasi järele- või ümbertehtuid, tasuraha selles suuruses, mis vastab käivusse saadetud metallrahamärgi, tähe, veksli, pileti, paberi, kupongi või talongi nominaalhinnale.

21. peatükk. Dokumentide võltsimine.

§ 407. Süüdlast selles, et ta rikkus, peitis, haaras, tegi järele või ümber dokumendi, mis tõendab teise isiku perekonnaseisu, selle isiku perekonnaseisu varjamise või muutmise sihiga või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 408. Süüdlast selles, et ta perekonnaseisu dokumenti, mis teadvalt tema päralt ei olnud, tarvitas selleks, et omastada võõrast perekonnaseisu, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 409. Süüdlast selles, et ta dokumendi, mis võib tõendada õiguse või kohustuse tekkimist, muutumist või kustumist, tegi järele või ümber õige dokumendi pähe tarvitamise sihiga või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 410. Süüdlast selles, et ta riigi või omavalitsuse asutuse või teenija poolt nende toimingu, määruse või korralduse tõendamiseks väljaantud dokumendi tegi järele või ümber õige dokumendi pähe tarvitamise sihiga või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 411. Süüdlast selles, et ta isikutunnistuse või peatus-, sõidu- või puhkeloa või hobusepassi tegi järele või ümber õige dokumendi pähe tarvitamise sihiga või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks, kui tarvitati või edasi anti dokumenti õige pähe, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui: 1) neis dokumentides tehti ümber ainult tähtaeg või viibimiskohi; 2) samast dokumenti ei tarvitatud õige pähe ega ei antud edasi, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui aga käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentide järele- või ümbertegemine süüdlasele oli äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 412. Süüdlast selles, et ta tegi järele või ümber õige pähe tarvitamise sihiga või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks: 1) tervise, elukombe või vaesuse tunnistuse; 2) tunnistuse avaliku maksu, lõivu või muu maksu kergenduse saamise või neist vabastamise kohta, või riikliku või omavalitsusliku abi saamise kohta; 3) asja, mis võib tõendada õiguse või kohustuse tekkimist, muutumist või kustumist; 4) seadusega .või sundmäärusega seatud plekktähe, žetooni või muu märgi, mis tõendab lõivu või muu maksu tasumist, sellekohase võimu poolt loa saamiseks tarvismineva teo kordasaatmist või sarnase loa saamist; 5) teenistuslepingu lehe või raamatu; 6) dokumendid, mida tarvitatakse teatiseks või paberite sissetulemise või liikumise tõendamiseks või asjaajamise vormide ja viiside täitmiseks; 7) tunnistuse, pileti või märgi, mis tõendavad õigust pidada jahti, toimetada kala- või muud samast püüki, korjata seeni või kasutada muul viisil varandust; 8) tunnistuse, pileti või märgi, mis tõendavad õigust sõita raudteel või muudel teedel või minna näitustele või ruumidesse, kus sisseminek lubatud eriliste tunnistustega, piletitega või märkidega; 9) riigivalitsuse poolt lubatud loterii pileti, kui samaseid dokumente tarvitati või anti edasi õigete pähe, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

Kui: 1) sarnase dokumendiga tõendatav asjaolu vastab tõele; 2) sarnast dokumenti ei tarvitatud õige pähe ega ei antud edasi, siis karistatakse süüdlast:] arestiga mitte üle kuue kuu. Kui aga käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentide järele- või ümbertegemine süüdlasele oli äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 413. Arsti, kes ei seisa riigi või omavalitsuse teenistuses ja süüdlane teadvalt valetunnistuse väljaandmises tervisliku seisukorra kohta, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 414. Süüdlast selles, et ta: 1) sellekohase võimu ees teadvalt valesti tõendas asjaolu, mida peab kantama sisse perekonnaseisu, või notariaal- või kinnistusaktidesse, või kinnistusraamatusse, kui selle tõenduse põhjal tehti või tõestati sarnane akt, või kanti sissekirjutus raamatusse; 2) tunnistajana oma allkirjaga kinnitas dokumendi, mis seaduse põhjal nõuab samast kinnitust ja kui see dokument või kinnitus teadvalt valesti kirjeldas seda asjaolu, mille kohta käis kinnitus; 3) seaduse põhjal peetavates kaubaraamatutes või neist väljakirjutatud kaubaarvetes teadvalt valesti kirjeldas nende raamatute läbi tõendatavat asjaolu, kui nimetatud raamatud või arved esitati sellekohasele asutusele tähendatud asjaolu tõendamiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 415. Süüdlast selles, et ta teadvalt järele- või ümbertehtud või vale tõendust sisaldavat dokumenti tarvitas või andis edasi õige pähe, karistatakse niisama kui samase dokumendi järele- või ümbertegemise või kokkuseadmise eest.

§ 416. Süüdlast Eesti Vabariigi suure riigipitsati järeletegemises õige pähe tarvitamise sihiga või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane teadvalt järeletehtud Eesti Vabariigi suure riigipitsati tarvitamises ükspuhas missuguse sihiga.

§ 417. Süüdlast selles, et ta õigete pähe tarvitamise sihiga või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks, tegi järele pitsati või muu abinõu templi või muu tõendusmärgi pealepanemiseks riigi või omavalitsuse asutuse või teenija nimel, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 418. Süüdlast selles, et ta tegi järele võõra vapi- või nimepitsati, või muu abinõu pitsatit asendava märgi pealepanemiseks, kui see järeletegemine sündis pitsati või abinõu tarvitamise sihiga õigete pähe, või teades, et ta tegu oli määratud selleks sihiks, ja sihiga teha kahju eraisiku või eraasutuse varanduslikkudele huvidele, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme kuu.

§ 419. Süüdlast selles, et ta tarvitas tõendusmärgi pealepanemiseks: 1) teadvalt järeletehtud pitsatit või muud abinõu, mis oli määratud templi või muu tõendusmärgi pealepanemiseks riigi või omavalitsuse asutuse või teenija nimel; 2) teadvalt järeletehtud võõrast vapi- või nimepitsatit või muud abinõu pitsatit asendava märgi pealepanemiseks; 3) õiget pitsatit või muud käesoleva paragrahvi p.p. 1 või 2 nimetatud abinõu, teades, et tal ei olnud selleks õigust, või vastu selle isiku tahtmist, kelle nimel pandi peale tõendusmärk, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui sarnast pitsatit või abinõu tarvitati dokumendi tõestamiseks, siis karistatakse süüdlast niisama kui dokumendi võltsimise eest.

22. peatükk. Surmamine.

§ 420. Süüdlast tapmises karistatakse: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

§ 421. Süüdlast selles, et ta tappis: 1) oma ema või seadusliku isa; 2) Eesti Vabariigi Riigivanema; 3) välisriigi riigipea; 4) salgaga; 5) viie aasta jooksul pärast karistuse ärakandmist tapmise eest, mis ette nähtud §§ 420 422, karistatakse: surmanuhtlusega või tähtajata sunnitööga.

§ 422. Süüdlast selles, et ta tappis: 1) oma üleneva või alaneva sugulase, abikaasa, venna või õe; 2) riigi või omavalitsuse teenija tema teenistuskohuste täitmisel või nende täitmise pärast; 3) kaitseväe vahtkonna tunnimehe; 4) viisil, mis kardetav paljude inimeste elule; 5) viisil, mis eriti piinav tapetule; 6) mürgitamisega; 7) varitsedes; 8) omakasu sihiga; 9) teise raske kuriteo kordasaatmise hõlbustamiseks, karistatakse: tähtajata sunnitööga.

§ 423. Süüdlast selles, et ta valmistas ette §§ 420—422 ettenähtud tapmist või et ta leppis kokku teise või mitme isikuga seesuguse tapmise kordasaatmiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui tapmise kordasaatmiseks oli seatud valmis lõhkeaine või lõhkeabinõu, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 424. Süüdlast tapmises, mis kavatseti ja saadeti täide suure hingelise ärevuse mõjul, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Kui sarnase hingelise ärevuse kahjusaaja kutsus välja seadusvastase vägivallaga isiku kallal või raske teotamisega, siis karistatakse süüdlast : vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 425. Süüdlast tapmises, mis saadeti korda hädakaitse piiridest üleastumisel, kui see tapmine ei järgnenud kaitseks elu kallale kippumise või vägistamise vastu, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 426. Süüdlast tapmises, mis saadeti korda tapetu tungival palvel ja halastuse pärast tema vastu, karistatakse: vangimajaga mitte üle kahe aasta. Katse on karistatav.

§ 427. Ema, kes süüdlane väljaspool abielu sünnitatud lapse tapmises ta sünnitamise ajal, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 428. Süüdlast vahendi kättetoimetamises enesetapmiseks, kui selle tagajärjeks oli enesetapmine, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 429. Süüdlast selles, et ta avatles enesetapmisele isikut alla kahekümne aastases vanuses, või isikut, kes teadvalt oma teo iseloomust ja tähendusest ei võinud aru saada või oma tegevust juhtida, või et ta samase isiku enesetapmisel aitas kaasa nõuga või juhatusega, vahendi kättetoimetamisega või takistuse kõrvaldamisega, kui selle tagajärjeks oli enesetapmine või selle katse, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta.

§ 430. Süüdlast surma ettevaatamatus tekitamises, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui surma tekitamine oli selle tagajärjeks, et süüdlane tähelepanemata jättis seaduse või sundmääruse eeskirjad, mis antud tema tegevusala kohta isikliku julgeoleku kaitseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Peale selle võib kohus süüdlasele keelata tegutsemise sellel tegevusalal, kus ta tekitas surma, kuuest kuust kuni kolme aastani ja otsuse avalikult välja kuulutada.

23. peatükk. Kehavigastamine ja vägivald isiku kallal.

§ 431. Süüdlast selles, et ta tekitas: elukardetava tervisrikke; vaimuhaiguse; nägemise, kuulmise, keele, käe, jala või sugutus- või sigitusvõime kaotuse; näo parandamata inetuks tegeva rikke, karistatakse selle üliraske kehavigastuse eest: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Kui sarnase kehavigastuse tagajärjeks oli surm, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kümne aasta.

§ 432. Süüdlast selles, et ta tekitas tervisrikke, mis elule mitte kardetav, aga jäädav või mis küll ajutine, kuid katkestas keha organi tegevust, karistatakse selle raske kehavigastuse eest: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 433. Süüdlast selles, et ta tekitas muid tervisrikkeid peale nende, mis §§ 431 või 432. nimetatud, karistatakse selle kerge kehavigastuse eest: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui selle tagajärjeks oli üliraske kehavigastus või surm või kui tegu saadeti korda teadvalt raskejalgse naisisiku kallal ja selle tagajärjeks oli enneaegne sünnitamine ja ihuvilja surm, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 434. Süüdlast kehavigastuse tekitamises, mis kavatseti ja saadeti täide suure hingelise ärevuse mõjul, karistatakse: kui vigastus oli üliraske vangimajaga mitte üle kuue aasta, kui vigastus oli raske vangimajaga mitte üle kolme aasta, kui vigastus oli kerge vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui kahjusaaja kutsus välja sarnase hingelise ärevuse seadusvastase vägivallaga isiku kallal või raske teotamisega, siis karistatakse süüdlast: kui vigastus oli üliraske vangimajaga mitte üle kolme aasta, kui vigastus oli raske vangimajaga mitte üle ühe aasta, kui vigastus oli kerge arestiga mitte üle kuue kuu. Katse on karistatav.

§ 435. Süüdlast kehavigastuse tekitamises: 1) oma emale, seaduslikule isale või muule ülenevale sugulasele; 2) Eesti Vabariigi Riigivanemale; 3) välisriigi riigipeale; 4) riigi või omavalitsuse teenijale ta teenistuskohuste täitmisel või nende täitmise pärast; 5) kaitseväe vahtkonna tunnimehele; 6) viisil, mis eriti piinav kahjusaajale, karistatakse: kui vigastus oli üliraske sunnitööga mitte üle kümne aasta, kui vigastus oli raske vangimajaga mitte üle kuue aasta, kui vigastus oli kerge vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui seesugune kehavigastus kavatseti ja saadeti korda suure hingelise ärevuse mõjul, siis karistatakse süüdlast: kui vigastus oli üliraske. — sunnitööga mitte üle kaheksa aasta või vangimajaga mitte üle kuue aasta, kui vigastus oli raske vangimajaga mitte üle kolme aasta, kui vigastus oli kerge vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav.

§ 436. Süüdlast üliraske või raske kehavigastuse tahtlikus tekitamises hädakaitse piiridest üleastumisel, kui see vigastus ei järgnenud kaitseks elukallalekippumise või vägistamise vastu, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 437. Süüdlast kehavigastuse ettevaatamatus tekitamises karistatakse: kui vigastus oli üliraske või raske arestiga mitte üle kuue kuu, kui vigastus oli kerge arestiga mitte üle ühe nädala või rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni. Kui samane vigastus oli selle tagajärjeks, et süüdlane jättis tähelepanemata seaduse või sundmääruse eeskirjad, mis antud tema tegevusala kohta isikliku julgeoleku kaitseks, siis karistatakse teda: kui vigastus oli üliraske või raske vangimajaga mitte üle kuue kuu, kui vigastus oli kerge arestiga mitte üle kuue kuu. Peale selle võib kohus süüdlasele keelata tegutsemise sellel tegevusalal, kus ta tekitas kehavigastuse, kuuest kuust kuni kahe aastani ja otsuse avalikult välja kuulutada.

§ 438. Süüdlast tahtlikus löömises või muus vägivallateos, mis rikkus kehapuutumatust, karistatakse selle vägivalla eest isiku kallal: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 439. Süüdlast § 438 ettenähtud vägivallas isiku kallal § 435 nimetatud isikute vastu, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui samane vägivald isiku kallal kavatseti ja saadeti täide suure hingelise ärevuse mõjul, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav.

§ 440. Süüdlast § 438 ettenähtud vägivallas isiku kallal võidakse karistusest vabastada: 1) kui kahjusaaja kutsus välja vägivalla isiku kallal üheväärilise või raskema vägivallaga isiku kallal või üheväärilise või raskema teotamisega; 2) kui kahjusaaja tasus temale üheväärilise või raskema vägivallaga isiku kallal või üheväärilise või raskema teotamisega. Need eeskirjad jäävad tarvitamata, kui vägivald isiku kallal saadeti korda riigi või omavalitsuse teenija vastu ta teenistuskohuste täitmisel või nende täitmise pärast.

§ 441. Süüdlast § 438 ettenähtud vägivallas isiku kallal välisriigi saadiku või voliniku vastu karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud vägivallas isiku kallal muu diplomaatliku agendi vastu, kui sarnane vägivald saadeti korda tahtmisega avaldada ta riigi valitsusele lugupidamatust.

§ 442. Laeva teenijat või reisijat, kes süüdlane kerge kehavigastuse tekitamises laevajuhile, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui aga sarnane teenija või reisija saatis korda isiku kallal vägivalla, mis ette nähtud § 438, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui käesoleva paragrahvi esimeses või teises lõikes nimetatud süütegu kavatseti ja saadeti täide suure hingelise ärevuse mõjul, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme kuu.

24. peatükk. Kahevõitlus.

§ 443. Süüdlast kahevõitluses karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui kahevõitlusele kutsuja ning väljakutse vastuvõtja ilmusid määratud kohta või juba paljastasid võitlusriistad või endid valmis seadsid võitluseks, kahevõitlus aga teostamata jäi asjaolu pärast, mis ei olenenud nende tahtmisest, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle ühe kuu.

§ 444. Kahevõitluses süüdlast, kes tekitas vastasele üliraske kehavigastuse või võttis ta elu, karistatakse: vangimajaga mitte üle nelja aasta. Kui sealjuures oli kokku lepitud võidelda kuni surmasaamiseni, sus karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 445. Sekundanti, kes süüdlane selles, et ta laskis sündida kahevõitluse teades, et oli kokku lepitud võidelda kuni surmasaamiseni, samuti isikut, kes sarnase tingimuse üle kokkuleppimises teadvalt aitas kaasa, kui seesugusel kahevõitlusel tekitati üliraske kehavigastus või surm, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 446. Süüdlast kahevõitluses sekundantideta, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui sarnasel kahevõitlusel tekitati üliraske kehavigastus või surm, siis karistatakse nende tekitajat: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 447. Süüdlast selles, et ta kutsus kahevõitlusele ametniku ta ametikohuste täitmise pärast, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu. Kui sarnane väljakutse tehti ülemale riigi või omavalitsuse teenistuses, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 448. Süüdlast selles, et ta teadvalt kaldus kõrvale kahevõitlusel vastase kahjuks kahevõitluse tingimustest, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui sealjuures süüdlane tekitas vastasele üliraske kehavigastuse või ta surmas, siis karistatakse teda kas üliraske kehavigastuse või tapmise eest. Samade karistuste alla ning samal alusel langevad : kahevõitluse tingimustest vastase kahjuks kõrvalekaldumisele kihutaja; sekundant, kes sarnase kõrvalekaldumise laskis sündida teadvalt, ja isik, kes teadvalt aitas kaasa selle juures.

§ 449. Kahevõitluseks kutsumisele, väljakutse vastuvõtmisele või kahevõitluse uuendamisele kihutajat, kui kahevõitlus teostati, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Karistuse alla ei lange: 1) isikud, kes andsid edasi väljakutse; 2) sekundandid ja isikud, kes kahevõitlusel aitasid kaasa, välja arvatud paragrahvides 445 või 448 nimetatud juhud; 3) kahevõitlusel arstiabi andvad arstid.

§ 450. Süüdlast vastasega kokkuleppimises selle üle, et nende seast ühe enesetapmine oleneks loosimisest või muust kokkulepitud juhtumusest, kui seesuguse kokkuleppe tagajärjeks oli enesetapmine, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Oli seesuguse kokkuleppe tagajärjeks ainult enesetapmise katse, kuna enesetapmine jäi teostamata kokkuleppijate tahtmisest olenemata asjaolu tõttu, siis karistatakse kokkuleppimises süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Samade karistuste alla ning samal alusel langeb seesugusele kokkuleppele kihutaja, samuti selle sõlmimisel kaasaitaja.

25. peatükk. Hädaohtu jätmine.

§ 451. Kes seaduse, oma peale võetud kohustuse või perekondliku vahekorra põhjal kohustatud hoolt kandma niisuguse isiku eest, kes oma lapseea, rauganõtruse, kehavea, haiguse, meelemõistusetuse või muu abitu oleku pärast ei suuda enese eest hoolitseda või end kaitsta, ja süüdlane selle isiku abita jätmises tingimustel, kus abitu elu oli teadvalt hädaohus, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui abitajäetud isik, kes ei suuda enese eest hoolitseda või end kaitsta, süüdlase poolt oli asetatud tingimustesse, kus abitu elu oli teadvalt hädaohus, siis karistatakse süüdlast, kuigi abitu ei seisnud ta hoole all, vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 452. Kes seaduse, oma peale võetud kohustuse või perekondliku vahekorra põhjal kohustatud hoolt kandma niisuguse isiku eest, kes oma lapseea, rauganõtruse, kehavea, haiguse, meelemõistusetuse või muu abitu oleku pärast ei suuda enese eest hoolitseda või end kaitsta, ja süüdlane selle isiku tahtlikult abita jätmises tingimustel, kus ta elu ei olnud hädaohus ja tõenäoline oli, et teised inimesed ta leiavad, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 453. Süüdlast selles, et ta, olles teise isiku elu hädaohusoleku tunnistajaks, sellest hädaohust ei teatanud vastavale võimule või ei andnud või ei muretsenud abi, mida ta oleks võinud anda või muretseda tõsise kartuseta enese või teiste pärast, kui selle tagajärjeks oli abitarvitaja surm või üliraske kehavigastus, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 454. Laevajuhti, kes süüdlane selles, et ta jättis maha omavoliliselt või pettes laeva teenija või reisija tingimustel, kus mahajäetu elu oli teadvalt hädaohus, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb ka voorimees või teejuht, kes süüdlane selles, et ta jättis maha omavoliliselt või pettes reisija või teekäija tingimustel, kus mahajäetu elu oli teadvalt hädaohus.

§ 455. Lootsi või muud sadama- või rannajuhti, kes süüdlane selles, et ta ei andnud abi laevale, kes signaaliga otsis abi või teadvalt oli hädaohus, kui tal oli võimalus anda samast abi, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui sarnane abita jätmine sündis laevajuhi poolt, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta laevajuhiks, lootsiks või sadama- või rannajuhiks olemise õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 456. Süüdlast selles, et ta jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad merehätta sattunud laevale abiandmise kohta, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui nende eeskirjade täitmatajätmine ähvardas isiklikku julgeolekut, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 457. Laeva-, õhulaeva-, raudteerongivõi vedurijuhti, kes süüdlane selles, et ta ei võtnud hädaohu ajal tarvitusele vastavaid abinõusid laeva, õhulaeva, rongi või veduri, või laeval, õhulaeva), rongil või veduril reisija või teenija päästmiseks, või et ta laevalt, õhulaevalt, rongilt või vedurilt lahkus enne kui sealsamas viibivad teised isikud seda tegid, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta laeva-, õhulaeva-, raudteerongi- või vedurijuhiks olemise õiguse ühest kuni viie aastani. § 458. Laevateeni j at, kes süüdlane teenistuskohuste rikkumises laeva ähvardava hädaohu ajal, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 459. Süüdlast selles, et ta jättis täitmata seaduse või sundmääruse eeskirjad abiandmise kohta haigele või meelemõistusetus olekus olijale, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

26. peatükk. Süüteod isikuvabaduse vastu.

§ 460. Süüdlast isikuvabaduse võtmises kinnipidamise või kinnihoidmise teel, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui sarnane isikuvabaduse võtmine kestis üle ühe nädala, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 461. Süüdlast isikuvabaduse võtmises kinnipidamise või kinnihoidmise teel: 1) emalt, seaduslikult isalt või muult ülenevalt sugulaselt; 2) riigi või omavalitsuse teenijalt, ta teenistuskohuste täitmisel või nende täitmise pärast; 3) kaitseväe vahtkonna tunnimehelt; 4) viisil, mis oli hädaohtlik isiku elule, kellelt vabadus võeti, või mis temale sünnitas piina, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui samane isikuvabaduse võtmine kestis üle ühe nädala, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 462. Süüdlast isikuvabaduse võtmises kinnipidamise või kinnihoidmise teel: 1) vaimuhaigete haigemajas teadvalt mitte vaimuhaigelt isikult; 2) pordumajas naisisikult, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui sarnane isikuvabaduse võtmine kestis üle ühe nädala, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 463. Süüdlast: 1) orjaks müümises või andmises; 2) neegritega kauplemises; 3) otsekoheses või muus osavõtmises sarnasest kauplemisest või laeva kordaseadmises või sõjariistu panemises samaseks kauplemiseks, karistatakse: käesoleva paragrahvi p. p. 1 või 2 ettenähtud juhtudel sunnitööga mitte üle kaheksa aasta, käesoleva paragrahvi p. 3 ettenähtud juhtudel vangimajaga mitte üle kuue aasta. Laev, mida tarvitati sarnaseks seadusvastaseks kauplemiseks või mis selleks otstarbeks oli seatud korda või pandud sõjariistu, võetakse ära.

§ 464. Süüdlast: 1) alla neljateistkümne aastase võõra lapse riisumises või peitmises; 2) alla neljateistkümne aastase lapse ümbervahetamises, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui laps riisuti, peideti või vahetati ümber kerjamise või muu kõlblusvastase tegevuse otstarbel, omakasu tõukel või sihiga võtta lapselt ta perekonnaseisu õigusi, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 465. Süüdlast selles, et ta tahtlikult ei andnud tagasi omavoliliselt võetud või kinnipeetud last, kes alla neljateistkümne aasta vana, lapse vanemate või neid asendava isiku seadusliku nõudmise peale vaatamata, kui seesugune mittetagasiandmine või kinnipidamine ei sündinud halastuse pärast lapse vastu, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 466. Süüdlast selles, et ta ei teatanud kahe nädala jooksul kohalikule politseile, vanematele või neid asendavale isikule oma juurde jäetud heitlapsest või eksinud lapsest, kes alla neljateistkümne aasta vana, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 467. Süüdlast: 1) neljateistkümne kuni kuueteistkümne aastase alaealise naisisiku riisumises ta nõusolekuta, või olgugi ta nõusolekul, kuid ta süütuse kurjasti tarvitamisega; 2) kuueteistkümne aastaseks saanud naisisiku riisumises ta nõusolekuta, kui riisumine sündis sugukõlvatuse sihiga, karistatakse: käesoleva paragrahvi p. 1 ettenähtud juhtudel vangimajaga mitte üle kuue aasta, käesoleva paragrahvi p. 2 ettenähtud juhtudel— vangimajaga mitte üle kolme aasta. Viimase karistuse alla langeb ka süüdlane selles, et ta riisus neljateistkümne kuni kahekümne aastase naisisiku ta nõusolekuta, sihiga selle juhtumuse avalikuks tegemisega rikkuda naisisiku au. Katse on karistatav.

§ 468. Süüdlast vallalise naisisiku riisumises abiellumise otstarbel ta nõusolekuta, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav.

§ 469. Süüdlast selles, et ta vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega või vanemliku, eestkostliku, või muu võimu kuritarvitusega sundis teist isikut midagi täitma või sündida laskma, mis rikkus sunnitava õigust või kohust, või loobuma õiguse teostamisest või kohuse täitmisest, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav. Kui sundijal oli küllalt põhjust eeldada, et ta teostab sundimisega oma õigust, siis karistatakse teda: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 470. Süüdlast selles, et ta vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega, võimu kuritarvitusega või majandusliku rippuvuse kaudu kallutas täisealist kodanikku oma rahvust või seaduses ettenähtud korral oma laste rahvust määrama või määramata jätma oma tõeliku tahtmise vastu, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Katse on karistatav.

§ 471. Süüdlast selles, et ta katsus sundida teist isikut vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega või vanemliku, eestkostliku või muu võimu kuritarvitusega rasket kuritegu või kuritegu saatma korda, karistatakse: kui sundis saatma korda rasket kuritegu vangimajaga mitte üle kolme aasta, kui sundis saatma korda kuritegu vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui samase sundimise tagajärjeks oli raske kuriteo või kuriteo kordasaatmine või nende karistatav katse, siis karistatakse süüdlast: kui sundis saatma korda rasket kuritegu vangimajaga mitte üle kuue aasta, kui sundis saatma korda kuritegu vangimajaga mitte üle kahe aasta.

§ 472. Süüdlast selles, et ta töölisi sundis vägivallaga isiku kallal või karistatava ähvardusega § 356 ettenähtud streiki toime panema, kaasa või edasi streikima, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 473. Süüdlast selles, et ta tahtlikult ähvardas surmata ähvardatavat isikut või ta perekonnaliiget, võtta neilt vabadust, toime panna vägivaldselt isiku kallale kippumist nende vastu, või hävitada nende varandust süütamise, plahvatuse või uputuse teel, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui nimetatud ähvardus tehti kirjalikult või sihiti:
1) ema, seadusliku isa või muu üleneva sugulase vastu;
2) riigi või omavalitsuse teenija vastu ta teenistuskohuste täitmisel või nende täitmise pärast, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 474. Süüdlast selles, et ta:
1) tahtlikult ei lahkunud võõrast elutsetavast hoonest või muust ruumist, peremehe või teda asendava isiku nõudmisele vaatamata;
2) tahtlikult viibis võõras elutsetavas hoones või muus ruumis öösel peremehe või teda asendava isiku teadmata, kui süüdlane oli läinud sarnasesse hoonesse või ruumi salaja või omavoliliselt, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 475. Süüdlast selles, et ta tahtlikult tungis võõrasse hoonesse, muusse ruumi või aiaga ümbritsetud kohta vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega, valevõtme abil, või tõkete rikkumisega või kõrvaldamisega, mis takistasid sissepääsu, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui samane sissetungimine saadeti korda öösel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui sarnase sissetungimise saatsid korda öösel kaks või rohkem isikut, kes aga ei tekitanud karistatavat rahvakoondumist, või üks isik, kes oli sõjariistus, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav.

27. peatükk. Sugukõlvatud teod.

§ 476. Süüdlast kiimalises teos: 1) alla neljateistkümne aastase lapse kallal; 2) neljateistkümne kuni kuueteistkümne aastase alaealise kallal ta nõusolekuta või olgugi ta nõusolekul, kuid tema süütuse kurjasti tarvitamisega, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 477. Süüdlast kiimalises teos kuusteistkümmend aastat vanaks saanud naisisiku kallal ta nõusolekuta karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 478. Süüdlast §§ 476 või 477 ettenähtud kuritegudes: 1) tema võimu või hoole all oleva isiku kallal; 2) isiku kallal, keda selleks sunniti vägivallaga isiku kallal või tapmise, üliraske või raske kehavigastuse ähvardusega, mis sihitud ähvardatava enese või ta perekonnaliikme vastu, kui sarnane ähvardus võis äratada kahjusaajas kartust selle teostamise võimaluse kohta; 3) naisisiku kallal, kui kiimaline tegu oli seotud neitsirikkega, kuid suguühenduseta, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 479. Süüdlast pederastias: 1) neljateistkümne kuni kuueteistkümne aastase alaealise kallal, ta nõusolekuta või olgugi ta nõusolekul, kuid ta süütuse kurjasti tarvitamisega; 2) isiku kahal, kes teadvalt ei võinud saada aru ta kahal tehtava teo iseloomust ja tähendusest või juhtida oma tegevust, olgu vaimutegevuse haigusliku rikke, meelemõistuseta oleku või kehaveast või haigusest oleneva mõistusliku arenematuse tagajärjel; 3) isiku kahal, kehel ei olnud võimalust hakata vastu süüdlasele ja kes ei olnud nõus pederastliku teoga, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui pederastlik tegu saadeti korda:
1) alla neljateistkümne aastase lapse kahal;
2) süüdlase võimu või hoole ah oleva isiku kahal;
3) isiku kallal, keda selleks sunniti vägivallaga isiku kallal või tapmise, üliraske või raske kehavigastuse ähvardusega, mis sihitud ähvardatava enese või ta perekonnaliikme vastu, kui sarnane ähvardus võis äratada kahjusaajas kartust selle teostamise võimaluse kohta;
4) isiku kallal, kes selleks oli viidud meelemõistuseta olekusse vägivalla tarvitaja enese poolt või ta osavõtul, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Katse on karistatav.

§ 480. Süüdlast suguühenduses selleks ta poolt ärameelitatud neljateistkümne kuni kahekümne aastase neiuga, kes oli süüdlase võimu või hoole all, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 481. Süüdlast veresegamises alaneva või üleneva sugulasega karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav. Alanev sugulane, kes oli vana alla neljateistkümne aasta, vabastatakse karistusest.

§ 482. Süüdlast veresegamises oma venna või õega või poolvenna või poolõega karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav. Külgsugulane, kes oli vana alla neljateistkümne aasta, vabastatakse karistusest.

§ 483. Süüdlast suguühenduses: 1) alaealise neljateistkümne kuni kuueteistkümne aastase naisisikuga ta nõusolekuta või olgugi ta nõusolekul, kuid ta süütuse kurjasti tarvitamisega; 2) naisisikuga, kes teadvalt ei võinud saada aru ta kallal tehtava teo iseloomust ja tähendusest või oma tegevust juhtida, olgu vaimutegevuse haigusliku rikke, meelemõistuseta oleku või kehaveast või haigusest oleneva mõistusliku arenematuse tagajärjel; 3) naisisikuga, kellel ei olnud võimalust hakata vastu süüdlasele ja kes ei olnud nõus suguühendusega, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 484. Süüdlast suguühenduses alaealise neljateistkümne kuni kuueteistkümne aastase naisisikuga ta süütuse kurjasti tarvitamiseta, kuid kasutades selleks ta abitut olekut, karistatakse : vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 485. Süüdlast suguühenduses: 1) alla neljateistkümne aastase lapsega; 2) naisisikuga, keda selleks sunniti vägivallaga isiku kallal või tapmise, üliraske või raske kehavigastuse ähvardusega, mis sihitud ähvardatava enese või ta perekonnaliikme vastu, kui sarnane ähvardus võis äratada kahjusaajas kartust selle teostamise võimaluse kohta; 3) naisisikuga, kes selleks oli vndud meelemõistuseta olekusse vägivalla tarvitaja enese poolt või ta osavõtul, karistatakse: sunnitööga mitte üle kümne aasta.

§ 486. Süüdlast §§ 483—485 ettenähtud suguühenduses:
1) alaneva või üleneva sugulasega;
2) ta võimu või hoole all oleva isikuga, karistatakse: §§ 483 või 484 nimetatud juhtudel sunnitööga mitte üle kaheksa aasta, § 485 nimetatud juhtudel sunnitööga mitte üle kaheteistkümne aasta.

§ 487. Süüdlast alla kahekümne aastase naisisiku kupeldamises sugukõlvatuse otstarbega karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas Õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui süüdlane kupeldas naist, tütart, ta võimu või hoole all olevat naisisikut või seesugust isikut, kellega suguühendamise eest karistatakse §§ 481 —486 järgi, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud kupeldamises, kui see temale oli äriajamiseks.

§ 488. Vanemat, eestkostjat, hooldajat või isikut, kes alla seitsmeteistkümne aastase alaealise järele valvab -või kes nende teenija on, kui nad on süüdlased kaasamõjumises seesuguse alaealise sugukõlvatusele, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas Õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 489. Süüdlast selles, et ta kallutas naisisikut sugukõlvatusega äri ajama vägivallaga isiku kallal või tapmise, üliraske või raske kehavigastuse ähvardusega, mis sihitud ähvardatava enese või ta perekonnaliikme vastu, pettusega, oma võimu kuritarvitusega tema üle või selleks kasutades ta abitut olekut või rippuvust endast, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Katse on karistatav.

§ 490. Süüdlast selles, et ta alla kahekümne aastast naisisikut kallutas Eesti Vabariigist välja sõitma sihiga teda saata sugukõlvatuse ärile väljaspool Eesti Vabariiki, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui seesugune kallutamine saadeti korda eelmises (489) paragrahvis ettenähtud viisil, siis karistatakse süüdlast olenemata kahjusaaja vanusest: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui aga tõestatakse, et süüdlasele eelmises (489) ja käesolevas paragrahvis nimetatud kuriteod olid äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 491. Meesisikut, kes süüdlane selles, et ta omale äriajamisena saavutas varanduslikku kasu sugukõlvatusega äri ajavalt naisisikult, kes seisis ta mõju all või oli rippuvuses temast, või kui süüdlane kasutas selleks ta abitut olekut, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas Õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Sama karistuse alla langeb isik, kes süüdlane selles, et ta sihiga sellest saada varanduslikku kasu hankis äriajamisena naisisikuid pordumajades sugukõlvatusega äri ajama.

§ 492. Süüdlast seatud eeskirjade täitmatajätmises, mis olid määratud sugukõlvatuse ärahoidmiseks ja selle kahjulikkude tagajärgede kõrvaldamiseks, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 493. Süüdlast selles, et ta võttis pordumajja teadvalt alla kahekümne aastase naisisiku, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

28. peatükk. Teotamine.

§ 494. Süüdlast tahtlikus isiklikus haavamises seesuguse ümberkäimise või avaldusega, mis häbistas haavatut ennast või ta perekonna, olgugi surnud, liiget, karistatakse selle teotamise eest: arestiga mitte üle kuue kuu’või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 495. Süüdlast selles, et ta teotas § 494 ettenähtud isikliku haavamisega: 1) oma ema, seaduslikku isa või muud ülenevat sugulast; 2) riigi või omavalitsuse teenijat ta teenistuskohuste täitmisel või nende täitmise pärast; 3) kaitseväe vahtkonda, ta tunnimeest, väeosa või meeskonda, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb laeva teenija või reisija, kes süüdlane laevajuhi teotamises § 494 ettenähtud isikliku haavamisega.

§ 496. Süüdlast § 494 ettenähtud isikliku haavamisega teotamises levitatud või avalikult väljapandud trükitootes, kirjas või kujutuses, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 497. Süüdlast Eesti Vabariigi Riigivanema teotamises § 494 ettenähtud isikliku haavamisega, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 498. Süüdlast laimamises, olgugi laimatava äraolekul, teda häbistava asjaolu avaldamisega, karistatakse selle teotamise eest: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 499. Süüdlast selles, et ta teotas § 498 ettenähtud laimamisega: 1) oma ema, seaduslikku isa või muud ülenevat sugulast; 2) riigi või omavalitsuse teenijat ta teenistuskohuste täitmisel või nende täitmise pärast; 3) kaitseväe vahtkonda, ta tunnimeest, väeosa või meeskonda, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb laeva teenija või reisija, kes süüdlane laevajuhi teotamises § 498 ettenähtud laimamisega.

§ 500. Süüdlast § 498 ettenähtud laimamisega teotamises levitatud või avalikult väljapandud trükitootes, kirjas või kujutuses, karistatakse: vangimajaga mitte aasta. Seesuguse teotamise korral karistatakse ka trükitoote väljaandjat, kuigi ta käesoleva paragrahvi esimese lõike järgi ei ole süüdi: tasurahaga mitte üle kahekümneviie sendi iga käivusse saadetud eksemplari eest.

§ 501. Süüdlast Eesti Vabariigi Riigivanema teotamises § 498 ettenähtud laimamisega karistatakse: vangimajaga mitte üle kahe aasta.

§ 502. Süüdlast §§ 494 või 498 ettenähtud teotamises võidakse karistusest vabastada: 1) kui teotamise kutsus välja kahjusaaja ise üheväärilise või raskema vägivallaga isiku kallal või üheväärilise või raskema teotamisega; 2) kui kahjusaaja tasus temale üheväärilise või raskema vägivallaga isiku kallal või üheväärilise või raskema teotamisega.

§ 503. Laimava asjaolu avaldamist ei loeta karistatavaks laimamiseks, kui süüalune teeb tõeks:
1) et avaldatud asjaolu vastab tõele, või
2) et tal oli küllaldane põhjus lugeda avaldatud asjaolu tõeliseks ja et ta selle avaldas riigi või ühiskonna kasu pärast, oma kohuse täitmise huvides või oma või oma perekonna au kaitseks.

§ 504. Süüdlane laimamises ei või esitada tõendusi avaldatud asjaolu tõestamiseks ega võida teda vabastada vastutusest §503 põhjal, kui nimetatud asjaolu käib:
1) välisriigi riigipea, saadiku, volitatud asjaajaja või muu diplomaatliku agendi kohta;
2) laimatud isiku era- või perekonnaelu kohta ja kui sealjuures avaldamine oli saadetud korda levitatud või avalikult väljapandud trükitootes, kirjas või kujutuses, või avalikus kõnes.

§ 505. Süüdimõistmise korral teotamise, eest võib kohus kuulutada välja kahjusaaja palvel kohtuotsuse avalikult ajalehes.

§ 506. Süüdlast teadvalt vale asjaolu avaldamises, mis halvab tööstuslikus või kaubanduslikus tegevuses usaldust isiku, seltsi või asutuse vastu või halvab usaldust isiku võimete vastu ta kutse-‘ või tegevuskohuste täitmise suhtes, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui avaldamine saadeti korda levitatud või avalikult väljapandud trükitootes, kirjas või kujutuses, avalikus kõnes või sihiga sünnitada varanduslikku kahju või saada varanduslikku kasu, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 507. Süüdlast selles, et ta tahtlikult avalikult haavas Eesti Vabariigis registreeritud usutunnistuslikku ühingusse kuuluva isiku usutunnet Jumala või usutunnistusliku ühingu jultunud teotamisega, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. 29. peatükk. Saladuste avaldamine.

§ 508. Kes oma teenistuse või tegevuse järgi on kohustatud hoidma salajas temale usaldatud teadet ja kes süüdlane selles, et ta tahtlikult avaldas selle teate mõjuva põhjuseta, kui seejuures avaldatud teade võis sünnitada varanduslikku kahju või laimata isikut, kelle kohta teade käis, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui sarnane avaldamine saadeti korda sihiga sünnitada varanduslikku kahju või saada varanduslikku kasu või laimata isikut, kelle kohta käis avaldatud teade, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 509. Süüdlast teadvalt võõra kirja, telegrammi või muu paberi omavolilises avamises, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui süüdlane avaldas tema poolt avatud paberites sisalduva teate, mis võis laimata isikut, kelle kohta see käis, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 510. Tööstusettevõtte teenijat või töölist, kes süüdlane selles, et ta avaldas neid eritöötamisviise, mis tarvitati või kavatseti võtta tarvitusele selles ettevõttes ja mis olid usaldatud saladustena süüdlasele, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui sarnane üleastumine saadeti korda sihiga sünnitada ettevõttele varanduslikku kahju või saada enesele varanduslikku kasu, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 511. Krediit- või kooperatiivasutuses, aktsiaseltsis või osaühisuses teenistuses olevat isikut, kes süüdlane selles, et ta tahtlikult avaldas teate, mis teadvalt oli seesuguse seltsi või asutuse saladus ja mis ei kuulunud avaldamisele, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui sarnane avaldamine saadeti korda sihiga teha kahju nimetatud asutuse, seltsi või ühisuse krediidile või eraisikute krediidüe, kes olid usaldanud oma varandused või varandusliku huvi selle asutuse, seltsi või ühisuse kätte, või sihiga saada enesele varanduslikku kasu, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 512. Kaubandusettevõttes teenistusesolevat isikut, kes süüdlane selles, et ta avaldas selle ettevõtte ärisaladuse sihiga teha kahju ettevõtte peremehe krediidüe või saada enesele varanduslikku kasu, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 513. Riigi äri- või tulumaksu komiteesse või komisjoni kutsutud eksperti, kes süüdlane selles., et ta avaldas saladuses hoitavaid teateid, mis puutuvad riigi äri- või tulumaksu maksjate varanduslikku seisukorda, võlakohustustesse, läbikäikudesse ja kasudesse, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui sarnane üleastumine saadeti korda sihiga teha kahju selle isiku aule või krediidile, kelle kohta käis avaldatav teade, siis karistatakse süüdlast: < vangimajaga mitte üle kuue kuu. Peale selle kaotab süüdlane seesuguses komitees või komisjonis eksperdiks olemise õiguse kolmeks aastaks.

30. peatükk. Varanduse rikkumine ja üldhädaohtlikud süüteod.

§ 514. Süüdlast võõra varanduse tahtlikus rikkumises karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui sünnitatud kahju ületab viissada krooni, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui aga rikkumine oli vähetähtis, siis karistatakse süüdlast: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 515. Süüdlast jõe, kanali, allika või kaevu ummistamises neisse seesuguste ainete pildumisega, mis ei riku vett, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni.

§ 516. Süüdlast:
1) üldtarvitusel oleva maa- või veetee või riigi või omavalitsuse päralt oleva ja üldtarvitusel seisva ehituse või asja tahtlikus rikkumises;
2) piiri, otsimistööde või uurimistööde märgi või riigi, omavalitsuse või nende poolt lubatud rajamistööde tegemisel teede ehitamise tarbeks või riiklikkude maamõõtmistööde jaoks ülespandud märgi tahtlikus rikkumises või ümberpaigutamises;
3) võõra viljapuu- või aiaviljaaia või külvi tahtlikus rikkumises;
4) võõra kalapüüniste või kalapüügi-abi-nõude tahtlikus rikkumises, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui seesugune rikkumine oli vähetähtis, siis karistatakse süüdlast: rahatrahviga mitte üle vüekümne krooni.

§ 517. Süüdlast selles, et ta rikkus:
1) riigi või omavalitsuse loaga ülesseatud avalikku mälestussammast;
2) teaduse- või kunstieset, mis avaliku raamatukogu, muuseumi või muu riikliku, omavalitsusliku või ühiskondliku hoiukoha päralt või muinsuskaitse all;
3) ehitust, mida tarvitatakse riigi kaitseks või mis seatud korda selleks otstarbeks;
4) riigi või omavalitsuse toiduainete ladu või kaitseväe tagavarade, laskemoona või kaitseväe muu varustuse ladu;
5) hüdrotehnilist kõrgeväärtuslikku ehitust, mida tarvitatakse liikumise või niisutamise abinõuks või üleujutamise ärahoidmise abinõuks;
6) hoiatusmärki, mis teadvalt pandud isikliku julgeoleku kaitseks;
7) võõrast elutsematut hoonet või laeva;
8) võõraid kariloomi jootmiskoha või toidutagavarade mürgitamisega või taudi ülekandmisega;
9) kalu võõrais vetes vee mürgitamisega või plahvatusega;
10) viinamarjapõõsast võõras viinamarjaaias phyloxera ülekandmisega, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav. Sama karistuse alla langeb süüdlane hoiatusmärgi ümberpaigutamises, mis teadvalt pandud isikliku julgeoleku kaitseks.

§ 518. Süüdlast selles, et ta rikkus vee, gaasi, nafta või elektri juhtimise vahendit, mis oli üldtarvitusel, või võõra tööstusettevõtte käimapanemise vahendit, kui seesugune rikkumine sünnitas seisaku selle vahendi töötamises või ähvardas isiklikku julgeolekut või varanduse puutumatust, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 519. Süüdlast selles, et ta rikkus: 1) võõrast dokumenti, mis võis tõendada Õiguse või kohustuse tekkimist, muutumist või kustumist; 2) võõrast posti või telegraafi kirjavahetust, mis oli posti-telegraafi asutuse korralduses ; 3) dokumenti, mis kuulus riigi või omavalitsuse asutuse asjatoimetusse, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb süüdlane seesuguse dokumendi või kirjavahetuse peitmises või omastamises. Katse on karistatav.

Kui tehtud kahju on vähetähtis või kui süüdlane andis vabatahtlikult tagasi peidetud või omastatud dokumendi või kirjavahetuse enne kohtuotsuse, -resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist ja kui selle peitmise või omastamise tagajärjel ei olnud kahjulikke järeldusi, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 520. Süüdlast haua, hauasamba või -risti rikkumises karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav.

§ 521. Süüdlast selles, et ta rikkus:
1) võõrast elutsetavat hoonet, laeva või seesugust elutsematut hoonet, laeva või muud ruumi, kus tol ajal teadvalt inimene viibis, kelle elu sattus hädaohtu seesuguse rikkumise tõttu; 2) võõrast kaevandust vci naftaallikat; 3) võõrast tulekustutamise või päästmise vahendit, sihiga takistada tulekahju kustutamist või hukkujate päästmist; 4) võõrast vahendit või ehitust, mida teadvalt tarvitati tööliste isikliku julgeoleku kaitseks tööstusettevõttes, kaevandustööstuses või ehitus- või mullatöödel, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 522. Süüdlast selles, et ta rikkus üldisel, riigi või omavalitsuse tarvitusel olevat telegraafi või telefoni või eratarvitusel olevat kõrgehinnalist telegraafi või telefoni, kui seesugune rikkumine sünnitas seisaku nende töötamises, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui seesugune telegraafi või telefoni rikkumine saadeti korda sihiga panna seisma riiklikkude või omavalitsuslikkude teadete edasiandmist, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 523. Süüdlast selles, et ta rikkus üldtarvitusel olevat veeteed, paisu, veemahalaskekohta, tammi, silda või muud ehitust, mis määratud ülekäimiseks, laevasõiduks või üleujutamise ärahoidmiseks, kui seesugune rikkumine sünnitas üleujutamise või katkestas ühenduse, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui seesuguse rikkumisega tekkis hädaoht inimese elule, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 524. Süüdlast selles, et ta raudtee liikumist, laeva- või õhusõitu hädaohtlikuks tehes rikkus:
1) raudteed või raudtee veerevat koosseisu; 2) laeva või õhulaeva; 3) hoiatusmärki, mis seatud raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeoleku kindlustamiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta raudteel, veeteel, laeval või õhulaeval teenimise õiguse, samuti raudtee või laevade või õhulaevade ehituste alal ehitajaks või tööettevõtjaks olemise õiguse ühest kuni viie aastani. Kui seesuguse rikkumise tõttu tekkis raudteerongi, laeva või õhulaeva õnnetus, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Kui aga seesugune rikkumine saadeti korda sihiga tekitada raudteerongi, laeva või õhulaeva õnnetust, siis karistatakse süüdlast: käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud juhtudel sunnitööga mitte üle kümne aasta; käesoleva paragrahvi teises lõikes nimetatud juhtudel tähtajata sunnitööga või sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

§ 525. Paragrahv 524 määratud karistuste alla ja selles nimetatud alustel langeb:
1) süüdlane selles, et ta rikkudes raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeolekut andis valesti sarnase märgi, mida tarvitatakse raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu^ j lustamiseks;
2) raudtee, veetee, laeva või õhulaeva teenistuses olev isik, kes süüdlane selles, et ta rikkudes raudtee liikumise, vee- või õhusõidu julgeolekut ei täitnud eeskirju, mis seatud seadusega või sundmäärusega raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeoleku kindlustamiseks.

§ 526. Raudtee, laeva või õhulaeva ehitajat, raudteevalitsuse liiget või muud isikut, kes juhatas või korraldas raudtee või selle veereva koosseisu, laeva või õhulaeva ehitamist, parandamist või ekspluateerimist või kes valvas sarnase ehitamise, parandamise või ekspluateerimise üle ja kes süüdlane selles, et ta tarvitas või laskis tarvitada teadvalt kõlbmatut või puudulikul määral materjali või et ta teadvalt ei täitnud tehnilisi eeskirju või laskis sündida nende täitmatajätmist, või et ta ei – võtnud abinõusid, mis tarvilikud raudtee või selle veereva koosseisu, laeva või õhulaeva julgeoleku kindlustamiseks liikumisel, kui seesugune tegu rikkus raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeolekut, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui seesuguse kuriteo tagajärjel tekkis raudteerongi, laeva või õhulaeva õnnetus, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta või vangimajaga mitte üle kuue aasta. Samade karistuste alla ja samal alusel langeb raudtee ehituse või raudtee veereva koosseisu, laeva või õhulaeva vastuvõtja, kes süüdlane selles, et ta need võttis vastu kõlblikkude pähe teadvalt seesuguses mitterahuldavas seisukorras, mis sisaldas hädaohtu raudtee liikumisele, laeva- või õhusõidule.

§ 527. Inseneri, tehnikut või tööettevõtjat, kes süüdlane kõlbmatu või puudulikul määral materjali tarvitamises või tehniliste eeskirjade täitmatajätmises ehitustöödel, kui selle tagajärjel tekkis hoone, ehituse või nende osa sisselangemine, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta ehituste tegemise või ehitustöö ettevõtete oma peale võtmise õiguse ühest kuni viie aastani ja kohtuotsuse ajalehes avalikult välja kuulutada.

§ 528. Süüdlast võõra varanduse rikkumises süütamisega, plahvatusega või uputusega karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui seesugusel viisil rikuti võõrast metsa, aeda, põlluvilja kõrrel, turbaraba, naftaallikat, ehituspuude, põletispuude, kauba, põllumajandussaaduste, toiduainete, lõhkeainete või kergesti süttivate ainete või lõhkeabinõude ladu, elutsematut hoonet või laeva, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga see rikkumine asjade iseloomu või oleku või teo kordasaatmise tingimuste tõttu teadvalt ähvardas tulekahju, plahvatuse või uputuse levinemise hädaohuga § 529 nimetatud hoonetele, laevadele, ruumidele või kohtadele, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud juhtudel langeb süüdlane samas lõikes määratud karistuse alla, kuigi rikutud asjad olid tema omandus. Katse on karistatav.

§ 529. Süüdlast selles, et ta rikkus süütamisega, plahvatusega või uputusega:
1) riigi või omavalitsuse asutuse ruumi, avalikku raamatukogu või muuseumi või muud riiklikku, omavalitsuslikku või ühiskondlikku teaduse- või kunstiesemete hoiukohta;
2) elutsetavat hoonet või laeva, kaevandust või seesugust elutsematut hoonet, laeva, ruumi või muud kohta, kus tol ajal teadvalt inimene viibis, kelle elu sattus hädaohtu, karistatakse: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta. Kui see rikkumine saadeti korda mitme isiku kokkuleppel ja seejuures korraga mitmes kohas linnas, alevis või külas, siis karistatakse süüdlast: tähtajata sunnitööga.

§ 530. Süüdlast selles, et ta valmistas ette:
1) raudtee, selle veereva koosseisu või raudtee liikumise julgeoleku kindlustamiseks seatud märgi rikkumist sihiga tekitada raudteerongi õnnetust;
2) laeva või õhulaeva või laeva- või õhusõidu julgeoleku kindlustamiseks seatud märgi rikkumist sihiga tekitada laeva või õhulaeva õnnetust;
3) § 529 ettenähtud- rikkumist, karistatakse: Щ j vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb isik, kes leppis kokku teise või mitme isikuga käesolevas paragrahvis ettenähtud süüteo kordasaatmiseks.

§ 531. Süüdlast selles, et ta rikkus ettevaatamata :
1) üldisel, riigi või omavalitsuse tarvitusel olevat telegraafi või telefoni, kui see rikkumine tekitas seisaku nende töötamises;
2) § 523 nimetatud asja, kui see rikkumine tekitas üleujutamise või katkestas ühenduse, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

§ 532. Süüdlast selles, et ta tehes hädaohtlikuks raudtee liikumist, laeva- või õhusõitu rikkus ettevaatamata:
1) raudtee liini või raudtee veerevat koosseisu;
2) laeva või õhulaeva;
3) raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeoleku kindlustamiseks seatud hoiatusmärki, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

Kui sellest tekkis raudteerongi, laeva või õhulaeva õnnetus, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta raudteel, veeteel, laeval või Õhulaeval teenimise õiguse, samuti raudtee, laevade või õhulaevade ehituste alal ehitajaks või tööettevõtjaks olemise Õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 533. Paragrahv 532 määratud karistuste alla ja selles tähendatud alustel langeb:
1) süüdlane raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeoleku kindlustamiseks seatud signaali ettevaatamata valesti andmises, kui sellega rikuti raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeolekut;
2) raudtee, veetee, laeva või Õhulaeva teenija, kes süüdlane raudtee liikumise, laevavõi õhusõidu julgeoleku kindlustamiseks seatud seaduse või sundmääruse eeskirjade ettevaatamatus täitmatajätmises, kui sellega rikuti raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeolekut;
3) paragrahv 526 nimetatud isik, kes süüdlane selles, et ta ettevaatamata tarvitas või laskis tarvitada kõlbmatut või puudulikul määral materjali raudtee või selle veereva koosseisu, laeva või õhulaeva ehitamisel, parandamisel või ekspluateerimisel, seesuguste ehitamiste, parandamiste või ekspluateerimise järelevalvamisel, või selles, et ta ei täitnud tehnilisi eeskirju, või lubas nende täitmatajätmist, või et ta ei võtnud käsitusele abinõusid, mis tarvilikud raudtee või selle veereva koosseisu, laeva või õhulaeva julgeoleku kindlustamiseks liikumisel, või et ta ettevaatamata võttis vastu mitterahuldavas seisukorras raudtee ehituse, selle veereva koosseisu, laeva või õhulaeva, kui see rikkus raudtee liikumise, laeva- või õhusõidu julgeolekut.

§ 534. Süüdlast § 528 teises lõikes ja § 529 nimetatud asja ettevaatamatus rikkumises süütamisega, plahvatusega või uputusega karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 535. Paragrahvides 531—534 ettenähtud ettevaatamatuid tegusid ei loeta süütegudeks, kui süüdlase teo läbi tekitatud, neis paragrahvides tähendatud, hädaoht kõrvaldati ta enese poolt või ta ülesandmise põhjal, või kui tule, plahvatuse või uputuse mõju lõpetati juba algul.

§ 536. Süüdlast selles, et ta ei teatanud või õigel ajal ei teatanud raudteevahile või muule isikule, kes valvas maa-, õhu- või veeteede julgeolekut, süüdlase poolt juhtumisi tehtud teerikkumisest, mis tegi teel liikumise hädaohtlikuks, või süüdlase poolt juhtumisi tehtud hoiatusmärgi rikkumisest, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni.

31. peatükk. Leiu teatamatajätmine, võõra varanduse omastamine ja usalduse kuritarvitamine.

§ 537. Süüdlast selles, et ta ei teatanud seatud korras:
1) tema poolt leitud teadmata kelle päralt olevast varandusest, mille väärtus ületab kolm krooni;
2) süüdlase karja hulka või tema maa peale tulnud teadmata kelle päralt olevast hulkuvast koduloomast, karistatakse : rahatrahviga mitte üle kümne krooni.

§ 538. Süüdlast selles, et ta tahtlikult jättis oma kätte omandamise sihiga või et ta tahtlikult raiskas:
1) tema poolt leitud või tema juurde unustatud teadmata kelle päralt oleva varanduse, mille väärtus ületab kolm krooni;
2) teadmata kelle päralt oleva hulkuva kodulooma, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 539. Süüdlast selles, et ta omastas:
1) võõra maa seest tema poolt leitud peitevara;
2) tema poolt leitud või tema juurde unustatud võõra varanduse või hulkuva kodulooma, kelle peremees omastamise ajal süüdlasele oli teada, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui aga süüdlane omastamise ajal teadis, et peremees otsib taga seda varandust, või kui peremees nõudis selle tagasiandmist süüdlaselt, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 540. Süüdlast tema kätte usaldatud võõra vallasvara omastamises, karistatakse: . vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui omastatud varanduse väärtus ületab tuhat krooni, siis karistatakse süüdlast: , vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui omastatud varanduse väärtus ei ületa kaht krooni või kui süüdlane andis tagasi vabatahtlikult enne kohtuotsuse, -resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist omastatud varanduse, või muul viisil rahuldas kahjusaajat, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui aga käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes ettenähtud omastamine saadeti korda kergemeelselt, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 541. Haigekassa juhatuse liikmeid, samuti ka ettevõtte omanikku, kus haigekassa olemas, või haigekassa asjade ajamiseks kinnitusameti poolt eriti määratud isikuid, kes süüdlased selles, et nad: 1) haigekassast andsid rahalist toetust isikule, kellel teadvalt selleks õigust ei olnud või kes ei olnud haigekassa osanik, või seesuguse isiku perekonnaliikmele;
2) haigekassa raha või muud varandust teadvalt kulutasid seesugusteks otstarbeteks, mis ei ole ette nähtud kassa põhikirjas, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui toetuse või kulutatud summa ületab tuhat krooni, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui süüdlane vabatahtlikult andis tagasi enne kohtuotsuse, -resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist väljaantud toetuse või ärakulutatud summa või varanduse haigekassale või rahuldas muul viisil haigekassat, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui aga käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes ettenähtud kuritegu kergemeelselt saadeti korda, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 542. Pangakontori või rahavahetusasutuse pidajat, juhatajat või teenijat, samuti igaühte, kes võtab võõrast vallasvara hoiule, panti või muudeks teatavateks operatsioonideks, kui nad süüdlased sarnase neile usaldatud varanduse omastamises, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 543. Isikut, keda riigi või omavalitsuse võim volitanud andma abi tulekahju, rahva toitlusainete puuduse või muu ühiskondliku õnnetuse läbi kannatajatele ja kes süüdlane selles, et ta: 1) omastas varandust, mida pidi jagatama välja kannatajatele; 2) varandusest, mida pidi jagatama välja kannatajatele, omakasu tõukel andis abi isikule, kellel ei olnud õigust saada seda abi, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 544. Isikut, kes volikirja või muu seadusliku volituse järgi kohustatud hoolt kandma võõra varanduse või varandusliku huvi eest ja kes süüdlane oma volituse tarvitamises teadvalt kahjuks temale usaldatud varandusele või varanduslikule huvile, kui sellest kuritarvitusest järgnes kahju, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui sünnitatud kahju ületab tuhat krooni või kui selle kuritarvituse saatis korda eestkostja eestkostealuse kahjuks, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Viimase karistuse alla langeb ka eestkostja või hooldaja, kes süüdlane ta valitsemisel oleva võõra vallasvara omastamises.

§ 545. Riigi või omavalitsuse, samuti heategeva-, krediit- või kooperatiivasutuse, osaühisuse või aktsiaseltsi teenijat, kes süüdlane oma teenistusseisu tarvitamises teadvalt kahjuks teenistusalal tema hoolele usaldatud varandusele või varanduslikule huvile, kui sellest kuritarvitusest järgnes kahju, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Oli aga kahju niivõrd suur, et sellest järgnes krediitasutuse asjade korratus või halvenemine, või et selle tõttu paljud isikud kaotasid oma varanduse, või kui sellest tekkis tähtis kahju riigile, siis karistatakse süüdlast: ‘ sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Samade karistuste alla ja samadel alustel langevad käesolevas paragrahvis nimetatud isikud, kes süüdlased teenistusalal nende käes oleva varanduse omastamises või teenistusalal nende valve all oleva varanduse varguses. Viimasel juhul on varguse katse karistatav.

§ 546. Krediit- või kooperatiivasutuse, osaühisuse või aktsiaseltsi juhatajat või asjade korraldajat, kes süüdlane: 1) sarnase asutuse, ühisuse või seltsi varanduse tarvitamises seesugusteks operatsioonideks, mis põhikirja järgi ei olnud lubatud; 2) riigivalitsuselt ettevõtte vajaduste jaoks saadud kapitalide tarvitamises määratud otstarbe vastaselt, kuigi sarnane tegu saadeti korda nimetatud asutuse, ühisuse või seltsi otsuste täitmiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui aga sarnase teo tagajärjeks oli maksmiste seismapanek või nimetatud asutuse, ühisuse või seltsi maksujõuetuks tunnustamine, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla ja samal alusel langeb käesolevas paragrahvis nimetatud isik, kes süüdlane selles, et ta riigivalitsuselt ettevõtte vajaduste jaoks saadud kapitale ei tarvitanud ei määratud otstarbele vastavalt ega üldse ettevõtte vajaduseks.

§ 547. Aktsiaseltsi või osaühisuse asutajat või krediit- või kooperatiivasutuse, osaühisuse või aktsiaseltsi juhatajat või asjade korraldajat, kes süüdlane: 1) teadvalt valeteadete andmises riigivalitsusele asutatava aktsiaseltsi või osaühisuse kohta seltsi või ühisuse asutamiseks loa nõutamisel, kui seesugune valeteadete andmine võis sünnitada kahju aktsionäridele või osanikkudele; 2) teadvalt valeteadete mahutamises asutuse, ühisuse või seltsi asjade seisu või arvete kohta kuulutuses, aruandes, bilansis või äriraamatus ; 3) teadvalt vale jaotusarve esitamises dividendi väljaarvamise ja väljaandmise kohta; 4) obligatsioonide või pantkirjade väljaandmises, mis põhikirja või sellekohaste eeskirjade järgi ei olnud kindlustatud või hoiupiletite väljaandmises vastavat hoiusummat vastu võtmata; 5) obligatsioonide või muude väärtpaberite väljaandmises suuremas summas kui see oli lubatud, kuigi see tegu saadeti korda nimetatud asutuse, ühisuse või seltsi otsuste täitmiseks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

32. peatükk. Vargus, röövimine javäljapressimine.

§ 548. Süüdlast võõra vallasvara riisumises salaja või avalikult, omastamise sihiga, karistatakse selle varguse eest: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kohus võib vangimaja karistust pikendada kuni kahe aastani, kui vargus oli saadetud korda: erilise jultumusega; usalduse rikkumisega; tõkete või lukustuste kõrvaldamisega, mis takistasid pääsemist õue, hoonesse või muusse ruumi või hoiukohta; raudteerongi liikumise või selle peatuse ajal; öösel; kui riisutud varandus kahjusaaja toitmiseks oli teadvalt hädatarvilik. Kui riisutud varanduse väärtus ületab tuhat krooni, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

Kui aga riisutud varanduse väärtus ei ületa kahte krooni, või kui süüdlane vabatahtlikult andis tagasi enne kohtuotsuse, -resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist riisutud varanduse või rahuldas kahjusaajat muul viisil, või kui vargus saadeti korda äärmise häda sunnil, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb süüdlane § 519 nimetatud dokumendi või kirjavahetuse riisumises salaja või avalikult, omastamise sihiga. Katse on karistatav.

§ 549. Süüdlast selles, et ta varastas: 1) varandust, selleks otstarbeks lahtikaevatud või rikutud hauast; 2) varandust, mis tulekahju, üleujutuse, laevaõnnetuse või muu ühiskondliku õnnetuse tõttu oli hädaohus, kui vargus saadeti korda seesuguse õnnetuse ajal; 3) riigi päralt olevaid sõjariistu, padruneid, püssirohtu või muid asju, mis kuulusid pealetungimise või kaitse abinõude hulka, kui vargus oli äriajamiseks, või olgugi mitte äriajamiseks, kuid kui see vargus saadeti korda ladudest või kaitseväe hoiukohtadest või ruumidest, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 550. Süüdlast varguses elutsetavast hoonest, laevast või muust ruumist või sarnasest elutsematust ruumist, kus tol ajal teadvalt inimene viibis, või aiaga ümbritsetud elutsetava hoone õuest:
1) kui süüdlane ennast varustanud oli sõjariistaga või muu abinõuga kallaletungimiseks või kaitseks;
2) öösel, kui sealjuures süüdlane tungis sellesse ruumi või õue valevõtme abil või rikkudes tõkkeid või lukustusi, mis takistasid ruumi või õue pääsemist, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 551. Süüdlast varguses, mis saadeti korda:
1) öösel mitme isiku poolt, kes olid endid varustanud sõjariistaga või muu abinõuga kallaletungimiseks või kaitseks, elutsetavast hoonest, laevast või muust ruumist, sarnasest elutsematust ruumist, kus tol ajal teadvalt inimene viibis, või aiaga ümbritsetud elutsetava hoone õuest, kui seejuures süüdlane tungis sellesse ruumi või õue valevõtme abil või rikkudes tõkkeid või lukustusi, mis takistasid pääsemist ruumi või õue;
2) salgaga, karistatakse: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Katse on karistatav.

§ 552. Süüdlast hobusevarguses karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga süüdlane saatis korda hobusevarguse enne viie aasta möödumist, pärast karistuse ärakandmist varem kordasaadetud hobusevarguse eest, arvates selle karistuse ärakandmise päevast, või kui hobusevargus temale oli äriajamiseks, siis karistatakse teda: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Katse on karistatav.

§ 553. Süüdlast § 548 esimeses ja teises lõikes ettenähtud varguses, mis saadeti korda pärast kahel korral karistuse ärakandmist •varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest enne viie aasta möödumist, arvates ühe seesuguse süüteo eest karistuse ärakandmise päevast, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 554. Süüdlast varguses, mis saadeti korda pärast karistuse ärakandmist mitte vähem kui kolmel korral varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest enne viie aasta möödumist, arvates ühe seesuguse süüteo eest karistuse ärakandmise päevast, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga süüdlane mõne nimetatud süüteo eest karistusena ära kandis vangimaja üle ühe aasta ja uuesti korda saadetud varguse eest enne nimetatud tähtaja möödumist kohtu poolt tunnustatakse vangimaja karistuse vääriliseks samuti üle ühe aasta, siis karistatakse teda: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Katse on karistatav.

§ 555. Süüdlast võõra vallasvara riisumises omastamise sihiga meelemõistuseta olekusse viimise, kehavigastuse, karistatava ähvarduse või isiku kallal vägivalla tarvitamisega, karistatakse selle röövimise eest: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui röövimine saadeti korda:
1) üliraske või raske kehavigastusega;
2) lahtisel merel;
3) mitme isiku poolt, kes tungisid selleks elutsetavasse hoonesse või muusse ruumi;
4) isiku poolt, kes oli ennast varustanud sõjariistaga! või muu abinõuga kallaletungimiseks või kaitseks;
5) isiku poolt, kes oli kandnud mitte vähem kui kahel korral karistuse varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest, enne viie aasta möödumist, arvates ühe seesuguse süüteo eest karistuse ärakandmise päevast, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle viieteistkümne aasta.

Kui röövimine saadeti korda:
1) salgaga;
2) isiku poolt, kes oli kandnud mitte vähem kui kolmel korral karistuse varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest, enne viie aasta möödumist, arvates ühe seesuguse süüteo eest karistuse ärakandmise päevast,
siis karistatakse süüdlast: surmanuhtlusega või tähtajata sunnitööga.

Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb süüdlane § 519 nimetatud dokumendi või kirjavahetuse riisumises käesolevas paragrahvis nimetatud tingimustel. Katse on karistatav.

§ 556. Süüdlast selles, et ta sihiga saada endale või teisele varanduslikku kasu sundis kehavigastuse, karistatava ähvarduse või isiku kallal vägivalla tarvitamisega ära andma varanduslikku Õigust või astuma muusse kahjulikku varanduslikku tehingusse, karistatakse selle väljapressimise eest: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui väljapressimine saadeti korda:
1) üliraske või raske kehavigastusega;
2) mitme isiku poolt, kes selleks tungisid elutsetavasse hoonesse või muusse ruumi;
3) isiku poolt, kes oli ennast varustanud sõjariistaga või muu abinõuga kallaletungimiseks või kaitseks;
4) salgaga;
5) isiku poolt, kes oli kandnud mitte vähem kui kolmel korral karistuse varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest, enne viie aasta möödumist, arvates ühe seesuguse süüteo eest karistuse ärakandmise päevast, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Katse on karistatav.

33. peatükk. Kelmus.

§ 557. Süüdlast: 1) võõra vallasvara riisumises omastamise sihiga pettuse abil; 2) avatlemises pettuse abil sihiga saada endale või teisele varanduslikku kasu, ära andma varanduslikku Õigust või astuma muusse kahjulikku varanduslikku tehingusse, karistatakse selle kelmuse eest: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui kahju ületab tuhat krooni, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga kahju ei ületa kahte krooni või kui süüdlane vabatahtlikult andis tagasi enne kohtuotsuse, -resolutsiooni või vandekohtunikkude verdikti kuulutamist varanduse või rahuldas kahjusaajat muulfviisil, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb süüdlane § 519 nimetatud dokumendi või kirjavahetuse riisumises omastamise sihiga, pettuse abil. Katse on karistatav.

§ 558. Süüdlast asja edasiandmises kriminaalseadusega käivuseks keelatud või süüteo läbi saadud asja pähe, kui saadi kätte tehingu järgi kokkulepitud hind täielt või osalt, karistatakse selle kelmuse eest: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Karistatava tehingu järgi saadud raha või muu varandus võetakse süüdlaseltJ või nõutakse temalt sisse vastav summa.

§ 559. Süüdlast selles, et ta:
1) pantis, müüs või muul viisil võõrandas enne ostuhinna lõplikku väljamaksmist masina, tööriista või muu vallasvara, mis ostetud väikekauplusest järelmaksuga, kuulus koduse majapidamise, põllumajapidamise (välja arvatud elav inventar) või tööstuse sisseseadesse ja mis määratud tarvitamiseks, mitte aga äratarvitamiseks, või edasimüümiseks;
2) varjas või pantis, müüs või muul viisil võõrandas väikelaenuasutuse nõusolekuta asja, mis oli omandatud selle asutuse poolt saadud laenu eest ja pidi olema selle laenu kindlustuseks, kuid oli jäetud laenaja tarvitamiseks, kui laenusumma veel ei olnud täielt tagasi makstud, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas Õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui kahju ületab tuhat krooni, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 560. Süüdlast kinnitussumma vastuvõtmises oma nõudmisel varanduse eest, mis kinnitatud rikkumise vastu, kui rikkumist teadvalt ei olnud või kui süüdlane varjas asjaolu, et varandus oli rikutud põhjusel, mis temalt õiguse võttis saada kinnitussummat, karistatakse selle kelmuse eest: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 561. Süüdlast kelmuses: 1) kui ta selleks valesti esines riigi või omavalitsuse teenijana või isikuna, kes täidab seesuguse teenija poolt antud ülesannet; 2) mis saadeti korda salgaga, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 562. Süüdlast § 557 esimeses lõikes ettenähtud kelmuses, mis saadeti korda pärast kahel korral karistuse ärakandmist varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest enne viie aasta möödumist, arvates ühe seesuguse süüteo eest karistuse ärakandmise päevast, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 563. Süüdlast kelmuses, mis saadeti korda pärast karistuse ärakandmist mitte vähem kui kolmel korral varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest enne viie aasta möödumist ühe seesuguse süüteo eest, arvates karistuse ärakandmise päevast, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui süüdlane mõne nimetatud süüteo eest karistusena ära kandis vangimaja üle ühe aasta ja uuesti kordasaadetud kelmuse eest enne sama tähtaja möödumist kohtu poolt tunnustatakse vangimaja karistuse vääriliseks samuti üle ühe aasta, siis karistatakse teda: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Katse on karistatav.

§ 564. Süüdlast kinnitatud varanduse süütamises, plahvatuses või uputuses kinnitussumma saamise sihiga, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Katse on karistatav.

34. peatükk. Pankrott, liigkasuvõtmine ja muud karistatavad seadusvastased teod varanduse asjus.

§ 565. Kohtu poolt maksujõuetuks tunnustatud võlgnikku, kes süüdlane:
1) maksujõuetuks tunnustamisel oma varanduse varjamises ülesandmata jätmise või valeteadete andmise teel sihiga pääseda võlgade tasumisest;
2) konkurss-tompu vähendava võlakohustuse väljaandmises täielt või osalt väljamõeldud võla peale, või oma varanduse tasuta edasiandmises, ümberkinnistamises või muul viisil varjamises pärast maksujõuetuks tunnustamist, kui see sündis sihiga pääseda võlgade tasumisest;
3) täielt või osalt väljamõeldud võla peale võlakohustuse väljaandmises või oma varanduse tasuta edasiandmises, ümberkinnistamises või muul viisil varjamises, olgugi enne maksujõuetuks tunnustamist, kuid ette nähes, et sarnane tunnustamine sünnib paratamata lähemal ajal, kui see sündis sihiga pääseda võlgade tasumisest, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 566. Kohtu poolt kaubanduslikult maksujõuetuks tunnustatud võlgnikku, kes süüdlane § 565 ettenähtud süütegudes, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue aasta. Oli aga kahju niivõrd suur, et sellest järgnes krediitasutuse asjade korratus või halvenemine, või et selle tõttu paljud isikud kaotasid oma varanduse, või kui sellest tekkis tähtis kahju riigile, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta.

§ 567. Krediit-või kooperatiivasutuse, osa; ühisuse või aktsiaseltsi juhatajat või asjade korraldajat, kes süüdlane selles, et ta:
1) seesuguse asutuse, ühisuse või seltsi kohtu poolt maksujõuetuks tunnustamisel keeldus teatamast kohtule või vastavale võimule seaduses määratud juhtudel ja korras selle asutuse, ühisuse või seltsi varandusest, või samasel teadaandmisel andis valeteate nende varandusest, kui seesugune keeldumine sündis või teade anti sihiga aidata kaasa asutusele, ühisusele või seltsile pääseda võlgade tasumisest;
2) andis välja täielt või osalt väljamõeldud võla peale võlakohustuse, mis vähendab seesuguse asutuse, ühisuse või seltsi varandust, või andis edasi tasuta, kinnistas ümber või varjas muul viisil selle varandust sihiga aidata kaasa asutusele, ühisusele või seltsile pääseda võlgade tasumisest, kui seesugune kohustuse väljaandmine või varanduse tasuta edasiandmine, ümberkinnistamine või varjamine sündis pärast maksuliste lõpetamist seesuguse asutuse, ühisuse või seltsi poolt või pärast nende maksujõuetuks tunnustamist, või olgugi enne, kuid ette nähes, et samane lõpetamine või tunnustamine sünnib paratamata lähemal ajal; kui seejuures järgnes asutuse, ühisuse või seltsi maksujõuetuks tunnustamine või maksmiste seismapanek, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Oli aga kahju niivõrd suur, et sellest järgnes krediitasutuse asjade korratus või halvenemine või et selle tõttu paljud isikud kaotasid oma varanduse või kui sellest tekkis tähtis kahju riigile, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta.

§ 568. Paragrahvides 565—567 ettenähtud süütegude osaliseks nende kordasaatmise puhul loetakse ja osalisena karistatakse süüdlast:
1) nendele tegudele kihutamises;
2) maksu nõudmises või vastuvõtmises seesuguse kohustuse järgi, mis teadvalt oli antud välja nimetatud paragrahvides tähendatud tingimustel;
3) tasu eest omandamise näol seesuguse varanduse tasuta omandamises, mis teadvalt oli antud üle nimetatud paragrahvides tähendatud tingimustel;
4) varanduse varjamises või varjamisest osavõtmises nimetatud paragrahvides tähendatud tingimustel.

§ 569. Kaubanduslikult ettevaatamatuks maksujõuetuks tunnustatud isik, kes süüdlane kergemeelses äriasjade ajamises, samuti ka pillamises, mis oli põhjuseks ta maksujõuetusele, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta kauplemise õiguse ühest kuni viie aastani või jäädavalt.

§ 570. Krediit-või kooperatiivasutuse, osaühisuse või aktsiaseltsi juhatajat või asjade korraldajat, kes süüdlane selles, et ta ajas kergemeelselt seesuguse asutuse, ühisuse või seltsi asju, või saatis korda pillamise neis asjus, kui samane asjaajamine või pillamine tekitas maksmiste lõpetamise seesuguse asutuse, ühisuse või seltsi poolt või nende maksujõuetuks tunnustamise, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Peale selle võib kohus süüdlaselt võtta käesolevas paragrahvis nimetatud asutuste, ühisuste või seltside juhatamise või asjade korraldamise õiguse ühest kuni viie aastani või jäädavalt.

§ 571. Krediit-või kooperatiivasutuse, osaühisuse või aktsiaseltsi juhatajat või asjade korraldajat, kes süüdlane seadusega või põhikirjaga nõutavate korralduste tegematajätmises ettevõtte asjade likvideerimiseks nende tingimuste olemasolekul, mil seadusega või põhikirjaga ette kirjutatakse sarnane likvideerimine, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui asutuse, ühisuse või seltsi asjade seisukord oli teadvalt sarnane, mil seadusega või põhikirjaga ette kirjutatakse teatada asutuse, ühisuse või seltsi maksujõuetusest, siis karistatakse süüdlast selle ülesandmise kohuse täitmatajätmises: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 572. Isikut, kellel olid teadvalt käepärast mingisugused võimalused oma võlauskuja rahuldamiseks ja kes süüdlane: 1) nendest võimalustest teatamata jätmises kohtule või sellekohasele võimule seaduses määratud juhtudel ja korras; 2) nendest teatamisel kohtule või sellekohasele võimule valeteate andmises võlauskuja kahjuks, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb: 1) süüdlane valeteate andmises kohtule, et ta kaotanud maksmata veksli; 2) süüdlane valeteate või tõenduse andmises seaduses määratud korral temalt allkirja võtmisel pärandusvara kinnipitserdamise ja üleskirjutamise või kohtu kutsetoimetuse avamise puhul.

§ 573. Süüdlast selles, et ta riisus, varjas, rikkus, tasuliselt või tasuta võõrandas või pantis oma panditud, aresti või sekvestri all olevat vallasvara, või seesugust vallasvara, mille aresti või sekvestri alla panemise kohta vastava võimu poolt korraldus ehk küll juba teadvalt oli tehtud, kuid millele arest või sekvester veel ei olnud pandud, kui need teod saadeti korda võlauskuja või muu isiku kahjuks, kelle õigused olid kindlustatud selle varandusega, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas Õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 574. Süüdlast kapitali laenuks andmises ülemäära kõrge protsendiga, kui laenuvõtja oli sunnitud oma kitsikuse tõttu, mis laenuandjale teada, vastu võtma või pikendama laenutingimusi, mis äärmiselt koormavad ja rasked oma tagajärgede poolest, karistatakse selle liigkasuvõtmise eest: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Peale selle võib kohus määrata süüdlaselt tasuraha mitte üle viiesaja krooni. Kui seesugune liigkasuvõtmine süüdlasele oli äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Samade karistuste alla ja samal alusel langeb süüdlane teadvalt liigkasulise kohustuse omandamises ja selle põhjal nõudmise tõstmises või sarnase kohustuse järgi teadvalt liigkasulise maksu vastuvõtmises. Kui liigkasu võtab laenukassa pidaja või ta asjaajaja, võib kohus võtta süüdlaselt jäädavalt laenukassa pidamise või laenukassa asjaajajaks olemise õiguse. Liigkasuline kohustus tunnustatakse tühiseks, kuid laenuandjale jääb õigus saada tagasi tõesti antud kapitali, maha arvatud kättesaadud maksud. Kapitali laenuks andmine mitte kõrgema kui kaheteistkümne protsendiga aastas ei ole karistatav.

§ 575. Süüdlast selles, et ta:
1) avatles isikut, kes teadvalt ei suutnud saada aru oma tehtud tehingu või korralduse iseloomust või tähendusest, või juhtida oma tegevust, või kes tsiviilõiguslikult ei olnud täisealine, astuma temale kahjulikku varanduslikku tehingusse või tegema muud temale kahjulikku varanduslikku korraldust, kasutades tema teadmatust või vilumatust;
2) avatles astuma kahjulikku tehingusse või tegema muud kahjulikku varanduslikku korraldust vale lubadustega või muude kavalustega, selleks kasutades kahjusaaja selge arusaamise puudust sarnase tehingu või korralduse iseloomust või tähendusest;
3) tõstis nõudmist dokumendi järgi selle terves summas või osas, kui sissenõutav võlg teadvalt oli kustutatud; kui need teod saadeti korda sihiga saada varanduslikku kasu omale või teisele, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui tehtud kahju ületab tuhat krooni, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Käesoleva paragrahvi p. p. 1 ja 2 ettenähtud kuriteo katse on karistatav.

§ 576. Süüdlast pimeda isiku avatlemises niisuguse dokumendi allakirjutamisele, mis teadvalt ei vastanud pimeda tahtmisele, kuid sarnasel näol, nagu oleks see ta tahtmisele vastav, ja mis oli kahjulik allakirjutaja või teise isiku varandusele või varanduslikule huvile, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla ja samadel alustel langeb süüdlane, kes kasutas teadvalt sarnast dokumenti.

§ 577. Süüdlast võõra allkirjaga varustatud blanketi täitmises dokumendi teksti pealekirjutamisega, mis oli kahjuks allakirjutaja varandusele või varanduslikule huvile ja mis teadvalt ei vastanud allakirjutaja tõelisele tahtmisele, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla ja samal alusel langeb süüdlane, kes kasutas teadvalt sarnast dokumenti.

§ 578. Süüdlast võõra allkirjaga varustatud blanketi täitmises dokumendi teksti pealekirjutamisega, mis oli kahjuks allakirjutaja varandusele või varanduslikule huvile ja teadvalt ei vastanud allakirjutaja tõelisele tahtmisele, ning millise dokumendi järeletegemine ette nähtud § 412, karistatakse: kui dokumenti tarvitati õige pähe või anti edasi vangimajaga mitte üle kuue kuu, kui selles dokumendis tõendatav asjaolu on tõeline või kui dokumenti ei tarvitatud õige pähe ega ei antud edasi arestiga mitte üle kuue kuu, kui süüdlasele oli äriajamiseks sarnane teksti pealekirjutamine dokumentidele vangimajaga mitte üle kuue aasta. Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Samade karistuste alla ja samadel alustel langeb süüdlane, kes kasutas teadvalt sarnast dokumenti.

§ 579. Süüdlast avatlemises, sihiga saada varanduslikku kasu omale või teisele, varanduse või varandusliku Õiguse üleandmisele või muusse kahjulikku varanduslikku tehingusse astumisele ähvardusega avaldada väljamõeldud või tõelisi teateid:
1) asjaolu kohta, mis häbistab kahjusaajat või ta perekonna, olgugi surnud, liiget;
2) seesuguse teo kordasaatmise kohta kahjusaaja või ta, olgugi surnud, perekonnaliikme poolt, mida karistatakse kui rasket kuritegu või kuritegu;
3) asjaolu kohta, mis halvab kahjusaaja ärikrediiti, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas Õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui seesugune kuritegu saadeti korda:
1) salgaga, kes oli koondunud seda liiki tegude kordasaatmiseks;
2) isiku poolt, kes mitte vähem kui kahel korral oli kandnud karistuse samasuguse teo eest, või varguse, röövimise, väljapressimise või kelmuse eest enne viie aasta möödumist, arvates ühe seesuguse süüteo eest karistuse ärakandmise päevast;
3) perioodilise trükitoote toimetaja, väljaandja või kaastöölise poolt, kes ähvardas avaldada trükis sarnase teate, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 580. Süüdlast teadvalt raske kuriteoga või kuriteoga saadud võõra varanduse omandamises, hoiule, varjamiseks, pandiks või edasiandmiseks võtmises või edasiandmises, karistatakse: kui varandus oli saadud raske kuriteoga vangimajaga mitte üle kolme aasta, kui varandus oli saadud kuriteoga vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud kuritegu oli süüdlasele äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 581. Kauplejat, kes süüdlane raske kuriteoga või kuriteoga saadud võõra varanduse omandamises, hoiule, pandiks või edasiandmiseks võtmises või edasiandmises teadmata, et see varandus oli saadud raske kuriteoga või kuriteoga, kuid siiski tarviliku ettevaatuseta, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui süüdlane oli kangete jookide müügiasutuse pidaja, siis võetakse temalt peale selle sarnaste jookidega kauplemise õigus ühest kuni viie aastani.

§ 582. Süüdlast kaitseväelaselt teadvalt riigile kuuluva sõjariista, riide või varustusasja omandamises või pandiks võtmises, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui seesugune kuritegu oli süüdlasele äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui süüdlane oli kangete jookide müügiasutuse pidaja, siis võetakse temalt peale selle nende jookidega kauplemise õigus ühest kuni viie aastani. 35. peatükk. Süüteod autoriõiguste ja ainuõiguste vastu.

§ 583. Süüdlast võõra autoriõiguse tahtlikus rikkumises karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui seesugune autoriõiguse rikkumine saadeti korda teose omavolilise kirjastamisega või paljundamisega teose edasiandmise sihiga, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui aga süüdlane andis välja omavoliliselt võõra teose oma nime all, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 584. Süüdlast selles, et ta omavoliliselt kasutas võõrast seatud korras antud ainuõigust leiutise peale, või võõrast õigust seatud korras registreeritud tööstussaaduse mudeli või joonistuse reprodutseerimise peale, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 585. Kauplejat, kes süüdlane selles, et ta hoidis müügiks või vedas sisse välismaalt müügiks või müüs asja, mis teadvalt oli valmistatud autoriõiguse või leiutise ainuõiguse rikkumisega, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. 36. peatükk. Võõra varanduse omavoliline kasutamine.

§ 586. Süüdlast omavolilises jahipidamises, kala- või muus püügis võõra maa peal, võõras metsas või võõrais vetes, karistatakse: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni. Sama karistuse alla langeb süüdlane selles, et ta: 1) ajas ära ükskõik mil viisil võõra maa pealt jahilooma; 2) viibis teelt kõrval võõra maa peal või metsas püssiga või mõnesuguste riistadega jahiloomade püüdmiseks. Kui omavoliliselt peeti jahti põldudel või heinamaadel enne vilja või heina ärakoristamist, siis karistatakse süüdlast: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 587. Süüdlast selles, et ta:
1) omavoliliselt raius puid võõras metsas, kuigi maharaiutud puud ei olnud välja veetud või ära viidud;
2) riisus omastamise sihiga võõrast metsast, mitte aga metsamaterjali valmistuskohast või hoiuladudest, tuulemurtud puu, lamapuu või sarnase puu osa, karistatakse: kui süüdlane saatis korda selle teo esimest korda rahatrahviga mitte üle saja krooni, kui süüdlane saatis korda selle teo teist korda enne kahe aasta möödumist, arvates endise samasuguse teo eest karistuse ärakandmise päevast arestiga mitte üle kolme kuu, kui süüdlane saatis korda selle teo kolmat või rohkemat korda enne kahe aasta möödumist, arvates endise samasuguse teo eest karistuse ärakandmise päevast vangimajaga mitte üle kuue kuu. Karistuse alla, mis määratakse selle teo teistkordse kordasaatmise eest, võib langeda süüdlane, kes selle saatis korda esimest korda, kui omavoliline metsaraiumine või kõrvaletoimetamine mitme isiku poolt saadeti korda öösel, või metsas, salus või metsatükis, mis olid määratud eriotstarbeks, olid kaitse all, istutatud või ümbritsetud kraaviga või aiaga, või kui lõigati maha seemnepuu. Karistuste alla käesolevas paragrahvis ettenähtud tegude eest ja selles nimetatud alustel langevad mitte üksi nende otsekohesed kordasäatjad, vaid ka kihutajad ja kaasaitajad.

§ 588. Paragrahvis 587 määratud karistuste alla ja selles nimetatud alustel langeb süüdlane selles, et ta:
1) omavoliliselt valmistas metsasaadusi võõras metsas;
2) omavoliliselt laastas teiseks otstarbeks kasutamise sihiga võõrast metsa, metsa kasvatamiseks eraldatud välja, või metsaga istutatud või küütud kohta;
3) omavoliliselt raius metsa üle lubatud määra või valmistas metsasaadusi üle lubatud määra; riigi metsades aga lubatud metsaraiumisel või metsasaaduste valmistamisel ainult sel juhul, kui seesugune ülemäära raiumine või valmistamine ületab kümnendiku osa lubatud määrast;
4) omavoliliselt raius metsa, mis teadvalt oli teist sugu või teise omadusega, kui see, mis lubatud;
5) raius metsa või valmistas metsasaadusi teadvalt selleks mitte määratud metsatükis;
6) omavoliliselt rikkus võõra maa peal kasvavat puud täkkimisega, koorimisega või muul viisil.

§ 589. Süüdlast teadvalt §§ 587 või 588 ettenähtud süütegudega saadud metsamaterjali või metsasaaduste omandamises, hoiule, varjamiseks, pandiks või edasiandmiseks võtmises või edasiandmises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni. Kui see üleastumine süüdlasele oli äriajamiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui süüdlane on metsaäriajaja, võib kohus peale selle temalt võtta metsaäri ajamise õiguse ühest kuni viie aastani.

§ 590. Peale §§ 587—589 määratud karistuste mõistetakse süüdlaselt metsaomaniku kasuks, süüteo mitme isiku poolt kordasaatmise puhul aga kõigilt süüdlastelt solidaarselt, tasuraha omavoliliselt raiutud, rikutud või kõrvaletoimetatud metsamaterjali või metsasaaduste või seadusvastaselt valmistatud metsasaaduste kahekordses väärtuses; kui aga süüdlased ei tulnud ilmsiks või on maksujõuetud nimetatud tasuraha maksmiseks, siis nõutakse varjajatelt sisse nende poolt varjatud metsa või metsasaaduste kahekordne hind. Selle tasuraha maksmata jätmise korral asendatakse tasuraha arestiga § 59 tähendatud eeskirjade järgi. Sellest olenemata võetakse ära omavoliliselt raiutud või kõrvaletoimetatud metsamaterjal ja antakse tagasi metsaomanikule süüdlase kulul või nõutakse sisse metsaomaniku kasuks sarnase metsamaterjali väärtus. Metsamaterjali ja metsasaaduste väärtus arvutatakse metsataksi järgi.

§ 591. Süüdlast selles, et ta:
1) hakkas raiuma selleks lubatud riigi metsa enne seatud loa kättesaamist või raius seda pärast loas nimetatud tähtaega;
2) omavoliliselt vedas välja või viis ära raiumiseks lubatud riigi metsamaterjali enne selle ülevaatuseks määratud tähtaega, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

§ 592. Süüdlast võõras metsas telliskivitehase või muu tule abil töötava tehase omavolilises sisseseadmises, või omavolilises tõrva või tökati ajamises, või potase, süte või lubja põletamises, karistatakse: rahatrahviga mitte üle viiekümne krooni.

Peale selle määratakse süüdlaselt metsaomaniku kasuks tasuraha mitte üle viiekümne krooni ja võetakse ära metsaomaniku kasuks kõik süüdlase omavolilised ehitused ning valmistused, samuti tööriistad ja materjalid. Kui see üleastumine saadeti korda riigi metsas sellekohase loaga, kuid teadvalt selleks mittemääratud kohas, siis karistatakse süüdlast: rahatrahviga mitte üle kahekümneviie krooni. Peale selle määratakse süüdlaselt tasuraha mitte üle kahekümneviie krooni ja kohustatakse teda ära koristama korravastaselt tehtud ehitused.

§ 593. Süüdlast võõras metsas viibimises mõjuva põhjuseta läbisõiduteelt kõrval metsaraiumise riistadega või veõriistadega metsamaterjali väljavedamiseks, karistatakse’’: rahatrahviga mitte üle kümne krooni § 594. Paragrahv 587 ettenähtud võõra metsa vähetähtsat omavolilist kasutamist ei loeta süüteoks, kui sarnane kasutamine sündis ainult teekäigul metsasaaduste järele tekkinud tarviduste rahuldamiseks.

§ 595. Süüdlast selles, et ta:
1) korjas võõra maa pealt teadvalt peremehe keelu vastu metspuuvilja, metsmarju, -seeni või muid asju, mis peremehele võisid tuua kasu;
2) omavoliliselt lõikas võõra maa peal mättaid, võttis kive, liiva, savi või muid väljakaevatavaid asju;
3) omavoliliselt vedas võõra maa peale kive, prügi, lõpnud loomi või mustust;
4) omavoliliselt karjatas võõra maa peal kariloomi või linde;
5) omavoliliselt läks läbi jala või sõites võõrast heinamaast või põllust enne nendelt heina või lõikuse ärakoristamist;
6) omavoliliselt ajas kariloomi või linde üle’võõra heinamaa või põllu;
7) omavoliliselt niitis metsarohtu võõral heinamaal või võõras metsas;
8) omavoliliselt viis ära või ajas ära võõra maa peal söömiselt kinniaetud karilooma või linnu;
9) omavoliliselt noppis või korjas tähtsusetul määral võõras viljapuu- või aiaviljaaias, põllul või küütud heinamaal aiaülli, puuvilja, aiavilja või muid külitusi või istutusi kohe äratarvitamiseks, kuigi mitte selle üleastumise kordasaatmise kohas, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 596. Süüdlast omavolilises sõitmises või kariloomade ajamises läbi võõra viljapuu- või aiaviljaaia või läbi võõra heinamaa, põllu, salu või karjamaa, mis olid või kui nendest läbisõit või -ajamine teadvalt oli keelatud ülespandud hoiatusmärkidega, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 597. Isikut, kes toimetab võõra vallasvara panti- või hoiulevõtmist, või ta selli, kes süüdlane sarnase varanduse omavolilises kasutamises varanduse peremehele kahjuks või selle varanduse kasutamiseks väljaandmises, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

37. peatükk. Te e n i s t u s a 1 a s e d süüteod riigi ja omavalitsuse teenistuses.

§ 598. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta saatis korda teenistuse alal teo:
1) milliseks seadus või tema peale pandud ülesanne temale ei andnud õigust, või kuigi andis, mille kordasaatmiseks siiski ei olnud seaduslikke põhjusi;
2) sellekohase võimu loata, kui seadusega nõuti sarnast luba, karistatakse selle võimuliialduse eest, kui see saadeti korda tahtlikult või kui see saadeti korda ettevaatamata ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile: arestiga mitte üle kuue kuu.
Kui võimuliialdus saadeti korda tahtlikult ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, või kui süüdlane tarvitas võimuliialdusel vägivalda isiku kallal või karistatavat ähvardust, või kui võimuliialdus saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui aga sellest omakasu tõukel kordasaadetud võimuliialdusest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Riigi või omavalitsuse teenijaks loetakse isik, kes kannab kohuseid või täidab ajutist ülesannet riigi või omavalitsuse teenistuse alal.

§ 599. Võimuliialduseks ei loeta juhtumust,kui riigi või omavalitsuse teenija saadab korda mõnedel erakorralistel asjaoludel teenistusalase teo, milleks seadus või tema peale pandud ülesanne ei andnud temale õigust, mis aga hädatarvilik oli riigi huvides või mida asja tungivuse pärast kuni selleks loa saamiseni ei võidud lükata edasi nähtava hädaohuta või kahjuta teenistuse huvile.

§ 600. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta teist teenijat tahtlikult takistas ta kohuste täitmises, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

§ 601. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes oli kohustatud seaduse, tema peale pandud ülesande või oma teenistuse iseloomu põhjal ära hoidma või katkestama kahju, mis ähvardas valitsemiskorda, riigi-, omavalitsuse- või erahuvi, ja kes süüdlane seÜes, et ta hoolimata oma teenistuskohusest ei võtnud tarvitusele abinõusid või ei teinud tegusid, millega sarnast kahju oleks võidud ära hoida või katkestada, karistatakse selle võimutegevusetuse eest, kui see saadeti korda tahtlikult, või kui see saadeti korda ettevaatamata ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui see võimutegevusetus saadeti korda tahtlikult ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, või kui see võimutegevusetus saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui aga sellest omakasu tõukel kordasaadetud võimutegevusetusest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Samade karistuste alla ning samadel alustel langeb riigi või omavalitsuse teenija, kes süüdlane selles, et ta hoolimata oma teenistuskohusest ei võtnud tarvitusele abinõusid või ei teinud tegusid raskete kuritegude või kuritegude jälgimiseks või seadusjõusse astunud kohtu määruste või otsuste täidesaatmiseks kriminaal-, administratiiv- või tsiviilasjus.

§ 602. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta hoolimata oma teenistuskohusest ei võtnud tarvitusele abinõusid seaduse väljakuulutamiseks, teadaandmiseks või maksmapanemiseks, karistatakse selle võimutegevusetuse eest, kui see saadeti korda tahtlikult, või kui see saadeti korda ettevaatamata ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui see võimutegevusetus saadeti korda tahtlikult ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, või kui see võimutegevusetus saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga sellest omakasu tõukel kordasaadetud võimutegevusetusest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta.

§ 603. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta hoolimata oma teenistuskohusest ei võtnud tarvitusele abinõusid sundmääruse väljakuulutamiseks või maksmapanemiseks, karistatakse selle võimutegevusetuse eest, kui see saadeti korda tahtlikult, või kui see saadeti korda ettevaatamata ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui see võimutegevusetus saadeti korda tahtlikult ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, või kui see võimutegevusetus saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui aga sellest omakasu tõukel kordasaadetud võimutegevusetusest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 604. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta: 1) ei tarvitanud abinõusid, milleks ta oli kohustatud temast alluvuskorras kõrgema ametiasutuse või ülemuse poolt antud käsu või muu ettekirjutuse täidesaatmiseks; 2) oma kohusest hoolimata ei teatanud sissetulnud paberist oma ülemusele või asutusele, kus ta seisis teenistuses, karistatakse selle võimutegevusetuse eest, kui see saadeti korda tahtlikult, või kui see saadeti korda ettevaatamata ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui see võimutegevusetus saadeti korda tahtlikult ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, või kui see võimutegevusetus saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui aga sellest omakasu tõukel kordasaadetud võimutegevusetusest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 605. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes oma teenistuse iseloomu tõttu oli kohustatud ära hoidma või katkestama süütegusid ja süüdlane selles, et ta hoolimata sellest, et temale teada olid tõendused kavatsetud või ettevõetud raske kuriteo või kuriteo kohta, ei võtnud tarvitusele vastavaid abinõusid nende ärahoidmiseks või katkestamiseks, kui abinõude tarvitamatajätmise tagajärjeks oli kuriteo või raske kuriteo kordasaatmine, karistatakse: kuriteo kordasaatmise juhul vangimajaga mitte üle ühe aasta, raske kuriteo kordasaatmise juhul vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui ei võetud tarvitusele neid abinõusid §§ 74—76 või 80 ettenähtud raske kuriteo ärahoidmiseks või katkestamiseks, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui aga sarnase abinõude tarvitamatajätmise tagajärjeks oli §§ 74—76 või 80 ettenähtud raske kuriteo kordasaatmine, siis karistatakse süüdlast: sunnitööga mitte üle kaheksa aasta. Samade karistuste alla ning samadel alustel langeb riigi või omavalitsuse teenija, kes süüdlane selles, et ta ei teatanud oma ülemusele või sellekohasele võimule või ähvardatavale isikule kavatsetud või ettevõetud raskest või kuriteost, hoolimata sellest, et tõendused selle kohta temale teada olid, või et ta varjas oma teadaandes asjaolu, mis oli tähtis raske kuriteo või kuriteo ärahoidmiseks või katkestamiseks.

§ 606. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta hoolimata oma kohusest ei teatanud oma ülemusele või sellekohasele politsei- või kohtuvõimule kordasaadetud raskest kuriteost või kuriteost, mille jälgimine ei olene erakaebusest, või ei teatanud nende kuritegude kordasaatmisest osavõtjast, hoolimata sellest, et tõendused selle kohta temale teada olid, või et ta varjas oma teadaandes asjaolu, mis oli tähtis raske kuriteo, kuriteo või nendest osavõtja avalikuks tegemiseks, karistatakse selle teatamatajätmise eest, kui see saadeti korda tahtlikult, või kui see saadeti korda ettevaatamata ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile: arestiga mitte üle kuue kuu.

Kui see teatamatajätmine saadeti korda tahtlikult ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, või kui teatamatajätmine saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui aga sellest omakasu tõukel kordasaadetud teatamatajätmisest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui teatamatajätmine puutus §§ 74—76 või 80 ettenähtud raskesse kuriteosse või sellest osavõtjasse, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 607. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta hoolimata oma kohusest ei võtnud tarvitusele sellekohaseid abinõusid isiku kinnivõtmiseks, kes teadvalt:
1) oli põgenenud vahi alt või kinnihoidmiskohast;
2) pidi kinni võetama tema kohta vabaduskaotushku kohtuotsuse täitmiseks või sellekohase võimu kinnivõtmise määruse täitmiseks ta eeluurimise või kohtu alla andmise tõttu, või et teda otsiti raskes kuriteos või kuriteos süüdistamise pärast;
3) pidi kinni võetama, sest et ta oli tabatud raske kuriteo või kuriteo kordasaatmisel või kohe pärast selle kordasaatmist, karistatakse selle võimutegevusetuse eest, kui see saadeti korda tahtlikult, või kui see saadeti korda ettevaatamata ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui see võimutegevusetus saadeti korda tahtlikult ja sellest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht, või kui see võimutegevusetus saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui:
1) sellest omakasu tõukel kordasaadetud võijnutegevusetusest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale, riigi-, omavalitsuse- või erahuvile või sarnase kahju hädaoht;
2) jäeti tarvitamata abinõud teadvalt sunnitööle mõistetud isiku kinnivõtmiseks, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

Kui jäeti tarvitamata abinõud isiku kinnivõtmiseks, kes teadvalt saatnud korda §§ 74—76 või 80 ettenähtud raske kuriteo, oli selles süüdistatav või selles süüdi mõistetud, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 608. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud tema peale pandud kohust valvata seaduse või sundmääruse eeskirjade täitmise üle rahva tervishoiu kaitseabinõude kohta, karistatakse: arestiga mitte üle kolme kuu või rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. Kui kohuse täitmatajätmine puutus eeskirjadesse rahva tervishoiu /kaitseabinõude kohta taudide vastu, siis karistatakse süüdlast: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui kohuse täitmatajätmine saadeti korda kohas, kus seatud korras oli kuulutatud erakorraliste eeskirjade maksvus niisuguste taudide ootel või ilmumisel, mida seadus loeb eriti kardetavaks, siis karistatakse süüdlast nimetatud kohuse täitmatajätmises, kui eeskirjades nende täitmatajätmise eest ei olnud määratud teistsugu vastutust: • vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 609. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta ei täitnud tema peale pandud kohust valvata seaduse või sundmääruse eeskirjade täitmise üle, mis olid antud ettevaatusabinõ ude kohta: 1) kodulooma taudide, põllumajanduslikkude taimede või viljakandvate või puu istanduste nakkustõbede vastu; 2) putukate või muude elukate levinemise vastu, kes kahjulikud põllumajanduslikkudele taimedele : või viljakandvatele või puu istandustele, karistatakse: arestiga mitte üle kahe kuu või rahatrahviga mitte üle kahesaja krooni.

§ 610. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta ettevaatamatuse tõttu seadusvastaselt võttis isikuvabaduse kinnipidamisega, kinnihoidmisega, vabaduskaotuse tähtaja pikendamisega või vabaduskaotuse viisi ebakohase raskendamisega, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 611. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta toimetas läbiotsimist, ülevaatust või asjade äravõttu seadusega lubamatus korras, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui süüdlane selleks tarvitas vägivalda isiku kallal või karistatavat ähvardust, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui süüdlane toimetas läbiotsimist, ülevaatust või asjade äravõttu olgugi peremehe või ta asemiku nõusolekul, kuid seadusliku aluseta, väljamõeldud ettekäändel panna toime teenistustalitust, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui süüdlane toimetas läbiotsimist, ülevaatust või asjade äravõttu seadusliku aluseta, väljamõeldud ettekäändel panna toime teenistustalitust ja selleks tarvitas vägivalda isiku kallal või karistatavat ähvardust, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 612. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta toimetas häbitunnet haavavat läbivaatust naisisiku juures viimase nõusolekuta ja sellekohase volituseta, karistatakse : vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui süüdlane pani toime sarnase läbivaatuse, olgugi vaatusaluse nõusolekul, kuid seadusliku aluseta, väljamõeldud ettekäändel täita teenistusülesannet, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Katse on karistatav.

§ 613. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta ettevaatamata teostas tema kätte usaldatud valvet vangi üle, kui selle ettevaatamatuse tagajärjeks oli põgenemine vahi alt või kinnihoidmiskohast, karistatakse : vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui põgenenud vang teadvalt oli mõistetud raske kuriteo eest seatud karistusele või kui ta oli kinni võetud raskes kuriteos süüdistamise pärast, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui põgenenud vang oli teadvalt süüdi mõistetud või kinni võetud süüdistamise pärast raskes kuriteos, mis ette nähtud §§ 74—76 või 80, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 614. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta avaldas riigi või omavalitsuse korraldusi, teateid või dokumente, mis temale olid saanud teatavaks teenistuse alal või teenistusvolituste kuritarvitamisega tema poolt ja mis teadvalt pidid saladuses, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu.

Sama karistuse alla langeb posti, telegraafi või telefoni asutuse teenija, kes süüdlane telegrammi, postikirjavahetuse või telefonikõne sisu avaldamises või teadaandmises. Kui see, mis avaldati, võis tekitada tähtsat kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui aga see, mis avaldati, sisaldas Eesti Vabariigi välisesse julgeolekusse puutuvat saladust, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. § 615. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta ettevaatamatuse või seatud eeskirjade täitmatajätmise tagajärjel võimaldas riisuda, hävitada või kaotada plaani, joonistuse või dokumendi, mida Eesti Vabariigi julgeoleku pärast teadvalt pidi hoitama saladuses välisriigi eest, või et ta ilmutas sarnase saladuse ettevaatamatuse tõttu, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 616. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta avaldas teenistuse alal või tema poolt teenistusvolituste kuritarvitamisega temale teatavaks saanud: 1) valmistusviise, mida tarvitatakse riiklikkude krediitpaberite valmistamisel, või nende paberite salatundemärke; 2) riigi või omavalitsuse või eraisiku päralt oleva saladuse mõnede asjade või tööde erivalmistusviiside kohta; 3) riigi või omavalitsuse tööettevõtete või hangete asjus enampakkumise saladuse, kui enampakkumine teostatakse kinniste teadaannetega; 4) teate, mille avaldamine võis laimata isikut, kellesse ta puutus; 5) akti sisu, kui akt oli tehtud selle osaliste soovil sisu avaldamiseta tunnistajatele, notariaalseaduses ettenähtud korras, kui neid teateid teadvalt pidi hoitama saladuses, karistatakse: käesoleva paragrahvi p. 1 nimetatud juhtudel vangimajaga mitte üle ühe aasta, muudel juhtudel vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 617. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta võttis vastu altkäemaksu, mis teadvalt oli antud tema poolt kordasaadetud ja tema teenistuskohuste piirkonda kuuluva teo eest, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Kui teenija võttis vastu altkäemaksu, mis teadvalt oli antud tema avatlemiseks sarnase teo kordasaatmiseks, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui teenija võttis vastu altkäemaksu, mis teadvalt oli antud tema avatlemiseks süüteo või distsiplinaarüleastumise kordasaatmiseks ta teenistuskohuste piirkonnas, või sarnase teo või üleastumise eest pärast nende kordasaatmist, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 618. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta võttis vastu altkäemaksu, mida ta oli nõudnud teo kordasaatmise puhul ta teenistuskohuste piirkonnas, või sarnase teo eest pärast selle kordasaatmist, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui teenija võttis vastu altkäemaksu, mida ta oli nõudnud süüteo või distsiplinaarüleastumise kordasaatmise puhul ta teenistuskohuste piirkonnas, või sarnase teo või üleastumise eest pärast nende kordasaatmist, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui aga teenija võttis vastu altkäemaksu, mille ta oli välja pressinud teenistusalase survega või selle ähvardusega, teenistusalase teo kordasaatmise puhul või sarnase teo eest pärast selle kordasaatmist, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav. Altkäemaksu nõudmine või väljapressimine loetakse selle saamise katseks.

§ 619. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta seadis sisse või võttis seadusvastaseid makse enese kasuks, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui aga süüdlane pressis välja sarnaseid makse teenistusalase surve või selle ähvarduse abil, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 620. Kindlaks määratud kohtuistungite ajajärguks vandekohtunikkude nimekirja ülesvõetud isik, niisama vandekohtunikkude koosseisu kuuluv isik, kes süüdlane selles, et ta võttis vastu temale pakutud või tema poolt nõutud altkäemaksu, mis temale teadvalt oli antud kohtu asjas, mis võis tulla tema kui vandekohtuniku läbivaatamisele, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 621. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta §§ 617—620 ettenähtud altkäemaksu maksmisel teadvalt aitas kaasa selle maksu edasiandmisega, enese nimel vastuvõtmisega või muu vahetalitusega, karistatakse kui nende kuritegude kaasaitajat.

§ 622. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta:
1) omastas kingituse, mis temale oli antud edasiandmiseks, või mille ta oli saanud teisele teenijale edasiandmise ettekäändel;
2) omastamise sihil võttis vastu altkäemaksu teise teenija pähe, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta.

§ 623. Paragrahvides 617—622 ettenähtud tegude eest süüdimõistmisel võetakse süüdlaselt temale osaks saanud kingitus või nõutakse sisse selle hind, kui kingitus ei ole kättesaadaval. Kui aga kohus leiab, et kingitus oli välja pressitud, siis antakse see tagasi kingituse andjale. Kui altkäemaks seisab varandusliku Õiguse kinkimises, siis tunnustatakse seesugune kinkimine maksvusetuks.

§ 624. Riigi või omavalitsuse teenijat, kelle ülesandeks oli valvata ehitustööde tegemise üle ja kes süüdlane selles, et ta hoone või muu ehituse valmistamisel teadvalt laskis tarvitada kõlbmatut või puudulikul määral materjali või võimaldas tehniliste eeskirjade täitmatajätmise, kui sellest teost järgnes hoone või muu ehituse või nende osa kokkulangemine, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Sama karistuse alla langeb hoone või muu ehituse vastuvõtja, kes süüdlane nende vastuvõtmises kõlblikkude pähe, teades, et need olid ehitatud kõlbmatust või puudulikul määral tarvitatud materjalist või tehniliste eeskirjade rikkumisega, kui selle tagajärjeks oli hoone või muu ehituse või nende osa kokkulangemine.

§ 625. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta omastamise sihil võttis vastu rahasumma või muu varanduse, mida ta oli teadvalt seadusvastaselt nõudnud seaduse või sundmääruse täitmise, avaliku enampakkumise tingimuste või riigiga või omavalitsusega tehtud lepingu tingimuste täitmise ettekäändel, või teenistusalase teo eest seatud maksu pähe, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui sealjuures pandi varandust aresti või keelu alla või müügile, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Katse on karistatav.

§ 626. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta kasutuskorras pressis välja survega, selle ähvardusega või teenistusvolituse muu kuritarvitusega teadvalt mittekohusliku töö või naturaalkohuse täitmise enese või teise kasuks, tasuta või ebaväärselt madala tasu eest, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Katse on karistatav.

§ 627. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta:
1) kaldus kõrvale eeskirjadest, mis olid seatud arvepidamise või raha või muu varanduse vastuvõtmise, hoidmise ja väljaandmise korra kohta;
2) ei pidanud kinni seatud korrast raharaamatute pidamisel;
3) ei täitnud eeskirju nende raamatute pidamisel, mis seatud mõnesuguste asjade ülestähendamiseks või muude sissekirjutuste jaoks, samuti nende raamatute pidamisel, mis määratud kinnisvara omandusõiguse ülemineku või kitsendamise ülestähendamiseks, kui need teod saadeti korda tahtlikult või olgugi ettevaatamata, kuid kui neist järgnes tähtis lohakus või korratus teenija hoolde usaldatud teenistustegevuse harus või tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui aga need teod saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 628. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta:
1) seadis kokku dokumendi, milles teadvalt ebaõigelt kirjeldati selle dokumendiga tõendatavat asjaolu;
2) kandis teadvalt valeteated raamatutesse, mis olid seatud rahasummade või muude asjade ülestähendamiseks või muude sissekirjutuste jaoks, mis tähtsad valitsemiskorra suhtes, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Kui teadvalt valekirjeldus mahutati § 412 nimetatud dokumentidesse, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue kuu.

§ 629. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta ettevaatamata andis suusõnal või kirjalikult ametlikus teadaandes või tunnistuses ebaõigeid teateid, millest järgnes tähtis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuvile, karistatakse: arestiga mitte ülе kuue kuu.

§ 630. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta oma teenistusalal suusõnal teadvalt ebaõigeid teateid andis või neid tõendas, kui sellest tekkis kahju valitsemiskorrale või riigi-, omavalitsuse- või erahuve, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui süüdlane saatis korda selle kuriteo sihiga kutsuda välja teadvalt süüta isiku süüdlaseks tunnustamist või tema peale kahtlustuse juhtimist, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 631. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta ei kandnud õigel ajal selleks seatud raamatutesse või ei saatnud õigel ajal ära rahasummasid või asju, mille sissekandmine või ärasaatmine oh ta teenistuskohus, kui see tegu saadeti korda tahtlikult, karistatakse peale arveseaduses määratud tasuraha: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui see tegu saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 632. Notarit või muud rügi või omavalitsuse teenijat, kes seadusega volitatud tegema, tõestama või kinnitama akte ja kes süüdlane seadusega keelatud akti tegemises, tõestamises või kinnitamises, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb teenija, kes võttis osa rügi või omavaütsuse asutuse esindajana käesolevas paragrahvis nimetatud aktide tegemisest, tõestamisest või kinnitamisest.

§ 633. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane ta teenistuskohuste piirkonda kuuluva teo kordasaatmises seesuguste eeskirjade või vormide tahtliku rikkumisega, mis seatud sarnase teo kohta seadusega või sundmäärusega ja mille täitmatajätmine tühistab teo enese, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui seesugune eeskirjade või vormide rikkumine saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas Õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel.

§ 634. Kinnistusejaoskonna ülemat, notarit või muud riigi või omavalitsuse teenijat, kes seadusega õigustatud tegema, tõestama või kinnitama akte ja kes süüdlane niisuguste vormide rikkumises, mille täitmatajätmine tühistab akti tõestamise või akti enese, või võtab viimaselt kinnistus- või notariaalakti Jõu, kui seesugune vormide rikkumine saadeti korda sihiga tühistada akti., või võtta sellelt kinnistus- või notariaalakti jõud, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Selle karistusega käib kaasas õiguste kaotus § 20 ettenähtud alustel. Kui see tegu saadeti korda omakasu tõukel, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 635. Kohtunikku või muud riigi või omavalitsuse teenijat, kes seadusega volitatud otsustama kriminaal-, administratiiv-, tsiviil- või distsiplinaarasju, või vahekohtunikku, kes süüdlane teadvalt ülekohtuse otsuse tegemises, karistatakse: vangimajaga mitte üle kolme aasta. Kui see tegu saadeti korda omakasu tõukel, või kui selle otsusega teadvalt ebaõigelt määrati kohtualusele karistus, mis seadusega seatud raske kuriteo eest, siis karistatakse süüdlast: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 636. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta kriminaal-, administratiiv-, tsiviil- või distsiplinaarasjade ajamisel taotles oma teenistusvolituste kuritarvitusega või õigusmõistmisele ebakohaste abinõudega süüaluselt süütunnistust, või tunnistajalt või eksperdilt tunnustust, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Kui süüdlane saatis korda selle teo sihiga kutsuda esile teadvalt süüta isiku süüdlaseks tunnustamist või tema peale kahtlustuse juhtimist, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle kuue aasta.

§ 637. Asja otsustamisest osavõtvat vandekohtunikku, kes süüdlane kohtu nõupidamise või vandekohtunikkude hääletamise saladuse tahtlikus avaldamises selles asjas, karistatakse: rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 638. Vandekohtunikke kes süüdlane selles, et ta ei ilmunud kohtu kutsel vandekohtuniku kohuste täitmisele kolmat korda seadusliku põhjuseta karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb vandekohtunik, kes süüdlane teadvalt valetunnistuse andmises asjaolu üle, mis on seaduslikuks põhjuseks ta kõrvaldamiseks või tagandamiseks asjast osavõtmisest vandekohtunikuna.

§ 639. Kohtu kutsel vandekohtuniku kohuste täitmisele ilmunud vandekohtunikku, kes süüdlane oma kohuse täitmisest keeldumises mõjuva põhjuseta, karistatakse: arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni.

§ 640. Posti-telegraafi-telefoni asutuse teenijat, kes süüdlane selles, et ta: 1) hävitas, varjas või omastas postikirjavahetuse või telegrammi, või pidas kinni selle edasisaatmise või väljaandmise; 2) moonutas postikirjavahetuse või telegrammi sisu; 3) avaldas või andis teada telegrammi, kinnise postikirjavahetuse või telefonikõne sisu, olgugi pärast teenistusest lahkumist neis asutustes, või andis seesuguse telegrammi või ldrjavahetuse teadvalt mittevastavale isikule, sihiga tutvustada teda nende sisuga; 4) tegi lahti postikirjavahetuse või telegrammi, kui see tegu saadeti korda omakasu tõukel, karistatakse: käesoleva paragrahvi p.p. 1 ja 2 nimetatud juhtudel – vangimajaga mitte üle kolme aasta, muil juhtudel vangimajaga mitte üle ühe aasta. Katse on karistatav. Samade karistuste alla ja samal alusel langeb posti-telegraafi-telefoni asutuse teenija, kes süüdlane selles, et ta võimaldas saata korda seesuguse asutuse teisele teenijale või muule isikule käesolevas paragrahvis ettenähtud süütegusid. 1

§ 641. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes toimetab võõra varanduse müümist enampakkumise teel või valvab müümise järele ja kes süüdlane selles, et ta müüs ära või võimaldas ära müüa tähendatud varanduse ebaväärselt madala hinna eest, enampakkumise jaoks seatud eeskirjade teadvalt rikkumisega, kui see tegu saadeti korda omakasu tõukel, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue aasta. Sama karistuse alla langeb enampakkumist toimetava isiku ülem, kes süüdlane nimetatud teo kordasaatmisele kihutamises.

§ 642. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane varanduslikku tehingusse astumises, mis temale oli keelatud seadusega ta teenistusala tõttu, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb teenija, kes süüdlane sarnase tööstusliku või kaubandusliku äri ajamises või muu varandusliku iseloomuga tegevuse või eraülesande toimetamises, mis temale oli keelatud seadusega ta teenistusala tõttu, või ei olnud lubatud ülemuse poolt, kui sarnast luba seadusega nõuti.

§ 643. Riigi või omavalitsuse teenijat, kelle kohus valvata varanduslikkude ettevõtete üle või sõlmida, kinnitada või täita töövõtte, hanke või muud varanduslikku lepingut, või toime panna enampakkumist, või valvata nimetatud toimetuste järele, ja kes süüdlane temale seadusega keelatud osavõtmises neist ettevõtetest või lepingutest, või kautsjoni andmises lepingu järgi oma nimel või oma abikaasa nimel või aseisiku läbi, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta. Süüdlase poolt makstud kautsjon võetakse ära.

§ 644. Kaitseväe hobuste jaoskonna juhataja kohustetäitjat või ta abi, kes süüdlane jaoskonna juhatamisest tahtlikult kõrvalehoidumises või oma kohuste täitmatajätmises selle jaoskonna juhatamisel kaitseväe hobuste või kaitseväe veoriistade üleskirjutamise või kaitseväele hobuste või veorüstade andmisel, kui see tegu tekitas kahju üleskirjutamisele või andmisele, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni. Kui süüdlane ei täitnud oma kohust kaitseväele hobuste või veorüstade andmise asjus sõja ajal, siis karistatakse teda: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 645. Riigi või omavalitsuse teenijat, kes süüdlane:
1) kaalu või mõõdu tembeldamises, mis olid teadvalt ebaõiged;
2) tembeldamisele kuuluvale asjale teadvalt ebaõige proovi löömises, karistatakse: vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 646. Riigi või omavalitsuse teenijat, kelle kohus oli panna templit või muud märki toiduainetele või muule kaubale, mis tõendab nende kahjutust tervisele, ja kes süüdlane sarnase märgi panemises kaubale, mis teadvalt ei olnud läbivaatusel, karistatakse: arestiga mitte üle kuue kuu. Kui sarnane märk pandi toiduainetele või muule kaubale, mis tervisele kahjulikud, siis karistatakse süüdlast : vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 647. Raudtee teenistuses olevat isikut, kes oü kohustatud sellesse teenistusse jääma kaitseväe mobüisatsiooni väljakuulutamise päevast peale, ja kes süüdlane sellest teenistusest omavolilises lahkumises või mõjuva põhjuseta teenistuskohuste täitmisele antud tähtajaks mitteilmumises sellele raudteele, kuhu ta oli komandeeritud, karistatakse: vangimajaga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud raudteeteenija ülem, kes süüdlane selles, et ta vabastas teenija teenistusest sihiga anda talle võimalust hoiduda kõrvale oma kohuslikust teenistusest, või laskis ta teenistuspuhkusele sama sihiga.

111. Seadustiku maksmapanemine. Käesolev seadustik pannakse maksma eriseadusega.

Algkirjale alla kirjutanud: ,
Riigikogu esimees K. Einbund.
Sekretär A. Tammann. •
Asjadevalitseja E. Maddison.